Esileht Pereelu ja suhted Mees kasulapse vastu vaenulik

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 42 )

Teema: Mees kasulapse vastu vaenulik

Postitas:
Kägu

Mul on eelmisest suhtest 6 aastane tütar, augusti keskel sündis poeg uue elukaaslasega. Praegune elukaaslane saab muidu mu tütrega hästi läbi noh nii sõbra tasandil. Isa-tütre suhet ei ole suutnud luua. Elukaaslane on meie elus olnud umbes 3 aastat, ehk liiga väike aeg. Ei tea. Peale lapse sündi on kõik justkui pea peale keeratud. Tütar käitub väga halvasti. Ülbitseb, vaidleb vastu koguaeg, karjub, vingub, tema peab kohe kõike saama esimesena jne. Beebit tahab sülle võtta, siis on kohe et mina tahan ja mina tahan. Kui ma ütlen, et hetkel ei saa, siis on et aga ma tahaaan. Mees ka koguaeg õiendab mu tütre kallal. Ta on kuidagi nii vaenulik tema vastu. Tütar tahab beebit katsuda, see mehele ei meeldi, tütar tahtis eile vaadata kuidas me beebit peseme, siis ütles mees tütrele “pead siis kõige kitsamasse kohta ronima v”. Tütar ei taha süüa lihatooteid väga, see on meil juba ammu probleem olnud. Mees jälle hakkas tänitama ja õiendama, et näed tema poeg hakkab küll ilusti sööma ja sirgub suureks meheks aga minu tütar jääbki väikseks. Minule heidab ka ette et minuga kasvades tuleb pojast memmekas ja et üleüldse ma ei oska lapsi kasvatada. See teeb väga haiget.oma pojale ütleb, et sinust kasvatan küll tubli inimese, sellega tahtis jälle tütrele ja mulle koha kätte näidata, et minu tütrest on justkui kaabakas kasvanud. Ma ei tea, vb on pikk suvi selles süüdi, või uue ilmakodaniku sünd vms, aga tütar ei olnud ennem selline, ta on üldiselt väga hea laps olnud. Kui ma ütlen mehele, et ära sildista nii või et suhtleks minu tütrega viisakamalt, (sest minu tütar suhtleb minu mehega viisakalt, ei ülbitse ega midsgi), siis ütleb mees et ma kasvatagu üksi oma last, et temal ma ju kasvatada ei lase. Kuna ma ei toeta seda kuidas ta õiendab mu lapsega ja alandab. No mulle tõesti ei meeldi kuidas ta enda poega ülistab ja minu tütar justkui on mingi suvaline kalts. Minule on mu lapsed võrdsed.ma ei tea mida teha, tunnen et olen selle kõigega üksi. Mul on siiber tütre sellisest käitumisest, ma ei oska enam midagi teha. Et temast kasvaks normaalne inimene. Ehk läheb siis asi paremakd, kui jälle lasteaeda läheb. Mees ütles et tema kasvatab oma poega ja mina kasvataks oma tütart. Ei tunne et oleks perekond nii. Tütrele oleks vaja ka mehe kätt. Tütre pärisisast ka kasu pole, tema ainult joob ja ei tunne tütre vastu huvigi. Muidu saadaks ta isa juurde mõneks ajaks. Keeruline. Vb minna lahku üldse sellise mehega. Kõigi närvid kannatavad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tütar käitub väga halvasti. Ülbitseb, vaidleb vastu koguaeg, karjub, vingub, tema peab kohe kõike saama esimesena jne.

Tütrel on stress, et ta ei olegi enam A ja O, vaid nüüd on pesamunaks beebi.
Ajaks ju igaühe vihaseks?

Mees jällegi on stressis, et nüüd on temal ka laps ja lõpuks vaja vastutama hakata. Ja unustab oma agaruses isegi selle ära, et ise ta valis oma lapse emaks sinu. (või oli uups-laps?)
Aga mõlemal peaks ajapikku see mööduma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Armukadedus ja võimuvõitlus. Kõigile on see uus elukorraldus, keegi ei saa piisavalt tähelepanu ja aega on ka päevas piiratult. Magamatus teeb samuti oma töö.

