Esileht Pereelu ja suhted Mees käitub ebaviisakalt

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 89 )

Teema: Mees käitub ebaviisakalt

Postitas:
Kägu

Tundub (ja ma mõtlen seda nüüd heaga ja ilma kriitikata), et sul on areng kuhugi kinni kiilunud. Tavaliselt inimene alustab elu oma pere seltsis, siis saavad sõbrad tema jaoks tähtsaimaks, samast faasist sujuvalt minnakse üle kaaslase otsimisele ja kui kaaslane leitud, seotakse end peaasjalikult temaga ning selline karjas jooksmine ja sõpradega hängimine jääb sinna eelmisse arengufaasi. Ilmselt sinu mees on omadega seal faasis, kus ta tahab elada rahulikku elu ja veeta oma õhtud-nädalavahetused-puhkused ja muu tööst vaba aja oma valitud kaaslasega, aga kaaslane (ehk siis sina) on eelmises faasis ja hängib “lihtsalt sõpradega”.

See on õige, et mul on areng kuhugi kinni kiilunud. Aga mitte teismeikka. Pigem kusagile veel varasemasse aega. Sest sellist aega, kus mu oma päritolu pere oleks mulle kõige tähtsam olnud, pole olnudki. Olen alati tundnud, et ma olen seal mingi võõrkeha, et ma ei kuulu sinna ja ma olen vales kohas, et ma sattusin sinna kuidagi juhuslikult ja nüüd tuleb see kõik lihtsalt välja kannatada. Seega mul polegi seda kogemust, et ma kuuluks kusagile mingite inimeste juurde. Oma mehega tunnen seda tegelikult üleüldse kõige rohkem. Aga tema ikkagi tajub, et mina defineerin ennast temast eraldi, samas kui tema jaoks moodustame “meie” mingi ühise terviku. Nii et see olukord on tegelikult natuke teistsugune kui sa ette kujutad.

Eraldi küsimus on siis, miks sinu mees sinu ja su sõprade seltskonda ei sobi. Kas tema ei olegi ühtlasi su sõber? Kas sina ei taha teda sellesse seltskonda? Miks? Kas su sõbrad ei taha su meest oma seltskonda? Miks?

Jälle oluline küsimus. Mu mees on ilma kahtlusteta mu kõige parem sõber. Aga ma olen aru saanud, et mul on väga suur vajadus hoida kõik suhted eraldi. Oma mehega ma olen ühtemoodi. Kui ma tutvun mingite teiste inimestega, kes mulle meeldivad, siis nendega ma olen teistmoodi. Kellegi kolmandaga olen veel kolmandat moodi jne. Ma võin mehe kutsuda nendesse seltskondadesse, aga tulemuseks on see, et siis ei ole minul mugav. Ma tunnen, et mind jälgitakse ja ma ei saa end vabalt tunda.

Ja lõpuks, kui palju aega on möödas sinu lapsepõlvest, et selle mõjud ikka veel ei lase sul mõista, et paarisuhtes arvestatakse üksteisega ega seata teist lihtsalt fakti ette.

Kas sa saad aru, mida tegelikult tähendab mõistmine? Kas sa oled kunagi püüdnud mõista midagi, mille olemasolust sulle räägitakse, aga mida sa ise ei taju? Kui jah, siis peaksid aru saama, kui keeruline see on. Lapsepõlve asjadega on see, et mida varajasemast perioodist need pärit on, seda raskem on nendega maadelda. Üksikust täiskasvanueas toimunud traumast ülesaamine võtab ehk mõned kuud kuni paar aastat. Varajastest lapsepõlvetraumadest üldiselt täielikult ei tervenetagi. Nende mõjudega lihtsalt õpitakse elama, nii hästi kui see võimalik on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 20 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui ma oskaks teistmoodi, ma ju teeks?!

No kui raske on panna end teise inimese olukorda ?

