Algus oli ilus, mees väga ootas seda rasedust. Kui rasedaks jäin, siis oli rõõmus aga see oli ka kõik. Ei tunne ta huvi lapse arengu vastu, ei aita mind kodutöödes, kuigi näeb/teab, et seljavalu piinab mind. Ei tee ettepanekuid remondi ja ruumide ümberpaigutamise osas (hadavajalik, et ära mahuksime), ei remondi autot (oskab!), et mul tuvalisem oleks liigelda jnejne. Teeb küll seda mis palun aga ise ei tule millegi peale. Mind häirib see nii väga, et ei tea enam kuidas edasi minna. Tean, et ta armastab mind ja ootab seda last aga mina ei tunne ennast enam armastatuna ja raske on head nägu teha sellise mühaklikkuse juures. Iga päevaga aina enam tunnen suuremat sidet lapsega kõhus, meist on saanud omaette tiim, millest mees on täiesti välja jäänud. Ausalt öeldes ei tahagi ma temaga enam oma emotsioone jagada, vaid pigem tahan üksi olla oma kõhuga.
Mõtlen, et äkki olen rasedusega ka peast ära keeranud ja mees ei saagi tunda ju sama aga see hoolimatus ja mitte ette mõtlemine… Ta justkui arvaks, et kõik laabub iseenesest, sh remont ja lapse asjade ostmine. Aga see pole ju nii.
Olen rääkinud temaga sel teemal 100x aga tulemust pole- nagu seinaga räägiks. Ja pole see esimene laps tal ning vanust ka juba parasjagu aga käitub nagu tiinekas.
Enne lapse tegemist oli mr tähelepanelikkus ise aga nüüd tunnen ennast väga üksi ja õnnetuna 🙁
Teema: Mees ei tunne huvi raseduse vastu
RE: Mees ei tunne huvi raseduse vastu
Anna mehele kohanemisaega. Tema jaoks on kogu see asi väga abstraktne.
Emaks kasvatakse ootusajaga, kõik toimub ju sinu sees. Mees on kõrvaltvaataja.
Isaks kasvatakse aga enamasti siis, kui laps on kätel. Reaalselt olemas.
Öeldakse, et emadus on bioloogiline, isadus sotsiaalne nähtus.
RE: Mees ei tunne huvi raseduse vastu
Mul täpselt sama seis hetkel 🙂
RE: Mees ei tunne huvi raseduse vastu
t2pselt nagu minust kirjutatud, mu mehel ka oli laps enne ja ma lootsin temalt emotsionaalset tuge raseduse ajal ja p2rast synnitust, seda ma ei saanud, pigem 6petasin teda kuidas tuleb beebiga ringi k2ija, K6ik titeasjad ostsin ja muretsesin mina ja ka toad t6stsin ise ymber, Kasutu mees oli nagu v2lja tuli, saatsin ta pikalt ja saan yksi ka oma lapsega hakkama
RE: Mees ei tunne huvi raseduse vastu
Sama siin,aga äkki on see eesti meeste eripära, selline vaos hoitus, oskamatus käituda sellises situatsioonis, vb on neil vaja rohkem aega isa rolliga harjumiseks? Tegelikult ma olen täiesti kindel, et sinu mees hoolib sinust ja su lapsest väga, lihtsalt tema jaoks on see uus teema 🙂
Kannatust ja armastust!
RE: Mees ei tunne huvi raseduse vastu
Mina küll mehele pahaks ei pane et ta iga nädal ei küsi minu käest lapse arengu kohta jne..ma isegi ei uuri seda nii pingsalt. Samas on meil ka käsil teine rasedus…
Esimese rasedusega lugesime suure huviga koos mis sel nädalal kõhubeebiga toimub 🙂
Mina olen ise hull aktivist….käin, teen ja korraldan..mees lihtsalt peab kaasa lööma:D Mul ka suht kohmakas olemine, kõhunahk valutab ja üldse selline imelik olemine, aga ikka lähen ja teen….Lihtsalt ei suuda muudmoodi. Mul on kohutavad tagumikuvalud(närvivalud vist) aga ometi ma vean ennast pikkadega jalutuskäikudele enda algatusel…samuti liigutan ja teen. Kui mehel palun midagi teha, siis ta teeb ikka ära õnneks 🙂 Täna vist hakkame suurema lapse tuppa tapeeti panema koos….Muidugi võiks ta ju mõne sõbra appi otsida kes ära teeks, et ma ei peaks lae all turnima, aga tahaks nagu ise ka teha:P
RE: Mees ei tunne huvi raseduse vastu
Mehed ei lähegi nii peast rasedaks kui naised sel ajal. See on täitsa tavaline. Tema ei tunne kedagi kõhus kasvamas. Tema jaoks ongi kõik nagu enne (tuleta meelde äkki mõnda situatsiooni, kus mõni su sõbranna on rase olnud – ka ei taju kõrvalseisjana erilist muutust enne kui kõht on hiigelsuur või laps käes).
