Teema: Mees ei taha lapsega aega veeta

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Alfonss kirjutas:[/small]

probleemid võivad ju meil kõigil olla ja tavaliselt ongi(eks nad varem või hiljem ka lahenevad). aga kas selle pärast peavad ka lapsed kannatama, et vanem/vanemad on valed otsused teinud ja endale probleeme tekitanud?! [/tsitaat]

mis sa minuga vaidled? tee kodus suu lahti.

Ütle mehele üks lause \”kui oleksid ise kasvatamises osa võtnud, äkki poleks laps minu poolt nüüd ära hellitatud\”
Tegelikult ülimalt kurb lugeda. Oma laps ja ei leita aega temaga tegeleda.
Mehel on olnud 4,5 aastat aega last nii kasvatada nagu ta oleks tahtnud. Aga vaata kui lihtne nüüd on öelda, et sina oled kasvatuses kiiva vedanud ja sinu pärast issike ei taha lapsega mängida. No mida ….idiootsust.
Vastik mees sul. Tõega kohe. Ma ei tohiks nii küll öelda, aga ütlesin ikka.
Pane mehega nüüd graafik paika. Alusta kahest – kolmest tunnist nädalas. Need on sinu tunnid ja sina lähed kodunt ära, või ei tohi sind kordagi nende tundide jooksul segada.
Siiski soovitan kodust lahkuda. Siis on kindlam, et ta ei tule sind tülitama. Ja naudi oma aega. Ning ma ei taha sinult kuulda, et sa ei saa sest elad külakolkas või miskit muud häda sellega. Tegutse!!!!
Sul on õigus nõuda ka oma aega. Igal emal on.
Nii et muuda nüüd asju kodus. Mees ei ela enam ainult endale. Kui ta tahtsi naise võtta ja veel lapse ka saada, siis oli ta teadlik ka temapoolsetest kohustustest.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tere!
Otsustasin kirjutada oma mõtteid, äkki oskate mind aidata ja midagi soovitada!
Esialgu küsin kui palju teie mehed veedavad oma pojadega aega, mängivad, teevad midagi koos ?
Selline on meie olukord:
Elame mehega koos juba üle 7a ja meil 4.5a poeg. Varem nagu issi tegeles lapsega, küll mitte palju aga siiski. Arvasin, et ju siis poja veel väike ja lihtsalt ei oska temaga midagi mängida. Nüüd ta juba suht suur poiss, arukas, väga elav jne. Mees ei viibi just palju kodus, teeb tööd ja õhtuti(vahest ka päeval/nädalavahetusel) tahab poja issiga mängida, mille peale tavaliselt tuleb vastus – ei jõua, ei viitsi, vaatan telekat, arvutis midagi pooleli jne. Ja nii see aeg mööödubki. Tuleb veel tõdeda, et mees tõesti veedab suht palju aega ka arvuti taga:( Ja kui lõpuks poiss hakkab jonnima, et issi tule mängima, ma tahan sinuga mängida, siis tuleb mingi vastus, no mängime siis natuke midagi. Ja üldjuhul see oma 0.5h kui sedagi. Ja ei tea kas nädala peale tuleb üldse 1-2h kokku kui nad midagi koos teevad:(
Mulle jääb selline mulje, eriti viimasel ajal, et mees hoiab lihtsalt kodust eemale ja just selle pärast, et ei taha lapsega aega veeta, et jumala eest poiss ei tuleks ja sooviks mängida. Ja mida rohkem ta kodust eemal on, seda suurem soov on pojal issiga koos olla:( Ja kui järjekordselt issi ei tee pojast välja, siis hakkab laps lollusi tegema, tähelepanu otsima jne. Mille peale issi saab pahaseks, et \”paha laps\” kes nii käitub, sellisega ei saa üldse mängida, sõna ei kuule ja puha, kasvatamatu, üle käte läinud(emme ära hellitanud) jne. Selle peale läheb poiss veel rohkem trotsi täis, lõpuks käituvad mõlemad omavahel nagu koer ja kass, issi tõstab lapse peale häält ja õnnetu poiss läheb oma tuppa nutma:( Mina kõrvalvaatajana saan aru, et laps otsib kõigest tähelepanu ja vajadust, et ka issi temaga aega veedaks! Aga ma ei suuda seda oma mehele selgeks teha:( Mul on valus sellist asja pealt vaadata, nutt tuleb kurku, et miks asjad nii on:(
Ja ometigi poiss suht tavaline laps, ei saa öelda, et ma ei saa temaga hakkama, et oleks sõnakuulmatu jne. Eks tuleb ka neid päevi ette, kui saab lapsega pahandatud, samas ka seletustööd tehes ta saab aru, mida tegi valesti ja oskab tegelikult ka vabandada.
Ei ole ju mina ka kohe emana sündinud aga siiski harin ennast selles valdkonnas, üritan aru saada ka lapsest, tema käitumisest, tema soovidest. Ja muidugi enamus aega laps on minuga koos, kuulab minu sõna ja ma saan temaga suurepäraselt hakkama.

Sai küll pikk jutt aga äkki oskate midagi selle peale kosta ja mingitki nõu anda! Ma ei taha, et laps oleks õnnetu, et issi tõrjub vms teda aga just nii mulle see asi tundubki!
[/tsitaat]

No kas poja teil lasteaias ikka käib? Kes teist lapsel järgi käib? Seal tulevad lapsed koju tööpäeva lõpus tavaliselt.Kas käid ka ise tööl?
Ei tea kuidas teil see süsteem on?
Aga annab ju igasugu asju välja mõelda.Las mees käib lapsel järgi ,kui ei saa ,siis hakkab saama:) Ütled,et sina ei saa minna ja kõik, leia mingi vabandus.Muuda oma elu veidike selliseks,et mees oleks rohkem lapsega koos.Miks issi ei viibi just palju kodus?
Kummalised isad on sellised kes ei tegele lapsega.

Kas otsustasite mehega koos lapse saada? Mõni mees ei tahagi lapsi. Võib-olla sinu oma ka ei tahtnud, aga sul oli ikka vaja saada?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mnjahh…raske! Mul tegelikult täpselt sama seis, ainuke vahe on see, et minu laps ei ole tema veri ja see on vahe tema jaoks. Ja ma ei käigi talle peale, et ta siis minu lapsega tegeleks sest see poleks ka õige aga mulle tekitab see valu kuid meie Eesti naised oleme nõus ju kannatama ja valu neelama!Katsun ise olla oma lapsele nii ema kui ka isa eest olla, 8a on see ka õnnestunud![/tsitaat]

Jah, ja siis kahetsed elu lõpuni. Kui ise saaks aega tagasi kerida – poleks iial jäänud mehe juurde, kes mu last ei aktsepteeri. Aga noh loll on loll ja nii tore on takka järgi oleks ja poleks mõelda.