Teema: mees ja tema töökaaslane

#3181190:

Tuleb meelde minu mees ja tema töökaaslane. Kohe saadi suurteks sõpradeks. Käidi koos söömas jne. Ma olin loll, et nende sõprust ei mõista ja nad kohe “paari panen”. Oi kuidas mind süüdistati, kui kahtlust avaldasin nende suhete osas. Naisel on ka kaks väikest last, abielus. Noorim kahene. Mõtlesin ise ka, et no sellist naist ikka ju pole kes otse titepuhkuselt töökaaslase voodisse roniks. Oi kus ma eksisin või just, ei eksinud kuigi mind eksiteele püüti viia. Neil oli selline suhe, et mida hullemat annab välja mõelda. Töö juures seksiti igapäev, käidi hotellides, kirjutati kümneid kirju päevas. Armastus igas kirjas ja planeerimine kuidas oma praeguseid peresid maha jätta, abielluda, lapsed saada ja igavesti koos olla. Sellest teadasaamisest on pool aastat aga siiani lakun haavu ja valgust tunneli lõpus ei paista. Ka meil on kaheaastane laps nagu armukeselgi. Lapsed ei huvitanud kumbagi.

Kohe kindlasti, ilma ühegi kahtluseraasuta on mehel. Selle naisega suuremad plaanid. Ise tead kas ootad ja lased end lollitada nagu mina mitu aastat või võtad kohe midagi ette. Tee mehele selgeks, et sõbrannad pole lubatud. Niimoodi selgeks, et ta seda ka usuks. Ma ei taha, et keegi oleks samas olukorras kus mina olin. Ärkan siiani õudusunenägudega. Palun võta midagi kohe ette!!!

Sôbrannad pole lubatud…kas mees on mingi omand või??? Mees lûhema keti otsa?
Laksu sai sinu ego. Seepärast lakudki haavu. Mees armus. Ju andsid ka ikka pôhjust selleks. Ju jãi tal teie suhtest midagi puudu, sest muidu ei oleks nii juhtunudki. Môni mees otsibki ja jääbki seda puudu olevat igavesti otsima. Vahetab naisi, aga rahu kaob peagi…naised õnnetud ja ise ka lõppkokkuvõttes.
Sellise mehe tõttu ei pea ennast halvasti tundma. Ta ei saa ju olla sinumoodi. Tema on tema.
Teemaalgataja- sina valid, kas tahad olla sellise mehega koos, kellel on sõbrannad või mitte. Mingid ultimaatumid on ajuvabadus.

#3182907:

#3181190:

ei taha, et keegi oleks samas olukorras kus mina olin. Ärkan siiani õudusunenägudega. Palun võta midagi kohe ette!!!

Mida ta sinu arust ette võtta saab?

Eile sündisid või? Perekooli loed ka esimest korda? Mida teha saab on rääkida mehega. Ja siis veel rääkida. Siis arutada läbi veelkord oma ühine tulevik ja paluda mehel olla aus.

#3184799:

#3184776:

Eile sündisid või? Perekooli loed ka esimest korda? Mida teha saab on rääkida mehega. Ja siis veel rääkida. Siis arutada läbi veelkord oma ühine tulevik ja paluda mehel olla aus.

Ja seepeale purskab mees nutma ja räägib kõik ära nii nagu on, eks …

Sellises faasis ei muuda rääkimine midagi. Mees ju eitab kõike, võimalik, et ta eitab isegi iseendale, et ta armunud/armumas on. Ma olen näinud kõrvalt, kuidas täiesti normaalne arukas inimene muutub täiesti opakaks, kui oma suhte kõrvalt armub. Muust ei vatra, kui uuest tuttavast, aga seda ei tunnista, et tegu on armusuhtega – kõik on napakad, kes midagi sellist arvavad. Ja see jätkus veel ka siis, kui neil tegelikult juba sekssuhe oli! Ikka olid kõik (ka sõbrad, mitte ainult naine) napakad, kui selles suhtes midagi muud kui sõprust nägid.