Proovi mehega rahulikult rääkida oma muredest. Ega see ei pruugi aidata, mees ei saa lihtsalt aru, mida ta peaks tegema ja reageerib üle.

Võib-olla pane lihtsalt oma mõtted ja tunded kirja ja lase mehel neid rahus lugeda. Ära süüdista ei iseennast ega meest, aga sellega peab tegelema enne kui te kõik seal hulluks lähete. Kõik peaksid ikka aru saama, et te olete üks pere täiesti vabatahtlikult ning peres koheldakse kõiki hästi.

Tütrega räägi ka rahulikult tema mõtetest ja tunnetest. Ehk oleks abi sellest, kui teeksite näiteks ema-tütre tegevusi ilma beebi ja meheta. Näiteks käite kuskil omaette paariks tunniks, lobiseksite, teeksite mõlemale meeldivaid asju.

Beebi jäta mehele, et ka temal oleks rahulikult võimalus beebiga side luua.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Võta aeg maha! Lahku jõuad alati minna.

Esiteks, tütar on ilmselt segaduses, uus beebi peres, ta ka täpselt ei tea, kuidas käituda, mida teha ja mida ta ise tunneb. Võta aega ainult tema jaoks, käite poes kahekesi, võtad ta jalutama kaasa, kui beebi vankris magab, beebi lõunauinaku ajal oled temaga, mees paneb oma poja magama ja sina tütre jne. Võimalusi on mitmeid, aga et tütar tunneks, et on olemas ainult tema aeg.

Jää rahulikuks ja räägi mehega. Räägi, mida sinu arvates tuleks teha, ära kritiseeri teda. Ütle, et sa arvad, et tütar on “armukade”, et see läheb üle, aga sellega tuleks tegeleda ja et sa hindad tema panust.
Sellised passiiv-agressiivsed kommentaarid tuleks mehel lõpetada.

Kas teil ei ole kedagi, kes teile natuke kahekesi olemise aega annaks? Esialgu ei olegi palju vaja, ka lihtsalt kohalikus burgeriputkas söömiseks näiteks. Või jalutus pargis?

See läheb üle, aga tütar vajab üks-ühele tegelemist ja mees vajab rahulikku, mittesüüdistavat vestlust. Sina vajad ilmselt korralikku und ja natuke mõistmist ning teie kahekesi vajate omaette aega.

Kui see sind lohutab, ma olen selle kõik omal nahal läbi teinud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tütre osas soovitan liituda Facebookis grupiga “Positiivne vanemlus” – sealt saad kindlasti tuge, kui oma mure ära räägid. Tütrele on see elukorralduse muutus ilmselt kõige raskem ja kurjustamise asemel on talle hoopis mõistmist ja tuge vaja. Edu!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.

Perekooli Moderaator

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kommentaar eemaldatud.

Ausalt öelda mind ka. Igalt poolt vaatab vastu kärgperede probleemide uputus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Appi, see on nii tavaline ju, et lastel tekib nn võimuvõitlus ja vanem laps läheb korraks käest ära! Võta seda kui loomulikku reaktsiooni ja anna endast parim, et laps sellest ajast läbi aidata.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Appi, see on nii tavaline ju, et lastel tekib nn võimuvõitlus ja vanem laps läheb korraks käest ära! Võta seda kui loomulikku reaktsiooni ja anna endast parim, et laps sellest ajast läbi aidata.