Ära tee teisele seda, mida sa ei taha et sulle tehakse! Seda sa ju ometi mõistad? Või sa just oledki valmis, et mees käib omi käike ja kodus ei arutata? Siis ole valmis ka tagajärgedeks.

Aga minu jaoks see ongi ok, kui mees läheb kusagile ja lihtsalt teatab. Näiteks mees ütleb, et ta läheb reede õhtul sõbraga/sõbrannaga välja sööma. No las läheb! Ma ei oskaks temaga midagi selles osas arutada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 20 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Näiteks mees ütleb, et ta läheb reede õhtul sõbraga/sõbrannaga välja sööma.

Nii, aga kui mees teatab laupäeva hommikul, et läheb nüüd uue sõbrannaga nv-ks suvilasse – siis on ka OK? Kui on, siis on sul vle mees, sest sinu mees ei taha niimoodi käia, küll aga tahad seda sina ja kindlasti on kusagil ka keegi naine, kes tahaks su mehega koos käia ja teha ning ka mingi mees, kellele selline üksitegutsemine sõbrannadega sobib.

See muide ei tähenda, et te mehega teineteist ei armastaks. Te lihtsalt ei sobi kokku, sest kuidas iganes sa oma asju seaks, üks teist oleks õnnetu. Kui sina käid nii, nagu sulle meeldib, siis on tema; kui sa tema tõttu jätaks käimata, oleks sina.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Näiteks mees ütleb, et ta läheb reede õhtul sõbraga/sõbrannaga välja sööma. No las läheb!

Ja kui nendest käimistest midagi enamat areneb ja unustab vbl vahest öeldagi et jääb kauemaks, siis ära üllatu, vaid loobu mehest rahulikult ja ilma draamata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei ole päris kindel empaatia osas. Teatud momendid ja situatsioonid lubavad oletada, et ma olen võibolla pigem ülitundlik (jaa, ma tean, see kõlab nagu ma arvaks, et ma olen mingi lumehelbeke :D). Samas, õhkkond minu lapsepõlvekodus oli selline, et isegi nn normaalse empaatiaga inimesel oleks seal keeruline olnud ja tal oleks sealt tõenäoliselt mingi trauma saanud.

Sa ajad mõisted segi. Empaatiapuudulik inimene võin vägagi tundlik olla, ta lihtsalt ei oska end teise inimese olukorda kujutleda aru saamaks, mida teine tunneb. Sinul endal on kindlasti tunded olemas, seda oled sa igas oma kirjutises selgesti näidanud, küll aga ei mõista sa teiste inimeste tundeid teatud olukordades. Sa püüad intelligentsi abil mõidta, kuidas oma mehega käituda, mis on keeruline, sest sa ei suuda end tema olukorda mõelda ja aru saada, mida tema tunneb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Näiteks mees ütleb, et ta läheb reede õhtul sõbraga/sõbrannaga välja sööma. No las läheb!

Ja kui nendest käimistest midagi enamat areneb ja unustab vbl vahest öeldagi et jääb kauemaks, siis ära üllatu, vaid loobu mehest rahulikult ja ilma draamata.

Mis see minu draama siia puutub? Kui mees on jõudnud otsusele, et ta ei soovi minuga enam koos olla, siis tõesti pole põhjust mingit draamat teha, kuigi see kõik oleks mulle väga valus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 20 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

sellist aega, kus mu oma päritolu pere oleks mulle kõige tähtsam olnud, pole olnudki.

