Teema: Mees ei taha vanemapuhkusele jääda

Üldiselt näitab see probleem teil, et omavahelises suhtluses kokkulepetele ei saa. Sina oled praegu rahuolematu, kui mees peaks koju jääma, on tema ja võib olla ka sa ise, kuna see ei pruugi välja kukkuda nii, nagu plaanitud. Kui ka mees jääb koju, võib enamus koormusest sulle jääda, sest peale tööd pead veel ära tegema kõik selle majapidamises, mida praegugi kodus. Siis võid seda praegust aega lausa taga igatsema hakata.

Kui võtate lapsehoidja, siis arvestedes, et lapsehoidja suht kallis teenus, olete veel rohkem vastu pükse saanud (kui just väga kõrge palgaga pole). Siis maksad tühja sisuliselt, kuna emapalk, mis muidu niisama tiksus, kaob ära. Siis põhimõtteliselt ostad omale titevaba aega, et tööl käia ja üldjuhul lapsehoidja poes ei käi, pere pesu ei pese, seega nagunii teed need kõik ise ära peale tööd.

50% paaridest lähevad lahku statistika järgi. Teemaalgataja juba praegu rahulolematu. Suure tõenäosusega ei tule ka siinpakutud variantidega õnne õuele, kuna mees ilmselgelt pole selline nagu oodeti ja loodeti.

Minul õnneks mees jäi vanemapuhkusel lapsega koju. Esimese lapsega oli 2 kuud ja veidi hiljem sündinud kaksikutega 4 kuud. Väga hästi sai hakkama ja lastega on ka praegu väga lähedane suhe. Mulle oli see vahetus/ vaheldus samuti väga vajalik.

#3860014:

Loomulikult ega lapsehoidja tulekuga ei kao kodused toimetused, aga neid on palju lihtsam ja kiirem ilma lapseta teha. Tänapäeval vôiks lapsehoidja olla normaalsus, mitte ulme valdkonda kuuluv teenus.

Miks ei võiks siis juba pigem kodubiline olla? Mul oli kahe väikse lapsega abiline, kes oli valmis mõlemat tegema ja ma ei mäleta, et ma teda eriti tihti lapsehoidjana oleksin kasutanud ja ise kodutöid teinud ???? lapsi hoidis ta siis, kui mul oli vaja kuskil käia ilma lasteta, kui mina olin kodus, siis tegi koduabilise asju.

#3860115:

#3859908:

#3859790:

Taanis just käib ka see arutelu, et kasutada niiöelda “Rootsi süsteemi” kuna ainult 10% isadest kasutab vanemapuhkust. “Rootsi s¨suteem” on siis see, et kokku saab vanemapuhkust võtta (ma nüüd täpselt ei mäleta, aga oli vist…) 19 kuud. See on automaatselt jagataud kahe vanema vahel, aga kui üks vanem soovib, siis võib “oma kuid” teisele vanemale loovutada. Kiiks on aga selles, et nelja kuud teisele vanemale loovutada ei saa. Ehk siis, kui ainult ema emapalgal on, siis saab lapsega kodus olla maksimaalselt 15 kuud. Ja siis on veel reegel, et vanemapuhkuse peab välja võtma kuni lapse 8 aastaseks saamiseni.

Tegelikult on neis reeglites palju vabadust, aga samas ka väike “motivatsioon” või ka “sund”, et isa peaks ka kodus olema. Teoreetiliselt võiksid mõlemad vanemad kohe pärast lapse sündi edasi töötada ja alles 5-aastase lapsega koduseks jääda. Aga noh… kes seda valib?

Taanis on igatahes vägev opositsioon, et mingied “sundkuid” mitte teha. Iga pere peab ikka saama ise valida ja oma elu sättida. Feministina ma siiski arvan, et väike sundlus elik motivatsioon tuleb ainult kasuks. Siis saabki selle tavapärasest patriarhaalsest süsteemist erineva “maitse suhu” ning mehed näevad ka, et tegelikult on see päris vajalik kogemus oma beebi eest hoolitseda. Valida saab ju ikkagi ja lasteaiakohad on ka olemas juba 1-aastastele lastele.

Ma küll ei tahaks nelja kuud mehele loovutada. Imelik süsteem. Tahaks ikka perena ise valida, kuidas toimida, olla lapsega kolm aastat kodus.

Eesti süsteem, kus kodus saab olla kuni kolm aastat, on maailma mõistes ikka väga erandlik, peaaegu mitte kusagil mujal ei saa üle aasta lapsega kodus olla, paljudes kohtades on see aeg veelgi lühem. Ühest küljest on küll hea, et laps saab kaua oma vanematega olla, aga tegelikult on juba kahesel nii palju energiat ja palju vaheldust ja tegelemist vaja, et väikeses seltskonnas mängimas käimine tuleb ainult kasuks.

Ma ei tea vist ühtegi ema, kes oma kahe-kolmesega vähemalt kaheksa tundi päevas aktiivselt tegeleks, autodega põristaks, nukkudega mängiks, klotse laoks, joonistaks jne. Enamasti on see kodusolek ikka vanema enda heaolu silmas pidades, sest vähestel on nii tore töö, et lausa tahaks 40h nädalas seal tiksuda. Pigem ikka oleks kodus juba.

Ma olen maailma muu süsteemiga kursis ja ma ei saa aru, miks veel emapalga ajal tahetakse laps isale või hoidjale sokutada. Kui see on rahaline paratamatus, siis mõistetav. Mu lähemal olevad inimesed pingutavad raha kõrvale panna, et minimaalselt kaks aastat lapsega kodus olla.

See, kes oskab, tegeleb ikka oma lapsega. Suur vahe on, kas kahene käib lasteaias paar tundi või on seal 8-17ni.

Mis isale sokutamine? See on ju tema laps ka ning tal peab ka olema võimalus tegeleda oma lapsega. Eriti kui beebiiga on möödas ja laps pere toidu peal, siis milles küsimus? Oskab ka isa mänguväljakul käia ja lapsega mängida. Ja tegemist siiski vanemahüvitisega, mitte emapalgaga. Vanemahüvitis siis hõlmab ikka mõlemat vanemat ja annab mõlemale võimaluse.

#3860625:

Objektiivsuse mõttes mainin, et ma olen ilmselt ka noorem, kui enamus siin. Kuid enda generatsiooni mehi vaadates julgen arvata, et sellised probleemid nagu “kodutööd on naiste rida” jms kaovad päris kiires tempos ajaloo prügikasti.

Toetan. Oma tutvusringkonnas olen sama täheldanud, et vanematel inimestel peab naine kodu ja laste eest hoolitsema ning lisaks sellele ka täiskohaga tööl käima ja raha teenima. Mees käib ainult tööl ja kodus vingub, et miks juba söök valmis ei ole ja kaua see titt seal karjub.

Noortel meestel on iseenesest mõistetav, et naine ei ole kodumasin ja mul nooremate sõbrannade mehed on kõik kas lapsega kodus olnud või vähemalt kõik kodutööd ja raha teenimise enda peale võtnud, et naisel lihtsam oleks.

Kui ma peaks omale praegu uut meest otsima, siis vanakooli mehed võivad puu taha käia. Kui max 30-aastased mind enam ei taha, siis oleks pigem üksi.