Seda on nii hästi näha, kuidas mees oma last nunnutab ja poputab ja käib õues temaga jne. Ja kui koju tuleb, siis läheb poja juurde et issiii tulii. Tütrest nii kahju sel hetkel, sest temal ei ole isa,kes teda niimoodi poputaks. Noh selleks olen tal mina aga ikka on kahju. Ma isegi ei tea, kas tütar on sp kurb, vb on, kui ta niimoodi käitub. Samas oma isa kohta pole ta üldse küsinud, et miks tema oma isaga ei suhtle või et kus tema isa on. Ma kartsingi, et siin mingi eelistamine pihta hakkab. Kas peaksingi sellega leppima, mina tegelema ise oma tütrega ja mitte lootma oma elukaaslasele?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kommentaar eemaldatud.

Ausalt öelda mind ka. Igalt poolt vaatab vastu kärgperede probleemide uputus.

Ma ühineksin, aga paraku ajab mind oksele juba see lõpmatuseni äraleierdatud “kärgperendus ajab mind oksele” lause:)

Aga teemasse – loomulikult on hetkel kõige raskem 6-aastasel tütrel, kes tunneb end väikese venna sünni järel kõrvaletõugatuna. Ja seda tõenäoliselt vähemalt mõneks ajaks ka siis, kui neil ühine isa oleks.

No mulle tõesti ei meeldi kuidas ta enda poega ülistab ja minu tütar justkui on mingi suvaline kalts.

Tegelikult on üsna naljakas, et räägid omaenda lapsest nagu ainult mehe pojast.

Kahju, et mees oma vaenulikkust tütre suhtes varjata ei suuda. Loodetavasti läheb see üle. Enamikes peredes, kus analoogset olukorda näinud olen, on läinud. Ma saan tegelikult mehest isegi aru – tal on nüüd “oma” laps, kellega tegelemisele segab pidevalt vahele tähelepanunäljas 6-aastane, kes vastsündinu kõrval tundub suur ja segav ja võib-olla isegi ohtlik (pillab maha, teeb haiget vms).

Siin eespool oli juba väga hea soovitus – veeda tütrega rohkem ema-tütre aega. Jäta mees pojaga koju ja tehke tütrega iga päev üks tunniajaline omaetteolek – minge kahekesi poodi, mänguväljakule või niisama jalutama.

Kindlasti ei saadaks ma tütart lähiajal ei isa ega vanavanemate juurde, see jätaks lapsele tunde, et temast tahetakse lahti saada. Sina loodad lahendust leida sellest, kui tütar jälle lasteaias käima hakkab. Mina näen lahendusena pigem seda, kui mees tagasi tööle läheb (eeldan, et hetkel on ta puhkusel), teie igapäevane elurütm taastub ja tütar väikevennaga toimetades ja sind abistades ennast suure, targa ja kasulikuna tunda saab.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Appi, see on nii tavaline ju, et lastel tekib nn võimuvõitlus ja vanem laps läheb korraks käest ära! Võta seda kui loomulikku reaktsiooni ja anna endast parim, et laps sellest ajast läbi aidata.

Seda on nii hästi näha, kuidas mees oma last nunnutab ja poputab ja käib õues temaga jne. Ja kui koju tuleb, siis läheb poja juurde et issiii tulii. Tütrest nii kahju sel hetkel, sest temal ei ole isa,kes teda niimoodi poputaks. Noh selleks olen tal mina aga ikka on kahju. Ma isegi ei tea, kas tütar on sp kurb, vb on, kui ta niimoodi käitub. Samas oma isa kohta pole ta üldse küsinud, et miks tema oma isaga ei suhtle või et kus tema isa on. Ma kartsingi, et siin mingi eelistamine pihta hakkab. Kas peaksingi sellega leppima, mina tegelema ise oma tütrega ja mitte lootma oma elukaaslasele?