Kindlasti oli kunagi selline aeg (seda muidugi juhul, kui sa ikka oma päritoluperes kasvasid) – kui sa sündisid, olid aasta, kaks, kolm vana, enne, kui lasteaeda läksid. Nad ei pruukinud sulle armsad olla, sa ei pruukinud tunda kuuluvust, aga mingi aja olid nemad sinu maailm.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sa ajad mõisted segi. Empaatiapuudulik inimene võin vägagi tundlik olla, ta lihtsalt ei oska end teise inimese olukorda kujutleda aru saamaks, mida teine tunneb. Sinul endal on kindlasti tunded olemas, seda oled sa igas oma kirjutises selgesti näidanud, küll aga ei mõista sa teiste inimeste tundeid teatud olukordades. Sa püüad intelligentsi abil mõidta, kuidas oma mehega käituda, mis on keeruline, sest sa ei suuda end tema olukorda mõelda ja aru saada, mida tema tunneb.

Hmm, selles jutus tundub olevat iva. Tahaks sellest kuidagi paremini aru saada, aga ei oska isegi küsida. Kuidas ma saaksin aru, kas asi on tõesti nii hull, et minus ei ole mingit empaatiat ja seega on mõttetu püüda seda kuidagi õppida või et kusagil siiski midagi on, millest annaks lähtuda?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 20 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kindlasti oli kunagi selline aeg (seda muidugi juhul, kui sa ikka oma päritoluperes kasvasid) – kui sa sündisid, olid aasta, kaks, kolm vana, enne, kui lasteaeda läksid. Nad ei pruukinud sulle armsad olla, sa ei pruukinud tunda kuuluvust, aga mingi aja olid nemad sinu maailm.

Sa panid mu nutma ja ma isegi ei tea miks …

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 20 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Palun vabandust teemaalgataja ees. See ei ole ju tegelikult üldse minu teemagi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 20 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See ei ole ju tegelikult üldse minu teemagi.

Tundub, et sellest sai sinu teema.

Ma ütlen ausalt ja siiralt, et mulle sa väga meeldid. Sinu elus on midagi puudu, mida sa täita püüad. Tegele sellega – katsu jälile saada, mis sul puudu on, sest enne, kui sa iseennast ei mõidta, ei saa sa ka meest mõistma.

Osalt ka seetõttu ühinen ma arvamusega, et parastada pole siin midagi ega osatada, “küll sa siis näed”. Inimesed ja elud on erinevad ja igal oma tee. Mõnede oma on sirge ja teised peavad end käänulist teed mööda võpsikust välja võitlema. Neist viimastest võivad lõpuks veel parimad inimesed saada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei parastanud, kuid tõin näite kuhu selline suhtumine jõuda võib. Ei pea ennast vaevama kohe mehest ilmajäämise mõttega, kuid mängi see olukord peas läbi et kas oled kindel, et ei hakka meest tagasipaluma ja rääkima et kuidas sina olid aus ja käisid vaid sõpradega väljas ja kui väga sa nüüd püüad end muuta ja arutada asju läbi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei parastanud, kuid tõin näite kuhu selline suhtumine jõuda võib. Ei pea ennast vaevama kohe mehest ilmajäämise mõttega, kuid mängi see olukord peas läbi et kas oled kindel, et ei hakka meest tagasipaluma ja rääkima et kuidas sina olid aus ja käisid vaid sõpradega väljas ja kui väga sa nüüd püüad end muuta ja arutada asju läbi.

Sa ei saa aru. See ei ole mingi selline suhtumine, millest ma poleks teadlik ja mida ma saaks lihtsa vaevaga muuta. See olengi mina. Ma olengi selline, meeldib see mulle või mitte. Ma ei oska olla teistmoodi. See, kas mina hakkan meest tagasi paluma või mitte, ei puutu asjasse. Vabalt võib juhtuda, et hakkan. Vabalt võib juhtuda, et just siis äkki avastan ma enda jaoks arutamise võlu ja mõtte. Neid asju ei saa kahjuks ennetavalt ära teha, lihtsalt ei ole võimalik.

Muideks, midagi sellist on tegelikult korra juba juhtunud ja see tõepoolest mingid asjad logistas natuke lahti ja nüüd on natuke teistmoodi. Ma olen juba palju normaalsem kui ma olin varem (kui nii sobib öelda). Oma mehe otsuste eest (kas olla minuga või mitte) ma jätkuvalt ei vastuta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 20 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See ei ole ju tegelikult üldse minu teemagi.

