Ma ei saa aru naiste loogikast või siis võrdõiguslikkusest. On pere, kui mees teenib hästi ja rohkem kui naine, siis kõik naised rahul. Kui mees teenib vähem või üldse ei teeni, siis on korraga võrdõiguslikus läbi ja mehest tuleks lahutada. Miks siis naiste puhul ei kehti see, teenib rohkem see kes teenida oskab ja võimalust on, egas sellepärast pea pere veel lagunema. Millegi pärast siis naised tahavad üksi olla kui nad teenivad mehest rohkem, siis on mingi iseseisvuse teema.
Naine panustab rohkem majapidamisse ja lastesse, mees rahaliselt. Täiesti võrdne on ju? Tahaks siit lugeda, mitmes peres mees täiesti võrdselt naisega majapidamistöid teeb, pool aega väikeste ja haigete lastega kodus on, lastega arstil käib, neid põetab, neile riideid ja muid vajalikku muretseb, logistikat korraldab, õppimisel silma peal hoiab ja selleks kõike vajalikku muretseb (vihikud, tammetõrud, karukostüümid, eraõpetajad jne, jne), lasteaia- ja koolikoosolekutel käib, keset tööpäeva haiget last koju tooma tormab, laste sünnipäevad korraldab jne.
Minu mees kindlasti teeb kodu jaoks rohkem, kui mina. Meil on 2 maja ja 2 üürikat, pidevalt nokitseb siit ja sealt, võtab poisid ka kaasa, õpetab, siis lähevad ujuma, sööma. Algusest peale oleme ühiselt tegutsenud, nüüd vaatan – et olen laisem, kui mees. Praegugi kadus ehituspoodi, kuna garderoobikappi on uut lampi ja enne tegi pannkoogid valmis. Väiksem poiss on veel rohkem minu turjal, aga vanemad ise tiimis- käivad koos ka riideid jms. ostmas.