mina ka ei salli äpusid. Eks langes hüsteeritsevasse paanikasse kui pidi autoga tagurdama või kellelegi tagasi helistama vms. Ise omast arust tark ja puha. Iga tegevusega hakkas närvitsema ja tülid olid kohe tulemas. Proovisin teda muuta, julgustasin ennast kokku võtma aga sellest tulid ainult tülid. No kuskile helistamine ja ütlemine, et sa ei tule, ei nõua mingit oskust.
Vahepeal oli uus tutvus ja see oli teist moodi. Hakkas hoopis mind õpetama osades asjades. Võrdne partner, kellele saab loota, on palju parem variant kui iga päev äpuga elada, vaadata kuidas ta igat teist asja valesti teeb lohakusest või saamatusest.