Tundub, et sellest sai sinu teema.

Ma ütlen ausalt ja siiralt, et mulle sa väga meeldid. Sinu elus on midagi puudu, mida sa täita püüad. Tegele sellega – katsu jälile saada, mis sul puudu on, sest enne, kui sa iseennast ei mõidta, ei saa sa ka meest mõistma.

Osalt ka seetõttu ühinen ma arvamusega, et parastada pole siin midagi ega osatada, “küll sa siis näed”. Inimesed ja elud on erinevad ja igal oma tee. Mõnede oma on sirge ja teised peavad end käänulist teed mööda võpsikust välja võitlema. Neist viimastest võivad lõpuks veel parimad inimesed saada.

Aitäh sulle heade sõnade eest!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 20 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Saab ikka ennetada veidi, kui oled suuteline kompromissideks. Kui on kuhugi plaan minna, siis küsidki aegsasti ega mees pole vastu ( lihtsalt küsivas vormis on jutt meeldivam kui lihtsalt: tahan minna )
ega siis see küsimine su olemust ja sisemust muuda kohe. see üks näide lihtsalt …

Kui sa ei ole valmis vastutulekuteks, siis võib jah olla olukord et mees leiab mõne hoolitseva ja avatud suhtleja, kes soovib just sellist igapäevast helistamist ja sõnumeid, mis musi teeb, millal näeme jne

ja kui sa siis äkki avastad, et ikka tasub pingutada, siis mees pole enam huvitatud ja polegi muud võimalust kui tõdeda et ise sa ta eemale tõukasid.
samas ei tasu siis õnnetu olla kui mees leiab sobivama naise ja ka sul võimalus leida sobivam.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oleme juba 7 aastat koos olnud ja ta on alati esimesena endale mõelnud. Sain juba tükk aega tagasi aru,et kas lepin sellega või lihtsalt lahkun. Olen korduvalt rääkinud sellest,et nii ei saa suhtes käituda.

Aga viimase aastaga on läinud asi kannatamatuks. Tekkinud on mingid sõbrannad. Ühiste hobide tulemusena veedetakse väga palju aega koos. Mees ütleb,et need on vaid sõbrannad( mida ma ka usun,et on. Sest ta pole kunagi valetanud mulle. Kui mingi teema on olnud on alati ausalt kõik üles tunnistanud, petnud pole aga kui keegi näiteks klubis on ligi ajanud siis on mulle alati sellistest asjadest rääkinud). Tahab sõita neile maale külla ja aega veeta. Mul poleks selle vastu isenesest midagi, aga ta võiks pöörduda viisakalt mu poole,et kas mulle sobib kui ta läheb, aga tema lihtsalt mingi päevase varuga teatab,et läheb ja kõik.

Kogu see tema suhtumine on selline. Kui veedame eraldi aega töö tõttu oleme tihti mõned päevad eraldi, siis näiteks ta ei näe mõtet suhelda ja küsida kuidas päev möödus vms, ütleb,et nagunii olen ma tööl või kodus milleks veel uurida ja küsida. Mina aga tahaks ,et ta tunneks ka huvi mu tegemiste vastu. Võin päevi oodata kuni ta mulle ise ükskord helistab või kirjutab. Kuidas panna paika selline mees? Kas lihtsalt mõneks ajaks ise vait jääda või kas on kellegil sarnaseid kogemusi jagada?

Tean,et ta armastab mind ja tahab koos olla aga lihtsalt inimene võtab nii iseenesest mõistetavalt mind aga nii ju asjad ei käi. Ma ei soovi soovitusi,et mees maha jätta vaid kuidas ma saaks läheneda talle jutuga nii,et ta saaks aru kuidas oleks õigem käituda.