Loomulikult tüdruk ei küsigi oma nn pärisisa kohta- lapsel on ju oma pere, ema ja ema uus mees, kes talle justkui isa on. Mulle jääb arusaamatuks, miks su mees pole tüdrukut lapsendanud / lapsendada soovinud. Pärisisa on joodikukalduvusega ja lapsega sisuliselt ei suhtle, miks teil sellesse kompotti teda üldse vaja on? Oleks tüdruk lapsendatud, poleks seda minu ja minu rõhutamist. Praegu su mees ilmselgelt teebki lastel vahet, poiss on tema ja tüdruk võõras.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma vist ütleks mehele, et lõpeta see poputamine ära, loomulikult teeb see 6a haiget, kui ta selle sees peab igapäevaselt olema. Ta tunneb, et ta on uue beebi sünniga kõrvale jäetud, seepärast ka see sõjakus. Minu lastel on vahe 4 a ja teise lapse sünniga muutus poja käitumine nii palju, et esimene poolaasta käisime psühholoogi juures, sest ma ei osanud tema armukadedusega toime tulla. Proovi võtta iga päev natuke aeg tütrele ja räägi ja kallista teda hästi palju, pane ta tundma, et ka tema on oluline. Mina hakkasin nii oma pojaga tegema ja olukord läks paremaks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kommentaar eemaldatud.

Ausalt öelda mind ka. Igalt poolt vaatab vastu kärgperede probleemide uputus.

Aga kärgperede inimesed on arvestades teid palju tolerantsemad ja inimlikumad. Mind ajavad näiteks närvi frigiidsed mammid, kes lihtsalt nähvavad teemal, ilma, et midagi head või kasulikku öelda oleks. Minul ajas veel südame pahaks minu kooselu laste isaga… Aga teemaalgatajale, siin päris mitu head soovitust. Lihtsalt tasub alguses rääkida ja tütrega spetsiaalselt aega veeta. Samuti kaasa teda beebiga toimetamise, et ta tunneks ennast veidi tähtsa suure õena.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga kärgperede inimesed on arvestades teid palju tolerantsemad ja inimlikumad.

Kustkohast sa nende suurt inimlikkust loed, kui Perekoolist on pidevalt lugeda kuidas ei taluta isegi oma mehe lapsi, mõtlemata et oma ühisele lapsele on nad ju poolõed või poolvennad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga kärgperede inimesed on arvestades teid palju tolerantsemad ja inimlikumad.

Kustkohast sa nende suurt inimlikkust loed, kui Perekoolist on pidevalt lugeda kuidas ei taluta isegi oma mehe lapsi, mõtlemata et oma ühisele lapsele on nad ju poolõed või poolvennad.

Aga sind arvestades ikkagi. Ei hakka lambist s.. suust välja ajama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kommentaar eemaldatud.

Sa arvad, et peres, kus lapsed on ühe ema ja isa omad ei või sellist asja juhtuda?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga kärgperede inimesed on arvestades teid palju tolerantsemad ja inimlikumad.

Kustkohast sa nende suurt inimlikkust loed, kui Perekoolist on pidevalt lugeda kuidas ei taluta isegi oma mehe lapsi, mõtlemata et oma ühisele lapsele on nad ju poolõed või poolvennad.

Aga sind arvestades ikkagi. Ei hakka lambist s.. suust välja ajama.

Mina jälle arvestan neid teemasid, mis siia üles riputatakse. Vahest on nad ikka päris võikad oma suures “tolerantsuses” ja “inimlikkuses”.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga kärgperede inimesed on arvestades teid palju tolerantsemad ja inimlikumad.

Kustkohast sa nende suurt inimlikkust loed, kui Perekoolist on pidevalt lugeda kuidas ei taluta isegi oma mehe lapsi, mõtlemata et oma ühisele lapsele on nad ju poolõed või poolvennad.

Aga sind arvestades ikkagi. Ei hakka lambist s.. suust välja ajama.

Mina jälle arvestan neid teemasid, mis siia üles riputatakse. Vahest on nad ikka päris võikad oma suures “tolerantsuses” ja “inimlikkuses”.

Sa peaks ka nartsissismi kohta lugema. Tee seda peegli ees…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga kärgperede inimesed on arvestades teid palju tolerantsemad ja inimlikumad.

Kustkohast sa nende suurt inimlikkust loed, kui Perekoolist on pidevalt lugeda kuidas ei taluta isegi oma mehe lapsi, mõtlemata et oma ühisele lapsele on nad ju poolõed või poolvennad.

