Teema: Mees ei taha koos pangalaenu võtta

#2889072:

On kellelgi veel nii olnud?

Ikka on suvalise eidega koos elanud meestel nii olnud.
Miks sa küsid?

Te olete abielus? Pole eelnevatest suhetest alaealisi lapsi?

#2889072:

Põhjenduseks, et iial ei tea mil lahkuminek võib toimuda.
Seega olen sunnitud ise võtma.

Abielus tõenäoliselt ei ole? Kui mees ei ole teie suhtes kindel, siis peaksid ka ise väga tõsiselt laenu võtmist (ja ka suhte jätkumist) kaaluma.

Kui mees ütleks, et kahtleb enda või sinu maksevõimes, siis sellest saaksin aru. Kui aga jutuks võimalik lahkuminek, siis tundub, et mees ei võta teie suhet väga tõsiselt ja katsub elada nii, et suhtest võimalikult lihtne lahkuda oleks.

See ei ole OK paarisuhtes.

Aga tõesti mõistlik otsus mehe poolt. Praegu sa oled võibolla natuke solvunud ja segaduses, sest elu ja suhe tundub nagu roosamanna. Aga mõtle rahulikult ise ka järele ja usun, et jõuad samale järeldusele. Miks peaksid inimesed koos kodulaenu võtma enne abiellumist? Laen seob täpselt samamoodi praktiliselt eluks ajaks. Abielulahutus on isegi palju lihtsam, kui näiteks majanduskriisis proovida laenatud korterit kasumlikult või nulli jäämisega maha müüa. Kui olete niisama suhtes, mis tundub täitsa kena, aga pole veel kindel, kas soovite abielluda, lapsi saada ja 20 aastat koos kodu jagada, siis ei ole vaja ka laenu võtta.

Kallis naine, miks sa tahad ennast laenu kaudu siduda mehega, kes ilmselgelt ei ole huvitatud enda sidumisest sinuga. Sest omajagu tõetera on selles, et ühine pangalaen seob rohkem, kui ühine laps. Okei, tahad suuremat elamist, aga milleks või kelle jaoks? Mehega, kes ei ole sinuga valmis jagama ja ühiselt vastutama?

Usu mind, ma tean, millest räägin. Mul on mehega kahepeale 300 000 laen. Ja meil ei tulnud isegi küsimuse alla see, et kas võtta kahepeale või kuidas saab. Loomulikult on kõik 50/50. Samuti nagu lapse kasvatamine, kodutööd jne. Usaldus, austus ja kindel teadmine, et tahad inimesega terve edaspidise elu koos veeta on õiged põhjused. Sinu puhul ei ole mehel mingit kindlat teadmist, et ta tahab sinuga koos olla elu lõpuni. See peaks vastama päris paljudele küsimustele, sest 30a pangalaen tähendabki umbes seda, et peale selle tasumist hakkate koos mõnusalt vanaduspõlve nautima.

Naised muidugi räögivad alati, et kõik peab olema ühine, eriti raha ja kinnisvara. Vastupidi. See on siis rahasuhe. Mitte armastus. Ehk nagu praegugi, sa ei räägi kooselust ega armastusest, sa räägid, et saaks suurema kinnisvara. Kui das suurem kinnisvara armastusega seotud on?
Armastussuhe ongi siis, kui raha pole sellega kuidagi seotud.

Minu arust sina oled võidumees, kui ostad korteri, võtad laenu, aga mees siis tasub jooksvad kulutused. Igatahes sulle kasulikum diil, kui täitsa üksi kõike toimetada. Arvutage välja, kumb suurem tuleb, kas laenumakse või jooksvad kulutused. Kui laenumakse on suurem, siis tuleb mehel ka veidi nö üüriks laenumaksest maksta, ta ju elab ka seal korteris. Kahekesi on ikka kergem kui üksi, isegi kui mingit unelmate suhet pole. Kui majanduslik seis paraneb, saad osta suurema korteri, seda ei saa lihtsalt nüüd ja kohe praegu.

