Mul on kinnise loomuga mees, kes naljalt oma tunnetest ja mõtetest ei räägi.
Oleme kaua koos olnud, peres ka üks teismeline ja üks beebi kasvamas.
Tema käitumismustris on alati nii, et kui suhtes on kõik hästi ja väga hästi, siis hakkab tüli norima ja ärrituma. Nagu kardaks, et peab hakkama end mulle avama. Tihti keeras ka tüli üles, kui tahtis mingit oma tegevust tegema minna. Siis nagu kohe libedamalt sai minna, ilma meiega arutamata.
Ca poolteist aastat tagasi hakkas järjest rohkem eemale hoidma, nüüdseks oleme juba aasta nagu õde-venda koos elanud. Tema tundub jube rahul olema, mina aga puudutustevaba paarisuhtega ei suuda leppida. See härib mind tohtult ja ajab vihale. Kas kellelgi veel sellist meest olnud ja mis sai edasi? Mis toimub?
Teema: Mees kardab lähedust?
Puudub ka intiimelu? Siis mehel kas armuke või potentsi probleemid.
Mõtlesid loo välja?
Tülitseda saab koos. Proovi üksi tülitseda… Et ainult teine tõmbab tüli üles…? Kuidas sellise iseendast lähtuva tülitseja on üldse kokku kolitud. Kuidas see võimalik on? Lapsed ka veel. Kui see nii on, siis ei peaks uurima, mis TEISED oma elus kogenud ja kas neil on ka nii, vaid peaks hoolega mõtlema, mida SINA oma eluga siis peale hakkad. Sina ju elad mehega ja elu, mis ei sobi. Kuidas lahendab sinu olukorda see, kui kellegi on enne lahutust samamoodi olnud… Enamus inimesi ju riiaka ja tülika mehega, kes koguaeg tühjast tüli teeb, lihtsalt ei ela. Küsimus ei ole kuidas teised elavad, vaid miks sina elad sellist elu. Miks ometi? Kuidas sa selise mehega kokku kolisid? Räägi meile. Saame ka teada, et hoiduda järgmistest sarnastest olukordadest. Praegune olukord on tekkinud eelnevate valikute tulemusena. Ja mida mõtleb naine, kes tülitseva ja teistega mitte rääkiva mehega ikkagi omab lähedust ja sünnib veel üks laps… Mees ei muutu mitte kunagi. Teda muuta pole võimalik. Tahad elupäevade lõpuni sellist elu elada? KUi ei taha, siis mõtle, mida sa ise enda heaks teha saaks. Teised seda mida tahad, nagunii sulle ei hakka tegema, neil on omad elud elada.
Siin ei paista nagu olevat läheduse kartuse probleem. Pigem hoopis eesmärk pahandusega minna ja teha, mida tahab. Kuigi eks see hingeelu on keeruline. Ja muudkui mõistata, miks teine nii teeb ja käitub, sest oma olemust ta ei ava. Miks ma nii arvan, et tahab eemale saada ja otsib põhjust on see, et puudub intiimelu ka.
Sageli on nende lähedust kartavate meestega hoopis nii, et rääkida ei taheta, kallistada ega teleka ees kaisus olla ei soovita ega nunnutada, kuid oma seksi teeb korrapäraselt alati ära ja siis eemaldub oma maailma tagasi. Et tundeid justkui ei vaja, aga seksi ikka.
Puudub ka intiimelu? Siis mehel kas armuke või potentsi probleemid.
Selle väite kohta ma jätkuvalt oma piiratuses imestan /ka irooniliselt/ – mis armuke?! kui koduski hakkama ei saa, ausalt.
Kui järgi mõelda.. siis viimased aastad on minule intiimelus eriti õnnelike lõppudega olnud. Kas tal sooritushirm nüüd tekkinud? Või lihtsalt ei viitsi naise pilli järgi voodis toimetada?
Oeh, ma arvan, et sa loodad liiga palju. Arvan, et su mees liHtsalt ei armasta sind. Elasin koos sarnasega, arvasin, et teen asju valesti ja ärritan teda. Aga tegelikult ta on mugavustOonis, ei viitsi lahku minna, aga väldib sind. Eks vaata, kaua sa kannatada viitasid…pole just optimistlik vastus, aga tõde teeb vahel haiget, ilusas vales on tihti hea elada.
Mul oli ka selline mees, kes tänaval kõndis mitu meetrit eemal, ei kallistanud ega näidanud muid läheduse märke. Ainuke lähedus oli seks, mida ta väga tihti tahtis. Muidu olin tema jaoks nagu mööbel.
Ilmselt oli ka mugavusest- seks olemas ja kodu koristatud jne
Mul oli ka selline mees, kes tänaval kõndis mitu meetrit eemal, ei kallistanud ega näidanud muid läheduse märke. Ainuke lähedus oli seks, mida ta väga tihti tahtis. Muidu olin tema jaoks nagu mööbel.
Ilmselt oli ka mugavusest- seks olemas ja kodu koristatud jne
Mismoodi see seks sellisel puhul toimida sai? Lihtsalt tuli ja pistis sisse, ilma eelneva eelmänguta(mis eeldab silitamist, kallistamist jms)?
Tema käitumismustris on alati nii, et kui suhtes on kõik hästi ja väga hästi, siis hakkab tüli norima ja ärrituma. Nagu kardaks, et peab hakkama end mulle avama.
See on küll üdini naiselik interpreteering! 😀 Kui teil on “kõik väga hästi”, siis olete niigi mehe jaoks viimase piirini lähedased ja mingist hetkest (siis kui sinul alles tekib tunne, et ta peaks hakkama ennast “avama”) on mehel natuke ruumi ja õhku vaja. Seda ei oska ta endale tekitada muidu kui tüli üles tõmmates, sest siis saab minema tuhiseda, boonusena tunneb naine ennast veel süüdi ka.