Aga sind arvestades ikkagi. Ei hakka lambist s.. suust välja ajama.

Mina jälle arvestan neid teemasid, mis siia üles riputatakse. Vahest on nad ikka päris võikad oma suures “tolerantsuses” ja “inimlikkuses”.

Sa peaks ka nartsissismi kohta lugema. Tee seda peegli ees…

Hoidu erutumast. See ei sobi hästi su “headusega” kokku.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Väga hea ju, et las mees siis kasvatab oma poega ja sina saad tütrega aega veeta väljaspool kodu ja titemajandust.
Tegelikult on olukord kurb, sest tütar ilmselt tunneb end kõrvalejäetuna ja vähem tähtsamana venna tõttu ja mehel võis välja lüüa nüüd ürginstinkt, et üks on liha ja veri, teine võõras. Olen ise kasuisaga elanud ja täpselt sealt maalt kõik muutuski kui sündis ta lihane laps ja läks nii hulluks olukord, et hakkas “võõrast” last suisa mitte üldse sallima. Paar sõbrannat on samasugust elu näinud.
Istu mehega maha ja räägi neist asjust ja tee koheselt selgeks, et lastel vahe tegemist sa ei aktsepteeri ja selline asi jääb ära. Muidu on tõesti nii, et tütar kannatab ja jäävad eluks ajaks haavad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Seda on nii hästi näha, kuidas mees oma last nunnutab ja poputab ja käib õues temaga jne. Ja kui koju tuleb, siis läheb poja juurde et issiii tulii. Tütrest nii kahju sel hetkel, sest temal ei ole isa,kes teda niimoodi poputaks.

Mees EI SAA ju tütre juurde minna ja hõisata, et issssiiii tulii. Saad sa sellest aru?
Sest tütrel on oma isa ju olemas ja elus. Hoolimata sellest, et joob.

Aga kui ta kaine peaga tütrele külla tuleks, mis siis teil seal toimuma hakkaks? Ja ütlekski tütrele, et issiii tulii.
Siis ilmselt kõik minestaksite.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui meil teine laps sündis, siis oli vanema lapsega sama teema, et muutus kadedaks. Siis jätsin õhtul beebi isaga ja läksime vanemaha poodi, raamatukokku, sööma – see oli minu ja vanema lapse kvaliteetaeg, teisel korral käis laste isa vanema lapsega kuskil. Oluline on see, et vanem laps saaks olla koos vanemaga kahekesi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Seda on nii hästi näha, kuidas mees oma last nunnutab ja poputab ja käib õues temaga jne. Ja kui koju tuleb, siis läheb poja juurde et issiii tulii. Tütrest nii kahju sel hetkel, sest temal ei ole isa,kes teda niimoodi poputaks.

Mees EI SAA ju tütre juurde minna ja hõisata, et issssiiii tulii. Saad sa sellest aru?

Sest tütrel on oma isa ju olemas ja elus. Hoolimata sellest, et joob.

Aga kui ta kaine peaga tütrele külla tuleks, mis siis teil seal toimuma hakkaks? Ja ütlekski tütrele, et issiii tulii.

Siis ilmselt kõik minestaksite.