Kulla teemaalgataja, miks soovid kedagi paika panna. Te pole ju perekond vaid samuti sõbrad, ilmselgelt otsib mees endale seda õiget ja sina otsi samuti, te pole loodud kokku jääma. Mees ei käitu inetult vaid täiesti õieti ja loomulikult, sinu titekäru ta ei soovi ju lükata.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui ma oskaks teistmoodi, ma ju teeks?!

No kui raske on panna end teise inimese olukorda ?

Ära tee teisele seda, mida sa ei taha et sulle tehakse! Seda sa ju ometi mõistad? Või sa just oledki valmis, et mees käib omi käike ja kodus ei arutata? Siis ole valmis ka tagajärgedeks.

Aga minu jaoks see ongi ok, kui mees läheb kusagile ja lihtsalt teatab. Näiteks mees ütleb, et ta läheb reede õhtul sõbraga/sõbrannaga välja sööma. No las läheb! Ma ei oskaks temaga midagi selles osas arutada.

Minu jaoks samuti ok. Ka siis, kui mees teatab reedel, et sõidab nädalavahetuseks ära. Mina teen plaane ainult endale ja lastele.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oleme juba 7 aastat koos olnud ja ta on alati esimesena endale mõelnud. Sain juba tükk aega tagasi aru,et kas lepin sellega või lihtsalt lahkun. Olen korduvalt rääkinud sellest,et nii ei saa suhtes käituda.

Aga viimase aastaga on läinud asi kannatamatuks. Tekkinud on mingid sõbrannad. Ühiste hobide tulemusena veedetakse väga palju aega koos. Mees ütleb,et need on vaid sõbrannad( mida ma ka usun,et on. Sest ta pole kunagi valetanud mulle. Kui mingi teema on olnud on alati ausalt kõik üles tunnistanud, petnud pole aga kui keegi näiteks klubis on ligi ajanud siis on mulle alati sellistest asjadest rääkinud). Tahab sõita neile maale külla ja aega veeta. Mul poleks selle vastu isenesest midagi, aga ta võiks pöörduda viisakalt mu poole,et kas mulle sobib kui ta läheb, aga tema lihtsalt mingi päevase varuga teatab,et läheb ja kõik.

Kogu see tema suhtumine on selline. Kui veedame eraldi aega töö tõttu oleme tihti mõned päevad eraldi, siis näiteks ta ei näe mõtet suhelda ja küsida kuidas päev möödus vms, ütleb,et nagunii olen ma tööl või kodus milleks veel uurida ja küsida. Mina aga tahaks ,et ta tunneks ka huvi mu tegemiste vastu. Võin päevi oodata kuni ta mulle ise ükskord helistab või kirjutab. Kuidas panna paika selline mees? Kas lihtsalt mõneks ajaks ise vait jääda või kas on kellegil sarnaseid kogemusi jagada?

Tean,et ta armastab mind ja tahab koos olla aga lihtsalt inimene võtab nii iseenesest mõistetavalt mind aga nii ju asjad ei käi. Ma ei soovi soovitusi,et mees maha jätta vaid kuidas ma saaks läheneda talle jutuga nii,et ta saaks aru kuidas oleks õigem käituda.

Kulla teemaalgataja, miks soovid kedagi paika panna. Te pole ju perekond vaid samuti sõbrad, ilmselgelt otsib mees endale seda õiget ja sina otsi samuti, te pole loodud kokku jääma. Mees ei käitu inetult vaid täiesti õieti ja loomulikult, sinu titekäru ta ei soovi ju lükata.

