Sooviks nõu, mida teha sellistega, paar kangeid ka.
Ei soovi sa mingit nõu, vaid niisma tahad siin jahuda.
Juba see lause, et “ämm elab Lõuna-Eestis, meie Tallinnas, pikk tee oleks kahe lapsega sõita.” näitab, et sinu mõistus on täielikult kivist ja midagi juurde sinna enam ei mahu. (tean inimesi, kes 2-3 aastastega lennureisidel on välismaal käinud)
Mees ja ema on tülis, aga ega sina siis tülis ei ole? Või oled? (ise ka vihastaks)
Otsusta siis ükskord ära.
Ja kui sa ei ole tülis, siis suhtle, tee videokõnesid, käi külas ja kohtuge aias 2m tagant, tee kõiki asju.
Kui vihastaks ise ka, siis ole vait.
PS. Mida see ämm siis “kokku keeras”, see on samuti nõuküsimisel oluline. Kui sellest kardad rääkida, siis oled oma “nõuga” vales kohas. Mine sõbra või spetsialisti juure. (esimene ei ole perekoolikas ja “ei tunne ära” ja teisel on vaikimisvanne)
PS. Mul on ema 85 ja ei ole “eakas” – organiseerib ühistuasju, parkimist ümber maja, karistab linnutoitjaid ja käib purjus kojameest kiusamas.
Ja siis halastusest teda abistamas.