Väga õigesti kirjeldatud. Püüdsin sama öelda, aga sain ainult miinused selle eest.
Su tütar ei ole ei bioloogiliselt ega juriidiliselt uue mehe laps ja seega ei saa ta teda ka niimoodi nunnutada. Kuigi jah, sinu kirjutatu põhjal arvan, et ta teebki lastel vahet. Ega me ju keegi enne kui laps sünnib, ei tea, milline me ema või isana oleks. Ju tal on nüüd omad instinktid välja löönud. Kurb olukord tegelikult.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu arvates väga nõme käitumine mehe poolt. Ma ütleks isegi kiuslik sinu tütre vastu. Ma ei tahaks sellise mehega koos eladagi. See on ju sihilikult lapsega vägikaika vedamine. Laskub lapse tasemele, ei oska täiskasvanulikult käituda. Väga väga ebameeldiv. See pidev lapse kallal tänitamine on väga hull asi. Ei oska öelda, kas see muutub. Ma räägiks ikkagi väga tõsiselt selle mehega. Siin ei ole ju tegemist lihtsalt vahetegemises, see on juba vaiksetviisi vaimne vägivald väikese tüdruku suhtes. Mees ei oeagi teda nännutama, käitugu viisakalt ja lugupidavalt, mitte ärgu tänitagu, väga nõme. Saab ju alati öelda, et nüüd on meil majas beebi, aga sina oled samuti oluline ja vahva. Aga selline vaimne kiusamine lapse vastu on lugupidamatu ja nõme.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on eelmisest suhtest 6 aastane tütar, augusti keskel sündis poeg uue elukaaslasega. Praegune elukaaslane saab muidu mu tütrega hästi läbi noh nii sõbra tasandil. Isa-tütre suhet ei ole suutnud luua. Elukaaslane on meie elus olnud umbes 3 aastat, ehk liiga väike aeg. Ei tea. Peale lapse sündi on kõik justkui pea peale keeratud. Tütar käitub väga halvasti. Ülbitseb, vaidleb vastu koguaeg, karjub, vingub, tema peab kohe kõike saama esimesena jne. Beebit tahab sülle võtta, siis on kohe et mina tahan ja mina tahan. Kui ma ütlen, et hetkel ei saa, siis on et aga ma tahaaan. Mees ka koguaeg õiendab mu tütre kallal. Ta on kuidagi nii vaenulik tema vastu. Tütar tahab beebit katsuda, see mehele ei meeldi, tütar tahtis eile vaadata kuidas me beebit peseme, siis ütles mees tütrele “pead siis kõige kitsamasse kohta ronima v”. Tütar ei taha süüa lihatooteid väga, see on meil juba ammu probleem olnud. Mees jälle hakkas tänitama ja õiendama, et näed tema poeg hakkab küll ilusti sööma ja sirgub suureks meheks aga minu tütar jääbki väikseks. Minule heidab ka ette et minuga kasvades tuleb pojast memmekas ja et üleüldse ma ei oska lapsi kasvatada. See teeb väga haiget.oma pojale ütleb, et sinust kasvatan küll tubli inimese, sellega tahtis jälle tütrele ja mulle koha kätte näidata, et minu tütrest on justkui kaabakas kasvanud. Ma ei tea, vb on pikk suvi selles süüdi, või uue ilmakodaniku sünd vms, aga tütar ei olnud ennem selline, ta on üldiselt väga hea laps olnud. Kui ma ütlen mehele, et ära sildista nii või et suhtleks minu tütrega viisakamalt, (sest minu tütar suhtleb minu mehega viisakalt, ei ülbitse ega midsgi), siis ütleb mees et ma kasvatagu üksi oma last, et temal ma ju kasvatada ei lase. Kuna ma ei toeta seda kuidas ta õiendab mu lapsega ja alandab. No mulle tõesti ei meeldi kuidas ta enda poega ülistab ja minu tütar justkui on mingi suvaline kalts. Minule on mu lapsed võrdsed.ma ei tea mida teha, tunnen et olen selle kõigega üksi. Mul on siiber tütre sellisest käitumisest, ma ei oska enam midagi teha. Et temast kasvaks normaalne inimene. Ehk läheb siis asi paremakd, kui jälle lasteaeda läheb. Mees ütles et tema kasvatab oma poega ja mina kasvataks oma tütart. Ei tunne et oleks perekond nii. Tütrele oleks vaja ka mehe kätt. Tütre pärisisast ka kasu pole, tema ainult joob ja ei tunne tütre vastu huvigi. Muidu saadaks ta isa juurde mõneks ajaks. Keeruline. Vb minna lahku üldse sellise mehega. Kõigi närvid kannatavad.