Mis mõttes ei ole perekond? Pole enam ka teisme eas kes lihtsalt proovivad koos elada ja hakkama saada vaid elamegi koos ja kõige muu peale ma üldse ei virise. Lihtsalt soovisin nõu kuidas viisakalt talle teadvustada,et MINU jaoks asjad nii ei käi ja tema suhtumine teeb haiget. Ma olen temas enam kui kindel. Olen kontrollinud tema sõnu ja väiteid aususe kohta. Aasta tagasi isegi planeerisime last kuid siis lükkasime MÕLEMA soovil selle edasi,et paar aastat veel karjääri teha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Empaatiapuudulik inimene võin vägagi tundlik olla, ta lihtsalt ei oska end teise inimese olukorda kujutleda aru saamaks, mida teine tunneb.

Just nii ongi. Seda empaatiapuudlikkust tunnevad tavaliselt Aspergeri sõndroomiga inimesed. Neil o teisi häid omadusi, mida neurotüüpilised ei oma, aga nendega lähisuhe võib osutuda väga keeruliseks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja õige, ma pean olema valmis võimaluseks, et ühel päeval saab mu mehel lõplikult kõrini ja sellisel juhul see on tema õigus.

Vaata, et sa siis mäletad seda lauset. Usun, et su arenemine toimubki siis kui avastad, et mees on samuti aastaid oma “lihtsalt sõbrannaga” kohtunud ja leiab et temaga on hoopis rohkem üksteise mõistmist ja emotsionaalset sidet.

See kommentaar kõlab kuidagi parastavalt (mitte et ma arvaks, et sisu tingimata vale oleks). Aga miks peaks parastama? Kui ma oskaks teistmoodi, ma ju teeks?!

Küll sa oskad, sa lihtsalt ei taha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei saa aru, kas inimesed elavad koos ja üldse kunagi midagi koos ei tee või ei planeeri? Meil on peaaegu igal nädalavahetusel mingi ettevõtmine, kas siis kummalgi eraldi, koos lastega või kahekesi koos. Igal juhul on vaja planeerida ja arutada eelnevalt, et teineteise plaanid ei kattuks. Pole ju mõeldav, et mees orgunnib mingi väljasõidu minuga koos ja mina omakorda temaga arutamata teise. Või et mina plaanin nädalavahetusel oma hobilaagrisse sõita ja mees samamoodi, kuhu siis lapsed jäävad? Täiesti normaalne on sellised asjad peres läbi arutada. Vastupidine käitumine jätaks väga iseka ja pohhuistliku mulje paarilise suhtumisest perekonda. Tegelikult ei olegi võimalik niimoodi koos eksisteerida normaalselt.
Kui mu meest kuskile kutsutakse, siis esimese asjana võtab ta kõne mulle ja küsib, et kuule, see ja see päev, ega sul midagi plaanis pole, praegu tehti selline ettepanek. See on täiesti elementaarne ja arvestav käitumine. Teemaalgataja puhul ma ei suudaks küll kuskilt otsast järeldada, et see mees teda armastab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja õige, ma pean olema valmis võimaluseks, et ühel päeval saab mu mehel lõplikult kõrini ja sellisel juhul see on tema õigus.

Vaata, et sa siis mäletad seda lauset. Usun, et su arenemine toimubki siis kui avastad, et mees on samuti aastaid oma “lihtsalt sõbrannaga” kohtunud ja leiab et temaga on hoopis rohkem üksteise mõistmist ja emotsionaalset sidet.

See kommentaar kõlab kuidagi parastavalt (mitte et ma arvaks, et sisu tingimata vale oleks). Aga miks peaks parastama? Kui ma oskaks teistmoodi, ma ju teeks?!

Küll sa oskad, sa lihtsalt ei taha.