Kui järgi mõelda.. siis viimased aastad on minule intiimelus eriti õnnelike lõppudega olnud. Kas tal sooritushirm nüüd tekkinud? Või lihtsalt ei viitsi naise pilli järgi voodis toimetada?
Mida imet SEE tähendab? Enne ei olnud õnnelikke lõppe sulle? Kui mehel ongi potentsiprobleemid, siis mingi aeg saab jah sõrmede ja suuga hakkama (näe, naine veel õnnelik ka, kuidas mees voodis loominguline on), aga teatud hetkest läheb raskeks varjata, et õige kehaliige enam ei taha koostööd teha. Ja siis on lihtsam mõne mehe jaoks juba seksist loobuda kui ebameeldiva teemaga silmitsi seista (naine muretseb, veab arstile-värgid, õudne).
Või on mehel armuke, kelle juurde tüliga saab pikemaks ajaks minna ja kes ka muude seisuprobleemidega abiks on.
Mul on kinnise loomuga mees, kes naljalt oma tunnetest ja mõtetest ei räägi.
Oleme kaua koos olnud, peres ka üks teismeline ja üks beebi kasvamas.
Tema käitumismustris on alati nii, et kui suhtes on kõik hästi ja väga hästi, siis hakkab tüli norima ja ärrituma. Nagu kardaks, et peab hakkama end mulle avama. Tihti keeras ka tüli üles, kui tahtis mingit oma tegevust tegema minna. Siis nagu kohe libedamalt sai minna, ilma meiega arutamata.
Ca poolteist aastat tagasi hakkas järjest rohkem eemale hoidma, nüüdseks oleme juba aasta nagu õde-venda koos elanud. Tema tundub jube rahul olema, mina aga puudutustevaba paarisuhtega ei suuda leppida. See härib mind tohtult ja ajab vihale. Kas kellelgi veel sellist meest olnud ja mis sai edasi? Mis toimub?
Minu mees ei vaja ka absoluutselt puudutusi. Mina olen paar korda pidanud temapoolse vaikiva osalusega vestluseid teemal, et kuigi talle on puudutus ebavajalik, on minu jaoks see peaaegu ainus ja peamine põhjus, miks üldse kellegagi koos elada ja puudutuse puudumine viib täiesti kindlasti lahku minekuni. Ma pean aeg-ajalt vestlust kordama, sest muidu läheb tal see meelest ära, ta justkui loodab, et äkki vanusega puudutuse vajadus väheneb. Ainus puudutus, mida tema vajab on seks ja sedagi üsna harva. Ta ilmselt kooselu algul eeldas, et puudutused on flirtimise osa, aga mitte igapäevase elu osa. Sest sel ajal, kui me koos veel ei elanud, puudutas ta mind küll. Ta ei saa ka vihjest aru, näiteks kui ma tahan seksida ja teda silitan, ei pane ta seda üldse tähelegi, ütleb, et kui ma tahan talle märku anda, siis oleks mõistlik kohe peenise stimulatsiooniga alustada, muidu talle ei jõua lihtsalt kohale üldse, et ma midagi soovin. Nüüd, kuna meie kooselu on siiski talle oluline, kui ma talle õhtul külje alla poen, siis ta ikka kohmakalt paitab ja embab, kui mul päeva jooksul kallistuse soov tekib, siis nähes, et ma talle väga lähedale tulen, kallistab ja vahel väga harva embab niisama omal algatusel ka. Aga see on kõik õpitud, mitte talle endale vajalik. Siiski olen rõõmus, et ta soovib pingutada. Aga mees kardab mulle justkui otse teada anda, et ta tegelikult hoolib ja armastab, lembesõnad tal ka üle huulte ei tule. Niisugune ta lihtsalt on, võta või jäta. Ometi oleme 12 aastat koos elanud, ühiselt maja ehitanud, kolm last kooliealiseks kasvatanud.
Kui järgi mõelda.. siis viimased aastad on minule intiimelus eriti õnnelike lõppudega olnud. Kas tal sooritushirm nüüd tekkinud? Või lihtsalt ei viitsi naise pilli järgi voodis toimetada?
Mis mõttes “viimased aastad on”, kui pole aasta aega seksinudki… Kui sa teda seksiorjana pidasid, siis võibolla tõesti viskas üle ja arvab, et aitas sulle sellest küll järgnevaks eluperioodiks. Seksitakse ikka kahekesi, mitte nii, et ainult üks saab “eriti õnnelikke lõppe”…Ehk oled sina tema hoopis unarusse jätnud (mis muidugi beebi kõrvalt pole sageli ka ime).
Aga võibolla sai mees hoopis sünnitrauma (selle viimase aasta jooksul sünnitasid ju beebi) ja ei suuda sind enam kui ihaldusobjekti vaadata. Ka nii võib mõnel mehel juhtuda.
Mul oli ka selline mees, kes tänaval kõndis mitu meetrit eemal, ei kallistanud ega näidanud muid läheduse märke. Ainuke lähedus oli seks, mida ta väga tihti tahtis. Muidu olin tema jaoks nagu mööbel.
Ilmselt oli ka mugavusest- seks olemas ja kodu koristatud jne
Mismoodi see seks sellisel puhul toimida sai? Lihtsalt tuli ja pistis sisse, ilma eelneva eelmänguta(mis eeldab silitamist, kallistamist jms)?
No seksi ajal ikka suudles, aga see oli ka ainult siis.