Sinu tütar vajab sinult tunnet, et ta pole kõrvale jäetud.
Võta oma laps enda juurde, kallista teda ja ütle, et sul on teda väga vaja, kuna beebiga on keeruline hakkama saada, aga tema on sulle nii palju asju juba õpetanud ja kahekesi saate kindlasti väga vahvalt hakkama.
Lisaks ütle talle, et tita on tema vennake ja tulevikus on nad alati üksteisele olemas – nii nagu tema praegu oma vennale, siis tulevikus vennake temale.
Ja raja mingi traditsioon, mida te ainult kahekesi pere naistena teete.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tundub, et mehel õigus ja plika on kasvatamata. Nüüd uues situatsioonis lööb see teravamalt välja. Jube lugeda, kuidas tüdruk ülbab ja kamandab. Ümber kasvatamine nõuab suurt järjekindlust ja võtab aastaid. Vanasti anti sellistele ülbikutele vitsa ja siis sai lapsed 1-2-3 korda.
Mehega pead rääkima ja ka oma vigu tunnistama. Pange kokku ühine tegevusplaan. Hea oleks, kui saaksite psühholoogi juurde minna, tema näeb asja kõrvalseisja pilgu läbi ja oskab soovitusi anda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kindlasti minge lahku ja otsi kolmas mees. Kolmas kindlasti palju parem. Kui sa kolmandaga ka lapse saad, siis näed, kas tema kõlbab. kui ei kõlba, otsi neljas. Kõik moodsad käod teevad nii ja elu on kogu aeg hea, sest halba elu nad lihtsalt ei elagi. Kogu aeg elavad hea inimesega. Lapsed on ka õnnelikumad, kui ema elab ainult heade inimestega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Muidugi jäta maha mees. Ja otsi ruttu uus, kellega veel lapsi saada ja siis imesta, et lastel elud katki ja omavahelised suhted kehvad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Muidugi jäta maha mees. Ja otsi ruttu uus, kellega veel lapsi saada ja siis imesta, et lastel elud katki ja omavahelised suhted kehvad.

Ära seleta. Selline elu just mõjub lastele hästi. Enamik kägusid teab seda, sa oled nii mahajäänud vaadetega. Pooled perekooli käod on kasvanud hästifunktsioneerivates kärgperedes õnnelikuna üles ja teine pool kägusid kadestab neid, sest nemad kasvasid õnnetutena omaenda ema ja isaga, kes traditsiooniliselt elasid halvasti, ja kägu pidi terve lapsepõlve unistama vanemate lahkuminekust. Muidugi need tagurlased ei teinud seda ja on nüüd vastutavad käo õnnetu lapsepõlve eest. Lahkuminek on nii kerge, aga mõned lihtsalt ei vaevu oma lapse õnne nimel seda ette võtma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Üldiselt võttes. Jah nimetatud võimuvõitlus ja lapsepoolne armukadedus. Need laused, mida välja tõid, on tegelikult sellised tavalised. Kui lapse lihane isa oleks neid öelnud(kitsasse kohta ronimine), siis oleks sa teisiti suhtunud. Paljud isad räägivad ka oma lihaste lastega niimoodi. Siis, kui see toimub pärisvanematega ja ühiste lastega, ja see kestab terve laste kasvatuse aja, siis laias plaanis tähendab see seda, et sellise nähvaja vanemaga jääb lastega side kaugemaks ja teisega lähedasem suhe saab loodud.
Seda juhul, kui üks kogu aeg õiendab. Kui õiendajal on koos lastega ka häid hetki, siis see nii väga suhet ei mõjuta.
Kui kasuisa nii pidevalt teeb, siis see on nagu bumerang. Iga sellise ütlemise peale püüad sina kaitsele asuda ja ka pakud üle omakorda, mis jällegi tekitab mehes tunde, et astub ka võimalusel vastu.
Peate püüdma teisti.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 42 )


Esileht Pereelu ja suhted Mees kasulapse vastu vaenulik