Kas sa võiksid täpsustada, mis on sinu arust see, mida ma oskan, aga ei taha?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 20 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina olen ka selline, kellele eraldi olles ei meeldi igapäevaselt ühenduses olla. Mind lausa häiriks kui mu kallim ootaks mingit igapäevast telefonikõnet, et tühjast-tähjast lobiseda. Mulle ei meeldi üldiselt igapäevajutud – see on nii igav ja ma teeks parema meelega omaette midagi huvitavat. Mul on ka hobidega seoses sõbrad, kellega aeg-ajalt kokku saan. Enamasti räägin kallimale, et plaanid on nii tehtud ja küsin kas ta tahab kaasa tulla. Aga ma tean, et tal hakkab igav spordiväljaku kõrval päev läbi istuda. Ta tunneb mu sõpru ja nad saavad hästi läbi. Tal on ka omad tegemised ja ta võib vabalt plaane teha ja mulle siis teatada. Ma ei näe ka mingil arutamisel mõtet. Ja et ennetada küsimust et miks me koos oleme – mulle meeldib temaga koos tegutseda, näiteks reisimas käia, grilliõhtuid pidada, koos üritustel käia. Mulle meeldib kõiki neid asju ka sõprade või sõbrannadega teha, ainult neist pole ma seksuaalselt huvitatud. Selles ongi ilmselt põhi vahe. Õnneks on mu kallim ka suhteliselt väheste emotsioonidega ja ei tee draamat millegi üle. Meile nii sobib.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ja õige, ma pean olema valmis võimaluseks, et ühel päeval saab mu mehel lõplikult kõrini ja sellisel juhul see on tema õigus.

Vaata, et sa siis mäletad seda lauset. Usun, et su arenemine toimubki siis kui avastad, et mees on samuti aastaid oma “lihtsalt sõbrannaga” kohtunud ja leiab et temaga on hoopis rohkem üksteise mõistmist ja emotsionaalset sidet.

See kommentaar kõlab kuidagi parastavalt (mitte et ma arvaks, et sisu tingimata vale oleks). Aga miks peaks parastama? Kui ma oskaks teistmoodi, ma ju teeks?!

Küll sa oskad, sa lihtsalt ei taha.

Kas sa võiksid täpsustada, mis on sinu arust see, mida ma oskan, aga ei taha?

Oskaksid arutada ja arvestada, aga ei viitsi, kuigi saad aru, et mehe jaoks on see oluline.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina olen ka selline, kellele eraldi olles ei meeldi igapäevaselt ühenduses olla. Mind lausa häiriks kui mu kallim ootaks mingit igapäevast telefonikõnet, et tühjast-tähjast lobiseda. Mulle ei meeldi üldiselt igapäevajutud – see on nii igav ja ma teeks parema meelega omaette midagi huvitavat. Mul on ka hobidega seoses sõbrad, kellega aeg-ajalt kokku saan. Enamasti räägin kallimale, et plaanid on nii tehtud ja küsin kas ta tahab kaasa tulla. Aga ma tean, et tal hakkab igav spordiväljaku kõrval päev läbi istuda. Ta tunneb mu sõpru ja nad saavad hästi läbi. Tal on ka omad tegemised ja ta võib vabalt plaane teha ja mulle siis teatada. Ma ei näe ka mingil arutamisel mõtet. Ja et ennetada küsimust et miks me koos oleme – mulle meeldib temaga koos tegutseda, näiteks reisimas käia, grilliõhtuid pidada, koos üritustel käia. Mulle meeldib kõiki neid asju ka sõprade või sõbrannadega teha, ainult neist pole ma seksuaalselt huvitatud. Selles ongi ilmselt põhi vahe. Õnneks on mu kallim ka suhteliselt väheste emotsioonidega ja ei tee draamat millegi üle. Meile nii sobib.

Kuidas te üldse reisile saate minna ja üritustel käia, kui te koos midagi ei aruta ja sel mõtet ei näe? Saan aru, et grilliõhtu jaoks teinekord joppab, kui parasjagu kummalgi muid plaane pole, aga reisimiseks on vaja ju ometi pileteid osta vms.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja õige, ma pean olema valmis võimaluseks, et ühel päeval saab mu mehel lõplikult kõrini ja sellisel juhul see on tema õigus.