Täpselt!
Minu abikaasa just nii käituski. Mulle hakkas tema käitumise järgi tunduma, et tal nagu oleks keegi, aga mees eitas, eitas ja eitas veel kord. Hakkasin juba iseenda terves mõistuses kahtlema, aga siis juhtus kole lugu. Läksime suurema seltskonnaga turismitallu pidutsema, sai söödud, joodud, lõbutsetud ja mina läksin mingil hetkel puhkama. Mees jäi sõpradega edasi istuma. Hommikul vara tõusin, mõtlesin, et hüppan kiiresti saunaduši alt läbi, siis liitun nähtavasti ikka veel pidutseva seltskonnaga (mees polnud ju magama tulnudki). Sauna astudes jäin kivistunult seisma, sest eesruumi seina najal seksisid kaks inimest, üks neist minu mees ja teine täiesti võhivõõras neiu. Mu mees kohkus ja kogeles: “Kallis, see pole see, mida sa arvad”, ise oli silmnähtavalt alles teise naise sees. Ma ei osanud esimese ehmatusega muud kosta, kui: “Ahsoo, no siis on ju kõik korras!” ja astusin välja ning ei teadnud, kas oksendada või naerma pursata. Aga igasugused tunded olid mul sellest hetkest alates selle mehe vastu küll kadunud. Kui hale hakkas, siis pidin ainult nähtud vaatepildi silme ette manama ja kohe tuli viha peale. KUI lolliks see mees mind lõppkokkuvõttes ikkagi pidas? Ta eitas isegi otse teolt tabatuna ju.

#3185008:

#3184998:

#3184799:

#3184776:

Eile sündisid või? Perekooli loed ka esimest korda? Mida teha saab on rääkida mehega. Ja siis veel rääkida. Siis arutada läbi veelkord oma ühine tulevik ja paluda mehel olla aus.

Ja seepeale purskab mees nutma ja räägib kõik ära nii nagu on, eks …

Sellises faasis ei muuda rääkimine midagi. Mees ju eitab kõike, võimalik, et ta eitab isegi iseendale, et ta armunud/armumas on. Ma olen näinud kõrvalt, kuidas täiesti normaalne arukas inimene muutub täiesti opakaks, kui oma suhte kõrvalt armub. Muust ei vatra, kui uuest tuttavast, aga seda ei tunnista, et tegu on armusuhtega – kõik on napakad, kes midagi sellist arvavad. Ja see jätkus veel ka siis, kui neil tegelikult juba sekssuhe oli! Ikka olid kõik (ka sõbrad, mitte ainult naine) napakad, kui selles suhtes midagi muud kui sõprust nägid.

Täpselt!

Minu abikaasa just nii käituski. Mulle hakkas tema käitumise järgi tunduma, et tal nagu oleks keegi, aga mees eitas, eitas ja eitas veel kord. Hakkasin juba iseenda terves mõistuses kahtlema, aga siis juhtus kole lugu. Läksime suurema seltskonnaga turismitallu pidutsema, sai söödud, joodud, lõbutsetud ja mina läksin mingil hetkel puhkama. Mees jäi sõpradega edasi istuma. Hommikul vara tõusin, mõtlesin, et hüppan kiiresti saunaduši alt läbi, siis liitun nähtavasti ikka veel pidutseva seltskonnaga (mees polnud ju magama tulnudki). Sauna astudes jäin kivistunult seisma, sest eesruumi seina najal seksisid kaks inimest, üks neist minu mees ja teine täiesti võhivõõras neiu. Mu mees kohkus ja kogeles: “Kallis, see pole see, mida sa arvad”, ise oli silmnähtavalt alles teise naise sees. Ma ei osanud esimese ehmatusega muud kosta, kui: “Ahsoo, no siis on ju kõik korras!” ja astusin välja ning ei teadnud, kas oksendada või naerma pursata. Aga igasugused tunded olid mul sellest hetkest alates selle mehe vastu küll kadunud. Kui hale hakkas, siis pidin ainult nähtud vaatepildi silme ette manama ja kohe tuli viha peale. KUI lolliks see mees mind lõppkokkuvõttes ikkagi pidas? Ta eitas isegi otse teolt tabatuna ju.

Kes see võõras naine oli siis ja kust ta sinna turismitallu sai? Saan aru, et see oli tal mingi pikaajalisem armuke juba, kui see teie seltskonnast oli, kellega koos pidutsema läksite, siis ta ei saanud ju võõras olla?

Armuke jah. Oli öösel tulnud, mehe kutse peale. Siis kui ülejäänud olid magama läinud ja mees üksi tiksus veel. Neiu pidi sama salaja ära ka sõitma, aga jäid kogemata enne mulle vahele.
Naiivne lootus mehel, et nii suures seltskonnas keegi peale ei satu, aga alkoholiuimas kindlasti ei mõelnud selgelt. Neiu oli lihtsalt noor, rumal ja küllap väga armunud. Võimalik muidugi, et paljud sealt seltskonnast teadsid juba nende suhtest ja nendele vahelejäämine poleks midagi katastroofilist tähendanudki.
Mina neid selgitusi mehe käest ei kuulnud, sest peale saunast väljumist läksin võtsin oma asjad, istusin autosse ja sõitsin koju. Paari tunni pärast hakkas sõpradelt kõnesid tulema, nendelt siis kuulsin. Mees oli tahtnud oma neiuga sinna edasi jääda, neiu oli ka nagu enam-vähem mõttega päri, aga siis soovitati neil sealt lahkuda. Mees igatahes sel ja järgmisel päeval koju ei tulnud, mina pakkisin oma asjad kenasti kokku, võtsin, mis minu ja kolisin minema. Õnneks oli üürikodu ja lapsi meil veel ka ei olnud. Kergelt pääsesin.

