Teema: Mees ei taha vanemapuhkusele jääda

Minul on selline isiklik kogemus isana, et ma jäin koju kahe lapsega – vastsündinu ja 2-aastasega. Ma võin sellest kõigest suure uhkusega rääkida, aga tegelikult oli see kõik suht kohutav.
Välja pumbatud rinnapiima sulatamine/soojendamine ning pudru keetmine ajal, mil mõlemad lapsed nutavad, siis üks uinub ja teine ärkab…

Jalutuskäigud, kus 2-aastane jookseb eest ära ja beebi röögib. Ööd ei olnud samuti kerged, kuna magasime toona kõik ühes toas.

Eks omavahel tuleb see kõik kuidagi ära klattida – mina läksin optimismiga peale, aga kolmanda lapse sünni eel oli juba konkreetne kokkulepe, et mina koju ei jää.

Ainsa positiivse aspekina – mul on esiklapsega ülilähedane suhe, ta tõesti suhtub teistmoodi minusse. Äkki tema teadliku elu algusest mõõdetuna temaga koos veedetud 1,5 aasta pärast?

Ühesõnaga – äkki otsite hoidja kui kumbki ei taha, selle asemel et edaspidi teineteisele näpuga näidata.

#3859078:

No nii, juba ongi hetk, kui ema oleks märksa kergemini hakkama saanud – laps rinnal putru keetma ja ongi kohe ainult üks nuttev laps ja asjad poole kiiremini ja väiksema energiakuluga tehtud.

Väiksem energiakulu titte süles rinna otsas vedades putru keeta? Oled ikka mõistuse juures?

#3858802:

#3858769:

Mis probleemid inimestel küll on? Ema ei taha lapsega olla. Terve laps, pere inimestel olemas ja ikka häda. Areneda jõuad terve elu, aga laps, näe, kasvab suureks. Arenda last, paku talle turvatunnet.

Miks sa sõna “ema” just kasutad, mitte “isa”?

Kui noored te olete? Naine ikka kannab, sünnitab, tahab lapsega koos olla. Aga tänapäeval on asjad muutunud. Lähete lahku, siis kasvatab 50% ajast mees ja mehe uus naine, siis on lihtsam.

Minu jaoks mõistmatu, lihtsalt laps on väike, loomulikult vajab ema. Paljud võitlevad selle nimel, et saaks maksimaalselt ehk kolm aastat lapsega kodus olla. Siis ta läheb 3-4 aasta pärast kooli ja enam niiväga sind ei vajagi. Mitte nii nagu beebi. See aeg on imelühike, kui lapsed ema vajavad nii intensiivselt.

Kui laps sai 1 aastaseks leidsime imelise noore 21 aastase hoidja.  Käib 2-3 korda nädalas, mõnikord terve päev, mõnikord pool päeva. Nad teevad koos nii ägedaid asju. Nüüd laps 2,5 ja alati rõõmustab, kui hoidja tuleb. Saan ise poolekohaga tööd teha. Tunnen küll, et nii olen palju parem ema, kui vahepeal omi asju  teen. Energiat ja jaksu lapsega tegeleda on rohkem ja olen palju kannatlikum ja rõõmsam.

Mõnikord käib hoidja ka õhtul või nädalavahetusel, et saaksime abikaasaga kahekesi koos midagi teha. See annab suhtele nii palju juurde.

Kui rahaliselt vähegi võimalik, siis üks tore hoidja lahendab teie probleemi.

Kõige pullim selle teema juures on see, et healjuhul 1-2 meest sajast on nõus jääma koduseks, aga ülejäänud ei viitsi tegeleda selles laste tüütus eas ja kui peaks lahkuminek sellise mehega olema, siis lapse lihtsamas eas nii 4-5 on nad nii tähtsad vanemad, et nõuavad võrdsust kohtus ja kohtunik annab ka loomulikult sest meil on mees ja naine, ema ja isa ju nii võrdsed kui vähegi olla saab, aga siis see saamine vennike on ära unustanud, et tema ei olegi väga tegelenud lapsega esimesed 3 eluaastat, aga nõuab ei tea mida ja saab ka, niiet naised on alati suuremaltjaolt kaotajad laste suhtes, kas see on see võrdus mida vaja on, ebaõiglus igalt poolt, ja siis mehed imestavad et miks see eit last ei taha anda, aga ei tahagi sest sinu panus on olnud väga väike.