Vaata, et sa siis mäletad seda lauset. Usun, et su arenemine toimubki siis kui avastad, et mees on samuti aastaid oma “lihtsalt sõbrannaga” kohtunud ja leiab et temaga on hoopis rohkem üksteise mõistmist ja emotsionaalset sidet.

See kommentaar kõlab kuidagi parastavalt (mitte et ma arvaks, et sisu tingimata vale oleks). Aga miks peaks parastama? Kui ma oskaks teistmoodi, ma ju teeks?!

Küll sa oskad, sa lihtsalt ei taha.

Kas sa võiksid täpsustada, mis on sinu arust see, mida ma oskan, aga ei taha?

Oskaksid arutada ja arvestada, aga ei viitsi, kuigi saad aru, et mehe jaoks on see oluline.

Ma tajun, et sa ei saa aru, millest ma räägin ja ma tõesti ei jaksa enam uuesti seletada – olen seda siin teinud küll juba.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 20 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mind lausa häiriks kui mu kallim ootaks mingit igapäevast telefonikõnet, et tühjast-tähjast lobiseda.

No selge, meeldib koos reisida ja grillida ja voodisse sobib ka, aga mingit armastust sul tema vastu küll pole. Sa praegu ei pruugi mind uskuda, aga kui tuleb see mees, kellega on huvitav isegi seda arutada, millist pesuvahendit osta, saad aru, et nii ongi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma tajun, et sa ei saa aru, millest ma räägin ja ma tõesti ei jaksa enam uuesti seletada – olen seda siin teinud küll juba.

Sa ei peagi kõigile kõike seletama – kes soovivad sust aru saada, need saavad, kes soovivad vigu otsida, leiavad neid niikuinii. Sinu mees on sinuga ilmselt jätkuvalt koos, sest tegelikult oled sa tore ja hea inimene – kjuigi sa talle (sageli) haiget teed. Ta ilmselt näeb ka seda, et saa ei tee haiget tahtlikult. Ja mina näen, et sa püüad õppida, kuidas mitte haiget teha, aga samas mitte iseendaga tülli minna.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mind lausa häiriks kui mu kallim ootaks mingit igapäevast telefonikõnet, et tühjast-tähjast lobiseda. Mulle ei meeldi üldiselt igapäevajutud

Vestlemisel on mitu funktsiooni, tooksin siinkohal esile kaks: 1) infovahetus, 2) sideme loomine ja kinnitamine.
Tühja-tähja arutamine on just sideme loomise ja säilitamise nimel. Näiteks helistab naine mehele: kuule, ma lähen poodi, mis ma võtan? Muidugi ta teaks, mida võtta, aga selle kõnega säilitab ta mehega “meie” sidet, tunde, et nad teevad asju koos. (See ei pruugi üldse teadlik olla.) See aitab suhet hoida.
Samal põhjusel on hea, kui paarid teineteisega päevategemisi jagavad – see aitab hoida ühisel lainel, tead, kus teine oma isiklikul teekonnal asub – ja märgata ka, millal ta ehk vajab tuge, mida ta ise küsidagi ei oska või märka. Osa inimeste jaoks on selline suhtumine enesestmõistetav, yeistel tuleb seda õppida. Aga see on oluline.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mulle ei meeldi üldiselt igapäevajutud – see on nii igav

Kui veedate aega eraldi ja siis koju tulles poest läbi käite, ostab kumbki samu asju topelt kuna nõme on küsida, kas kodus piima on?!
Pidevalt peab tegelema huvitavate asjadega nagu…?
Vist oli kunagi nooruses mul ka uue noormehega tutvudes tunne, et räägiks ainult erilistest filmidest ja muusikast, olmeteemad olid liiga tavalised. Kooselades pean elementaarseks ikka oma igapäeva käimistest ja ostudest rääkimist. Loomulikult tekib nii ühtekuuluvustunne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 89 )


Esileht Pereelu ja suhted Mees käitub ebaviisakalt