Mina ei sõlmiks manipuleeriva parasiidiga ühtegi lepingut.

Ise võtad laenu, ise oma kinnisvara. Mees on omanik selle % ulatuses mida sisse maksab (kui sedagi, võib ka panustada kommunaal jms kulude katmisel, tegelikult on alati mõistlikum, kui kinnisvaral on üks omanik). Mina oleksin selle variandiga väga rohkem rahul. Mis siis, et ei saa nii uhket, aga oma. Maakler näitab meile juba mitut korterit, mis lahutuse pärast müüakse, ütleski, et see on nende leib.
Tegelikult on mehel õigus. Aga seda pead küll sina ise ar saama, kas mees ei ole nõus laenu võtma ja riske võtma sellepärast, et sa oled mingi hädavariant “olen niikaua koos kuni parema leian, milleks selle tibiga ennast eluaeg siduda” või on tal kas ettevaatlikuks tegevaid kogemusi, lihtsalt selline põhimõte, ettevaatlikkus, sest elus tõesti ei tea, mida ette võib tulla vms. Minul on enam-vähem sama põhimõte- kinnisvaral olgu üks omanik, nii palju on suhteid pekkis kaasomanike vahel. Ja see pole kuidagi seotud sellega, kuipalju ma oma meest armastan.

Miks peab koos võtma?Mees on kahejalaga maa peal. Lahkuminnes niikuinii poolitatakse kõik kingitused ja mööbel pooleks. Teiseks kui võtetate suure laenu ja toimub lahkuminek, kus lapsed kaasosalised. Mehel pole südant maja müüki panna…ja lõpptulemusena on mees kodutu ja maksab majalaenu.
Ja need , kes siin filosofeerivad armastusest. Kõik on sõltuvus rahast. Naine valib mehe raha ja potensiaali järgi rääkige mida tahes. Ja ei saa seda ka ette heita, sest ta peab valima lastele turvalise keskkonna.
Proovigu naine ise suure laenu võtta ja mees ka toetab kasvõi üürimaksmisega.
Teiseks puht finantsilises mõttes on kergem kui varad oleks lahus. Kohtutäiturid, ärid, vara realiseerimine jne…Küsimus, miks ärimehed kunagi oma naisega ei abiellu?

Mina kahtlustan, et siin on perekoolile omaselt natuke detaile muudetud ja tegelik olukord on selline, et mees on see, kes plaanib korteri soetada ja teemaalgataja pakub, et tema maksab natuke juurde (sest talle üksi laenu ei antaks) ja selle võrra saaks suurema korteri. Aga mees on tark ja ei taha riskida, tal probleemi ei ole, saab ka üksi ostetud.

Läbi käidud tee, et kõik on ühine ja elu ilus.
Nüüdseks invaliid, koondatud. Vaevu suudan maksa korterilaenu ja maksta nn kommunaalarve. Naine aga soetab uue auto jne, elu on tema jaoks lill. Mina käin ikka jala ravimeid ostmas.

Jah, võtsin laenu ilma meheta. Meest ei huvita laenukohustused ja minul ka lihtsam üksi asju ajada.

Mees mõtleb lihtsalt ratsionaalselt. Ega ei teagi ju kunagi millal lahkuminek võib tulla. See ei pea tähendama kohe, et mees ei ole suhtes kindel või kasutab naist ajutise variandina. Tuttavad ostsid ka nii, et naine ostis korteri ja mees suvila – kasutavad mõlemad mõlemat nagu enda kodu, mis nii ongi, aga kui peakski kunagi lahku minema, siis on vähemalt mõlemal oma vara olemas, mida maha müüa või kasutada ja keegi ei satu raskustesse. Samuti jääb ära kemplemine teise osapoole osa välja ostmise või maha müümise ja rahade jaotamisega.