#3859237:

See on kahe otsaga asi. Sõbranna peres jäi isa vanemapuhkusele. Ja siiani meenutab sõbranna seda kui elu õudseimat aega.

Sest see isa hoidis last ainult täpselt niipalju, kui kuidagi hädapäraselt vaja. Kui ema on vanemapuhkusel, siis eeldatakse, et naine samaaegselt käib lapsega poes, ostab perele kõik vajaliku, valmistab perele toidu, kütab vajadusel ahju soojaks, koristab toad, peseb ja triigib pesu, kaevab peenrad ja rohib neid, niidab muru jne-jne.

Ent kui mees on vanemapuhkusel, siis pahatihti arvab nii mõnigi mees (ja isegi ka tema naine!), et nüüd mees ainult istubki lapsega ja vaatab talle otsa. Ei tee süüa, ei käi poes, ei korista, ja kui naine õhtul koju tuleb, siis tervitavad teda musta pesu hunnikud ja räpane elamine. Vaja kähku poodi joosta, süüa tegema hakata ja mees ainult “hoiab last”. Ei tundu just tore perspektiiv, ega?

Jah, see on kohutav perspektiiv. Ja tekibki küsimus, miks see nii on? Miks lapsega kodus olev ema on tihtipeale ka kokk-kondiiter-koristaja? Miks naised on nii tublid ja mehed siis sellised loodrid? Meil on praegu muidugi täpselt samamoodi, et kõik saab tehtud minu käe all ja mees saab koju tulles lihtsalt õhtut nautida. Vahel mõtlen ka, et miks ma ometi raban päevad läbi nii, võiks ju mitte poes käia ja mitte süüa teha, et las mees õhtul teeb… aga ikka millegipärast olen tubli ja tragi. Mees on mõned korrad üksi lapsega olles ka öelnud, et issand kuidas sa küll jõuad kõike muud ka lapse kõrvalt teha, et ta ju tahab nii palju tähelepanu. JA tegelikult ongi nii, et lapsega kodus olemine pole mingi vedelemine, nagu mõnikord arvatakse, et lapse uneajal magad ise ka või loed raamatuid. Ei, hoopis koristad ja süüa teed enamasti.

#3859245:

Kõige pullim selle teema juures on see, et healjuhul 1-2 meest sajast on nõus jääma koduseks, aga ülejäänud ei viitsi tegeleda selles laste tüütus eas ja kui peaks lahkuminek sellise mehega olema, siis lapse lihtsamas eas nii 4-5 on nad nii tähtsad vanemad, et nõuavad võrdsust kohtus ja kohtunik annab ka loomulikult sest meil on mees ja naine, ema ja isa ju nii võrdsed kui vähegi olla saab, aga siis see saamine vennike on ära unustanud, et tema ei olegi väga tegelenud lapsega esimesed 3 eluaastat, aga nõuab ei tea mida ja saab ka, niiet naised on alati suuremaltjaolt kaotajad laste suhtes, kas see on see võrdus mida vaja on, ebaõiglus igalt poolt, ja siis mehed imestavad et miks see eit last ei taha anda, aga ei tahagi sest sinu panus on olnud väga väike.

Siin oli just üks teema, kuidas kärgperes peaks 4-aastast jagama nädal-nädal, sest ega see mees ja naine on ju jube võrdsed ja kohtud otsustavadki nii. Mees võitleb kohtus lapse õiguste eest olla emast nädal aega eemal. Seal naised kiidavad takka, et selline korraldus ongi õige ja nende laste isad on nii kohutavalt head, et kohe usaldaks 100% lapse sinna. Las last kasvatab nädal aega mees, uus naine ja lapse vanaema, aga mitte lihane ema. Teemaalgatajale hoiatuseks, kas sa tahadki seda? Naudi oma last, kuigi beebiiga on raske, see aeg läheb ruttu ja võrdsuse tagaajamine selle juures on tühine.

