Tuleb meelde minu mees ja tema töökaaslane. Kohe saadi suurteks sõpradeks. Käidi koos söömas jne. Ma olin loll, et nende sõprust ei mõista ja nad kohe “paari panen”. Oi kuidas mind süüdistati, kui kahtlust avaldasin nende suhete osas. Naisel on ka kaks väikest last, abielus. Noorim kahene. Mõtlesin ise ka, et no sellist naist ikka ju pole kes otse titepuhkuselt töökaaslase voodisse roniks. Oi kus ma eksisin või just, ei eksinud kuigi mind eksiteele püüti viia. Neil oli selline suhe, et mida hullemat annab välja mõelda. Töö juures seksiti igapäev, käidi hotellides, kirjutati kümneid kirju päevas. Armastus igas kirjas ja planeerimine kuidas oma praeguseid peresid maha jätta, abielluda, lapsed saada ja igavesti koos olla. Sellest teadasaamisest on pool aastat aga siiani lakun haavu ja valgust tunneli lõpus ei paista. Ka meil on kaheaastane laps nagu armukeselgi. Lapsed ei huvitanud kumbagi.
Kohe kindlasti, ilma ühegi kahtluseraasuta on mehel. Selle naisega suuremad plaanid. Ise tead kas ootad ja lased end lollitada nagu mina mitu aastat või võtad kohe midagi ette. Tee mehele selgeks, et sõbrannad pole lubatud. Niimoodi selgeks, et ta seda ka usuks. Ma ei taha, et keegi oleks samas olukorras kus mina olin. Ärkan siiani õudusunenägudega. Palun võta midagi kohe ette!!!
Sôbrannad pole lubatud…kas mees on mingi omand või??? Mees lûhema keti otsa?
Laksu sai sinu ego. Seepärast lakudki haavu. Mees armus. Ju andsid ka ikka pôhjust selleks. Ju jãi tal teie suhtest midagi puudu, sest muidu ei oleks nii juhtunudki. Môni mees otsibki ja jääbki seda puudu olevat igavesti otsima. Vahetab naisi, aga rahu kaob peagi…naised õnnetud ja ise ka lõppkokkuvõttes.
Sellise mehe tõttu ei pea ennast halvasti tundma. Ta ei saa ju olla sinumoodi. Tema on tema.
Teemaalgataja- sina valid, kas tahad olla sellise mehega koos, kellel on sõbrannad või mitte. Mingid ultimaatumid on ajuvabadus.