#3184776:

#3182907:

#3181190:

ei taha, et keegi oleks samas olukorras kus mina olin. Ärkan siiani õudusunenägudega. Palun võta midagi kohe ette!!!

Mida ta sinu arust ette võtta saab?

Eile sündisid või? Perekooli loed ka esimest korda? Mida teha saab on rääkida mehega. Ja siis veel rääkida. Siis arutada läbi veelkord oma ühine tulevik ja paluda mehel olla aus.

Eriline naiivsus on ikka arvata, et mees, kel uus naine hinges, sellest midagi rääkida ja arutada tahab. Või palumise peale aus on.

Mina istun ka alati meeste pundis. Nii tööl kui ka sõpradega. Päris sellist head sõpra just pole, kellega kokku saaks ja kahekesi sõbrustaks, aga tööl on küll jah pigem meeskolleegidega sõpruse moodi suhted. Minu pärast sul silmi lahti hoida poleks vaja näiteks. Isegi kui vahel läheb mõni situatsioon flirdi hõnguliseks, siis on see ikkagi ainult hetk. Meil on kõigil pered ja tõesti ei kujutaks ette mingit romaani kellegiga. Ma arvan, et vastasugupooltel on lihtsalt lõbusam vahel ja kuna tänapäeval ei peeta enam igat suhtlust ebasündsaks, siis inimesed suhtlevad nendega, kellega tahavad lihtsalt.

#3184998:

Mu mees kohkus ja kogeles: “Kallis, see pole see, mida sa arvad”, ise oli silmnähtavalt alles teise naise sees.

Tüüpiline naine, sääsest teeb elevandi! Ilmselgelt mees rääkis ju tõtt: tuli saunast, üleni paljas, kummardus rätikut võtma, aga libastus märjal põrandal ja nii õnnetult, et vaene tütarlaps, kes talle appi tõttas, kukkus su mehele riista otsa. Mõlemad on ilmsüütud ohvrid selles loos. Kas mees siis ei seletanud sulle? Mine ja palu nüüd vabandust!

#3191213:

See klassikaline juhtum jah.

Klassikalises loos oleks ka lapsed ja ühine kodu olnud.

Siin, ma sain nii aru, et mees lihtsalt vahetas naist sel moel. Kuna suuorgan puudus, siis räägitud ei saaanud ja otsustaski alateadlikult vahele jääda.
(tegu oli ju suurema seltskonnaga ja sellisest seltskonnast alati öösel kuskil maja peal kondab ja näeb. Kes otsib vett ja kes otsib WC-d)

Minu mehel oli ka alati igasuguseid sõbrannasid, keda koguaeg aitama tõtati, ka öösel kell 2. Samuti olid need sõbrannad minu suhtes üleolevad, päris ebameeldiv oli, mingi pidev mehe pea paitamine ja põlve silitamine, neid isegi ei huvitanud, et ka seda näen ja mehel oli ka jumalast poogen. Sama oli töötamisega, korra mõne naisega kokku puutus oli see kohe Facebooki sõbraks lisatud ja kõik, mis naine üles riputas olid laigid all, ükskõik, mida need naised siis parajasti postitasid. Ajaga kadus mul austus mehe vastu, kadusid ka tunded – ei suutnud enam lugu pidada sellisest selgrootust olevusest, lõpetasin suhte. Selline oli kahjuks minu kogemus. Leian, et sellist tüüpi mehed, kes nii lihtsalt igast seelikust vaimustuvad polegi väga mehed, vaid mingites kompleksides vaevlevad posikesed. Loomulikult on alati võimalus, et nad lihtsat natuke flirdivad ja suhtlevad ning on kõik aga selliseid normaalseid naisi, kes sellist suhtlust harrastaksid on kahjuks vähe, enamus on jahil ja mehe otsinguil või siis lihtsalt tunnevad end kõrvust tõstetuna, kui vastassoo esindaja neile tähelepanu osutab.