#3859139:

Kui noored te olete? Naine ikka kannab, sünnitab, tahab lapsega koos olla. Aga tänapäeval on asjad muutunud. Lähete lahku, siis kasvatab 50% ajast mees ja mehe uus naine, siis on lihtsam. Minu jaoks mõistmatu, lihtsalt laps on väike, loomulikult vajab ema. Paljud võitlevad selle nimel, et saaks maksimaalselt ehk kolm aastat lapsega kodus olla. Siis ta läheb 3-4 aasta pärast kooli ja enam niiväga sind ei vajagi. Mitte nii nagu beebi. See aeg on imelühike, kui lapsed ema vajavad nii intensiivselt.

Olen 50. Laps on 28. Mina kandsin ja sünnitasin, edasi jagasime mehega kohustused pooleks.

Enne last on ju mõnus mõelda, kuidas ma seal kodus selle beebiga PUHKAMA hakkan. Aga siis on see laps kohal, reaalsus puuga pähe löönud ja siis enam ei taha millegi pärast need mehed kodus puhata. Tean samuti sellist meest. Ta ei saanud üksi isegi poolt päeva lapsega hakkama. Ega unistada ju võib, et lapsevanemad peavad tahtma olema võrdsed kõiges aga kui aus olla, siis ma pole mitte ühtegi peret näinud, kus see nii ka on. Ka enda peres tegelen ise lastega rohkem, aga mulle see meeldib ja viha ei tekita, et võrdselt ei toimi see lastekasvatus.

Ega muud polegi teha, kui veel rääkida mehega ja siis juba oma otsused teha. Kas on vaja sellist meest endale ja lapsele sellist isa, või siis mitte.

#3859454:

#3859283:

Naised ka võib-olla ei taha seda kõike teha, aga neil pole valikut.

Mis seadus kohustab või ütleb, et ema ja/või isa peavada lapsega kodus olema? Palun seaduspunkt siia ruttu, ruttu kopeerida. Mis naiste raskest elust me räägime! Kes keelab lapse emal tööle minna? Kui lapsega kodus olla ei jõua, no on valikut!

Väga mõttekas normine. Seadus näeb ette, et vanemad peavad lapse eest hoolitsema. Kui ema jääb pärast lapse sündi koju (rasedus- ja sünnituspuhkus), siis isa läheb tavaliselt sel ajal juba tööle. Kui rasedus- ja sünnituspuhkus emal läbi saab, ei saa ta lihtsalt tööle minna, sest laps jääks sel juhul üksi koju. Arvan, et beebi üksi koju jätmine läheb vastuollu seadusega, mis näeb ette lapse eest hoolitsemist.

Jah, nüüd võime rääkida edasi hoidjatest, hoidudest ja mis iganes võimalustest, aga niisama lihtsalt öelda, et ema mingu tööle kui tahab, on nõme. Ei lihtsalt niisama ei saa ta kusagile minna.

#3859282:

JA tegelikult ongi nii, et lapsega kodus olemine pole mingi vedelemine, nagu mõnikord arvatakse, et lapse uneajal magad ise ka või loed raamatuid. Ei, hoopis koristad ja süüa teed enamasti.

Eks see ole ka logistiliste oskuste taga kinni. Kui ma sain esimese lapse siis ma ei lugenud enam ühtegi raamatut, no ei jõudnud. Kui sain juba kolmanda väikese vahega lapse, siis lugesin selle lastekarja keskel kogu aeg. Prioriteedid paika, logistilised oskused tulevad kogemusega ja pole see elu nii raske enam ühti. Eks meeste nö. saamatus laste kõrvalt tuleneb ka osalt kogemuse puudusest ja teisalt nende nägemus sellest, mida nad kodus tegema peaksid, lihtsalt erineb meie omast. Naised sageli on ise need, kes end tagant piitsutavad.

#3858517:

#3858511:

#3858502:

Millal me ühiskonnana areneme nii kaugele, et vanemapuhkus oleks võrdselt kahe vanema vahel jagatud?

Ühiskond ja seadus seda ju tegelikult võimaldab. Minu meelest on hea, et süsteem on paindlik ja iga pere saab ise otsustada, kes lapsega koju jääb. Oleks päris hirmus kui isa, kes lapse hooldamiseks valmis pole, peaks seaduse sunnil vägisi koju jääma.