Tee nüüd copy-paste endale sellest teemaalgatusest ja loe aasta pärast uuesti. Saad hea suutäie muiata oma praeguste meeleolude üle.
Ja võta rahulikult. Ära mõtle üle.
Ruume on võimalik veel 4 kuud ümber paigutada. Suvel ongi parem – energiat rohkem toimetamiseks, aknad pärani lahti kakkuda ja rahulikult toimetada.
Ja mehi ei ole raske suunata. Kui paluda meeldiva naeratusega ja üks asi korraga – \”palun tee mulle ülehomseks auto korda!\”
\”Palun tõsta see kapp sinna seina!\” … jätmata rohkem valikuvõimalusi aja või tegevuste järjekorra osas.
Nad on Marsilt. Meie oleme Veenuselt.
RE: Mees ei tunne huvi raseduse vastu
Kas laps oli mehe idee? Vist polnud. Oli lihtsalt rõõmus, aga mitte et see oleks tema suur soov olnud?
St see pole mehe peas nii nagu sinu omas. Isegi kui rasedus polnud sinu suur soov, siis sa kasvad ja muutud koos oma kõhus oleva lapsega, aga mees ju mitte.
Ja jah, natuke oled ära pööranud jah. Mitte, et ma seda paha pärast ütleks. Lihtsalt sa pead panema end ka mehe olukorda ja aru saama, et temaga need muutused nii ei käi. Püüa olla psühholoog ja leida õige viis rääkimiseks ja arutamiseks.
Minul on lapsed olnud mehe tellimus, mitte minu suur soov (ma olen lihtsalt nõus olnud, sest lapsi ma ju tegelikult tahtsin ka kunagi saada). St mees ootas algusest saati iga oma grammiga. Aga see ei tähendanud veel, et ta oleks siis päevapealt muinult kodutöid ära võtnud või kohe ka rasedaks jäänud (peast).
Ta arvestas mu iiveldustega jne. Aga lastetarbed ostsin kõik ise. Et teda kuidagi kaasata, panin ta vankrit ostma (nõuded olid minu poolt).
Et ta saaks aru sünnitusest, viisin ta perekooli loengutesse (sünnituse ja lapse hoolduse omadesse, mitte kõikidesse). Algul oli ta ehk imenatuke tõre, aga tuli kaasa ja oli pärast väga rahul. Sünnitusel osalemise üle aga väga-väga uhke.
Mehe jaoks (kes ootab väga-väga) tähendab lapseks ettevalmistamine tavaliselt muret, kas tulevikus raha on ja kas elamispind on olemas. Tema ei mõtle muudele asjadele. Ehk on kõige lihtsam talle mainida, et elamises oleks vaja midagi muuta… Vaikselt ja targu, aga küll ta siis mõtlema hakkab.
Ja teiste asjadega…Töid, mis on vaja, et need ära tehtaks, tuleb lihtsalt paluda (meestelt tuleb ju alati otse küsida, nemad muidu ju ei oksa ise mõelda, et sul raske on).
Ja seda, et ta jagaks sinuga lapse arengurõõme jne, seda pead sa ise suutma temani viia. Räägi talle, mis mis nädalal lapsega toimub. Kuidas ta kasvab, mis olemas on. Kas hakkab juba liigutama, kas laps juba kuuleb helisid…. Räägi, kui sul on ebamugav jne. Siis hakkab ka temale natuke rasedust külge.
Nagu ma mainisin, minu mees soovis last enam kui mina. Aga see, kuidas ta tegelikult lapseni on jõudnud… Alles nüüd, kui tütar peaaegu 3-ne tunneb mees end täisväärtusliku isana ja võrdse lapsevanemana. Ta hoiatab siiani oma tuttavaid mehi, et ega see, kui laps sünnib, siis tegelikult ei juhtu veel midagi. Ema ja lapse side on looduse poolt ikka nii tugev ja mees ei saa sinna vahele. Aga teda saab kasvatada isaks. Samm haaval. Ja see on naise enda töö.
Ja hea näide veel minul. Taas. Teine laps tulemas ja raseduse õpp ja ta ikka ei saa aru, et mul on raske. Alles nüüd, kui mul on juba mitmendat päeva palavik(vahelduvalt alapalavikuga) ja mitu ööd libavalude tõttu magamata, jõuab talle kohale, et ma ei jõua enam jalul olla ja et ta võiks ise lapsega tegelda vannitoa ehitamise asemel (üks on meil olemas, nii et ülikiire selle asjaga pole). Ta tuleb töölt, siis on ta kas väsinud või ta hakkab ehitama. Meeste maailm :D. Mõeldes tulevikule unustab, et tegelikult oleks tähtis mind olevikus aidata. Aga kui ta näeb, et seisan jalul, ju ma siis hakkama saan…
RE: Mees ei tunne huvi raseduse vastu
Meil oli täpselt sama lugu!
