Teema: mees ja ämm nagu ühe puuga löödud! Lapse teema…

Kui ainus argument peale haigust kiiresti lasteaeda viimiseks on soome keele selgeks saamine, siis Sinu asemel püüaks mehega/ämmaga rääkida ja jääksin endas kindlaks. Laps vajab peale haigust aega kosumiseks!

mul ka mees ja ämm sarnased, aga selles mõttes loogiline, et ämm on ju meest kasvatanud ja sealt need ühised arvamused. mul nt. mees arvab, et ma ei viitsigi tööl käia, sellepärast tegin lapsed?! Mina olen omandanud enne kõrghariduse (tema mitte), ja üldiselt kindlasti mitte selleks ei õppinud ülikoolis, et lapsi te´ha eesmärgiga tööst pääseda:) mulle tundub sellise süüdistus jabur, samas kurb.
aga jah, kui ma vaatan kuidas mu ämm oma tesit lapselast \”kasvatab\”, siis üldiselt katsun oma lapsed tema kasvatusalast eemal hoida:)
aga üritad ehk mehega siiski rääkida, kui ei õnnestu, siis tee ikka lapse heaolust lähtuvalt oma otsused:) edu

Eesti arstide soovitused erinevad tõesti läänemaailma pediaatrite omadest selles punktis. Samas, kui \”Peres ja Kodus\” soovitatakse, et pärast nohu kadumist tuleb last 2 nädalat kodus hoida, siis tundub see veidi jabur ja utoopiline küll.

Ma arvan, et tõde on kuskil seal vahepeal ja tuleks leida kompromisse. Su mehel ja ämmal on õigus selles suhtes, et mida rohkem laps lasteaias on, seda paremini ta keele omandab ja suhtlema õpib. See poelgi nii vähetähtis. Pidevalt kodus olev laps jääb paljudest asjadest ilma.

Samas, sina oled ema ja tunned oma last kõige paremini, sinule peaks jääma viimane sõna.

Mulle väga meeldib see eesti arstide suhtumine, et laps tuleb pärast iga haigust korralikult terveks ravida ja ta peab taastuma, aga mujal maailmas käivad asjad miskipärast teisiti ja saadakse ka hakkama. Isegi siit on lugeda küll ja küll kurtimisi, et laps elab rütmis nädal lasteaias – kaks-kolm kodus -jälle nädal lasteaias. See tähendab, et isegi kui hoida last pärast tervekssaamist veel nädala kodus, ei päästa see ikkagi järgmistest haigustest. Siinsed (elan ise ühe teises Lääne-Euroopa riigis) arstid ütlevad (ja vist ka eesti arstid möönavad), et kui laps läheb kollektiivi, siis on ta organism sealse mikroobide keskkonnaga kohenamata ja alguses tuleb palju haigusi, see aeg tuleb ära kannatada. Pärast on juba lihtsam.
Ühesõnaga, tahtsin rõhuda kompromissidele — kui sina tahad last nädala pärast AB kuuri kodus hoida, mees pole nõus, siis äkki lepite kokku, et 3 päeva on veel kodus?

Paha on muidugi see, et emes sinu tõekspidamisi ja hoiakuid üldse ei respekteeri ja neid maha teeb.

Küsi oma mehe käest- kummaga ta koos elab- kas sinuga või su ämmaga?!
Kui sinuga, siis austagu sinu otsuseid, mitte ärgu naergu neid välja.
Ja ütle, et jah, tahan küll teda kodus hoida. Mis siis? On see nii halb, et tahad talle lähedasemat lapsepõlve pakkuda, mitte ei vii jalust ära esimesel võimalusel?
Ausalt kohe, mina paluks küll oma mehel ja ämmal sellise jutu peale uks väljast poolt sulgeda.

Jumal tänatud, et minu ämma \”moto\” on see, et tema on oma kolm last suureks kasvatanud ja pole tema asi oma nina lastelaste kasvatusse toppida. Hoiab ja armastab neid küll, aga kunagi ei ürita nö. enda järgi kasvatama hakata. Ta on mul üldse väga tore ämm 🙂 Mees õnneks usaldab last puudutavad asjad minu otsustada ja minu otsustes ei kahtle. Ma muidugi olen ka selline inimene, et ega ma naljalt kellelgi endale midagi öelda ei lase ja targutajad suunan viisakalt oma probleemidega tegelema.

Teemaalgatajale tunnen kaasa ja soovin kindlat meelt selles võitluses!

Las ämm räägib mis ta räägib, kui sina oled haige lapsega kodus siis sina otsustad millal ta tagasi läheb. Kui ämm tänitama pistab siis ütled ahah ja teed nagu ise tahad. Vaielda temaga ei ole mõtet. Ja mis puutub soome keele oskustesse siis kooli võetakse räägi kasvõi ainult somaali keelt, koolis õpetatakse kõikidele soome keel selgeks.

Minu mees ka suht oma emas kinni oli algusaastatel. Kui ükskord saigi minul villand ja panin mehe fakti ette… kas mina ja lapsed või ema. Mõlemad korraga samapalju lihtsalt ei mahu tema ellu. See on nii väsitav. Oleks siis ämma poolt soe ja südamlik õpetus… ei.. elu pidi meil käima nii nagu temale sobis ja kuidas tema ette dikteeris.
Kuna teenin ise piisavalt, et ennast ja kahte last ära elatada, siis olingi valmis kodust välja kolima.
Tänaseks mehega kooselu jätkub ja kõik super. tema suhtleb emaga aga mitte enam igapäevaselt (varem oli nii). Mina ei ole ämma silmis keegi (rahulikum mulle).
Ja kõige parem see, et ka mees tunnistab, et tema ema üritas jah meie elu kontrollida, mis tegelikult ka talle eriti ei istunud!
Nii et naised!!!!!! Olgem julgemad ja öelgem oma arvamus välja! Teie mees ei ole Teie ämma omand!!!

Siin ei ole küll küsimus ämmas ega mehes. Siin on küsimus sinu madalas enese hinnagus, mis korjab solvangud ja halvad ütlemised üles ka tavalisest jutust. Miks peaks sulle üldse minema korda kellegi ütlemine, kui sinul on õigus. Sa ei pea end õigustama. Kui otsustad, siis otsustad. Küsitakse, miks on kodus, siis ütled, et sellepärast, et olen ema. Kogu lugu. Sinu jutust tundub ,et võtad süüdlase seisukoha ja üritad end kaitsta. Tegele selle süütundega, siis võib selguda, et tegelikult nad ei süüdistagi. Nad lihtsalt ei taipagi, miks laps on kodus, kui neil on koguaeg teistmoodi olnud. Ja veelgi kaugemale minnes, oled sa ise selle ämma läbi mehe valinud. Nii et sina oled Ema ja iga ültemise peale naerata ja tuleta seda meelde. Noo milleks karjuda :):) Täna nõuande eest, ütle et kaalud ettepanekuid ja siis teed nii nagu ise õigeks pead.