Jah, tean, et seadus võimaldab ja tean neid argumente praeguse süsteemi kaitseks, aga ikkagi tähendab see, et paljud naised, kes tahaksid tööle naasta, ei saa seda teha, sest mees ei nõustu koju jääma. Äkki mõni naine ka tunneb, et tal ei tule beebiga kodus olemine hästi välja aga ometigi on naine enamasti fakti ees ja peab koju jääma. Küsimus ongi, kui palju peab riik nügima, et ühiskonnas kehtivaid kirjutamata norme muuta? Suuresti jäävad naised pikalt koju sellepärast, et meeste jaoks ei ole normaalne koju jääda, nende tööandjad vaatavad viltu sellele, lapsed on ikka rohkem naiste asi jne. Muidugi on iga pere asi see olukord kõigile sobivalt ära lahendada, praegu lihtsalt tunnengi, et mina olen lõksus.

See, et Sina ei suuda mehega kokkuleppele jõuda, lapsele hoidjat ei leia jne. ei ole absoluutselt minu probleem. Seega Su vihje, justkui peaks riik hakkama käskima ja keelama ja inimeste pereelu korraldama on minu jaoks täiesti vastuvõetamatu. Riik on võimalikuks teinud mõlemal vanemal lapsega kodus olla. Mida Sa järgmiseks soovid? Et riik teie kodukoristusgraafiku ka ise paika paneks?

Teemaalgataja-kas te ei ole kunagi kaalunud lapsehoidja võtmist?

#3859790:

Taanis just käib ka see arutelu, et kasutada niiöelda “Rootsi süsteemi” kuna ainult 10% isadest kasutab vanemapuhkust. “Rootsi s¨suteem” on siis see, et kokku saab vanemapuhkust võtta (ma nüüd täpselt ei mäleta, aga oli vist…) 19 kuud. See on automaatselt jagataud kahe vanema vahel, aga kui üks vanem soovib, siis võib “oma kuid” teisele vanemale loovutada. Kiiks on aga selles, et nelja kuud teisele vanemale loovutada ei saa. Ehk siis, kui ainult ema emapalgal on, siis saab lapsega kodus olla maksimaalselt 15 kuud. Ja siis on veel reegel, et vanemapuhkuse peab välja võtma kuni lapse 8 aastaseks saamiseni.

Tegelikult on neis reeglites palju vabadust, aga samas ka väike “motivatsioon” või ka “sund”, et isa peaks ka kodus olema. Teoreetiliselt võiksid mõlemad vanemad kohe pärast lapse sündi edasi töötada ja alles 5-aastase lapsega koduseks jääda. Aga noh… kes seda valib?

Taanis on igatahes vägev opositsioon, et mingied “sundkuid” mitte teha. Iga pere peab ikka saama ise valida ja oma elu sättida. Feministina ma siiski arvan, et väike sundlus elik motivatsioon tuleb ainult kasuks. Siis saabki selle tavapärasest patriarhaalsest süsteemist erineva “maitse suhu” ning mehed näevad ka, et tegelikult on see päris vajalik kogemus oma beebi eest hoolitseda. Valida saab ju ikkagi ja lasteaiakohad on ka olemas juba 1-aastastele lastele.

Ma küll ei tahaks nelja kuud mehele loovutada. Imelik süsteem. Tahaks ikka perena ise valida, kuidas toimida, olla lapsega kolm aastat kodus.

#3859908:

Ma küll ei tahaks nelja kuud mehele loovutada. Imelik süsteem. Tahaks ikka perena ise valida, kuidas toimida, olla lapsega kolm aastat kodus.

Loe uuesti. Sa ei saagi mingit nelja kuud mehele loovutada. Mehel on lihtsalt õigus saada vanemapalka neli kuud ja keegi ei saa talt seda ära võtta, isegi mitte lapse ema. Kas ta selle ka välja võtab, see on iga mehe ja pere enda otsus. Samamoodi ei pea ka ema vanemapalka välja võtma kui ei soovi.

Muideks, 3 aastat võid vabalt lapsega kodus olla, kasvõi 5 või 20. Aga isegi Eestis ei saa ju 3 aastat emapalka.