Üks näide: lapse riietele mõeldud kummut sa kokku pandud alles pärast lapse sündi, aga kui laps sündinud oli sai see küll kibekiiresti kokku 🙂
Haiglas olles mees nägi, et iga päev lähevad lapsele puhtad riided selga. Küsis minu käest, kas meil on lapsele riided olemas 🙂 Siis avaldas ka arvamust, et kindlasti on vaja beebimonitor hankida. Võiks tuua veel ja veel näiteid selle kohta, et mehele jõudis lõpuks lapse saamine kohale!
Ühesõnaga, mehele ei jõuagi enne kohale kui laps on sündinud, täiesti tavaline asi. Ja ma tahan veel hoiatada, et võib ka nii olla, et kui beebi päris vastsündinu, siis võib sulle tunduda, et mees ei pööra lapsele piisavalt tähelepanu…
AGA kõik see muutub kindlasti! Ära muretse.
RE: Mees ei tunne huvi raseduse vastu
Su mees käitub nagu täiesti tavaline mees. Miks teda sellepärast hukka mõista?!?!
Minu mees ka ei kilka rõõmust, ei imetle veekalkvel silmadega minu suurt kõhtu ega pea mind diivanikaunistuseks. Ma ei kannatakski seda. Ja ise ma seda enda puhul ka ei kannata 🙂 Oleme mõlemad rahulikud ja naudime teineteise seltsi, aeg-ajalt kõhus möllava tegelasega suheldes rääkides ja üles aetud mügaraid silitades.
Remonti me ei plaani, kui siis laseme toapõrandatele korkparketi panna. Voodi peaksime ka mingi aeg mu kolleegi juurest ära tooma. Vankri ostame ka alles siis, kui selle järele karjuv vajadus. Esialgu plaanin linalapse kasvatada. Turvahäll ja osa riideid olemas. Riided ootavad juba mitu kuud pesemist, triikimist ja kappi panemist. No pole seda pesapunumise instinkti, pole. Aega ju on ka veel. Puhkan kolmandat nädalat ja tunnen end hästi. Mees ka 🙂
Ah jaa, mees oli see, kes tegi ettepaneku suvel laps teha. Mina olin valmis selleks igal ajal.
RE: Mees ei tunne huvi raseduse vastu
Mina tundsin ka nii, et mees enam ei tee mitte midagi nii nagu raseda naise mees tegema peaks. 🙂 Arvan, et hormoonid!
RE: Mees ei tunne huvi raseduse vastu
Mul esimese lapsega oli sama. Ja hormoonid muidugi võimendasid ka mu pettumust, et minu meelest nii vähe huvi tundis ja kohe ei teinud, kui midagi vaja oli. Laps ära sündis, siis musterisa ja siiamaani. Vahetab mähkemed, söödab, jalutab, kussutab, mängib temaga, ostab riideid ja muid asju. Nii tore.
RE: Mees ei tunne huvi raseduse vastu
Tänan lohutamast, tunnen ennast kohati küll peast liiga rasedana aga ikkagi…
Laps oli siiski rohkem mehe soov, tema selle jutuga algust tegi. Minu soovil sai valitud aeg lapse tegemiseks, et sünniks suvel.
Mul on tõrge tekkinud temaga lapsest rääkimisel, sest ta ise ei huvitu ja ma olen solvunud sellisest ükskõiksusest. Ootan tema poolt seda sammu aga ilmselt ootama jäängi…
Jah, eks asjad ostan ise ja toad planeerin ka aga kõige selle käigus me omavaheline suhe muutub aina kaugemaks. Kui nii edasi siis lapse sünni ajaks me enam ei teretagi vist üksteist.
RE: Mees ei tunne huvi raseduse vastu
Ei maksa üldistada ja mehi materdada. Minu abikaasa oli kohe alguses väga osaline raseduse juures. Seda nii lapse arengu vastu huvi tundes kui meie elu-olu planeerides. Pigem olin mina roosade prillidega ullike omas mullis. Tema oli see kes otsis sobivat vankrit jne.
Solvuda ei ole vaja. ZY soovitused väga õiged – mehed ei oska mõtteid lugeda, kui sul on soov siis sõnasta see konkreetselt!
Paraku on nii et hetkel on sinu käes nn. taktikepp ja sinu pingutustest sõltub kas ja kuidas te paarina edasi toimite. Ilmaasjata ei ole statistika kurb – väga palju paare läheb lahku lapse esimesel eluaastal.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
