Täiesti murest murtud. Mehega abielus 15a. Tuttavad oleme kauem. Olime üksteise esimesed igas mõttes. Peres 3 last (11-1a). Meil oma maja + veel korter, mis välja üüritud. Meil perefirma + minul veel üks töökohta. Mees on olnud väga hoolitsev, panustanud pereelusse jne. Hea ja tore inimene, alkoholiga pole liialdanud ning lastega suhted head olnud.
Viimased 6 kuud aga on elu põrgu. Ta on närviline, jookseb kodust ära, joob peaaegu iga nv, käib pubides, kust leiab siis mingid suvalised seltskonnad, kulutab vastutustundetult raha. On hakanud suitsetama, trennist on loobunud. Pidevalt halvas tujus ja süüdistab teisi. Vanim tütar on täiesti tülis isaga. Lubadusi murrab juba järgmine päev. Tülitseme iga nädal. Ja nüüd 2 nädalat tagasi viskasin kodust välja. Kodus hoopis teine kliima. Alguses käis paar päeva sõimama…. Nüüd käib koju palumas, aga samas kui lahkub, siis ikka töllerdab mingite veidrikega. Mehe varasemad sõbrad hoiavad eemal ja vanemad on ka ahastuses. Sõidab ka jääknähtudega. Kõik kardame, et lõpetab vanglas, sest on juba kaks trahvi kiiruse ületamise pärast.
Temaga rääkida ei saa, kõik on kas korras või siis ütleb, et ei tea ja annab lubadusi.
Kas kellelgi on sarnane kogemus või mis tingib sellise muutuse?
Teema: Mees läheb põhja, mida teha?
Aga las läheb vangalsse, saab shokivangistuse ja ehk koputab midagi pähe tagasi. Mis teil või tal juhtus siis?
Just, mingi sündmus pidi sellise asja ju käivitama?
Kui tagasi “lubada”, siis ainult peale pereterapeudi külastust.
Vanematega ka suhted korda.
Äkki talle tundub, et lapsi sai liiga palju ja see viimane imik viskas tal kaane pealt.
Keskeakriis, läheb mööda.
Sõidab ka jääknähtudega. Kõik kardame, et lõpetab vanglas, sest on juba kaks trahvi kiiruse ületamise pärast.
Las parem läheb vanglasse kui kellegi surnuks sõidab. Või noh, ma ei tea, kas ilma ohvriteta liikluseeskirjade rikkumise pärast tegelikult vangi pannakse.
Aga muidu – keskeakriis ilmselt. Sina seda tema eest ära lahendada ei saa. Võid soovitada, südamest südamesse rääkida, et ta pöörduks psühholoogi poole. Sundida ei saa.
On muidugi ka võimalus, et tal juhtus midagi, tegi ise kogemata midagi halba, keeras mingi jama kokku ja nüüd kardab tagajärgi ja laamendab hirmu peletamiseks.
Äkki talle tundub, et lapsi sai liiga palju ja see viimane imik viskas tal kaane pealt.
Nojah, aga mis teha. Tagasi ju ei topi?
jama küll, et see keskeakriis mõnel nii tuleb, et pere pilbasteks ja sillad põlema.
Ilmselt on meil kõigil mingit sorti keskeakriis olnud, käsil või tulemas, mõned oskavad selle frustratsiooni kuhugi uude projekti suunata ja saavad sellest siis mingit kinnitust, et püssirohtu veel on. Mõni lähebarust ära nagu oleks tulnukad ära röövinud ja kellegi seestunu asemele pannud.
Aga enne ta jõi ikka alkoholi üldse ja siis tarbis mõõdukalt? Muidu ütleks, et lihtsalt süvenev alkoholism või joomatsükkel, kuigi ka nendel võib muidugi mingi vallandav sündmus või tõdemus olla, aga alati ka ei pruugi, vallandada võibki selle ka see, et pudel juhtus käepärast olema ja ei tulnud pähe põhjust, miks mitte juua. Samas, kui mees lihtsalt tunneb, et ta parimad aastad on möödas, unistused jäid teostamata, vanadus hiilib ligi ja pärast seda teadagi mis, siis eks seda ole mõnel nõrgemal inimesel ehk kaine peaga tõesti raske välja kannatada. Tavaliselt see lugu on nii, et algul juuakse, sest nii on pidu lõbusam, siis juuakse, sest elu raske ja naine ei mõista, lõpuks juuakse, sest naine jättis maha. Sina ei saa selle mehe heaks praegu kahjuks midagi ära teha, ta ise peab ennast väärtustama hakkama ja mõtlema, mida ta oma elunatukeselt tahab, võib-olla selline joodikuelu ja need imelikud sõbrad ongi see, mida ta südames tegelikult tahab, mis siis ikka parata.
Keskeakriis võib olla, sest 40.sünnipäevaga kõik algaski. Ta ei tähistanud varem sünnipäev ja siis nüüd sai suurelt peetud, nagu pulmi ja siis oli küll korralik pidu. Aga see oli vanade sõpradega ja teised pidutsesid ära ja on edasi korralikud pereinimesed.
Kuskilt lugesin mingit ebausu värki hiljuti, et 40. sünnipäeva ei tohi pidada.
Mhmhmmm, sünnipäev võib küll süüdi olla! Mul ühe sõbra isa hakkas kord sünnipäeva pidama (tõsi, ta oli üle 50 juba), jõi kaheksa kuud järjest ja ühel varahommikul jäi viinapitsi juures istudes süda seisma.
Kas on kindel, et perefirma rahaasjad on korras? Pole mingeid laene, mis mees omapäi võtnud, ei ole kellelegi võlgu suuri summasid?
Kui selle poolega korras, siis kas on täiesti välistatud, et tegemist pole mõne tervisemurega? Tean peret, kus mehe üleöö muutunud käitumise põhjuseks oli väga tõsine diagnoos, mida ta pere eest ligi aasta saladuses hoidis – ja pidas end selle aasta jooksul ülal täiesti seninähtamatult ja ennasthävitavalt. Tagantjärele tundus paljudele ahastust, kurbust ja südamevalu põhjustanud käitumine muidugi arusaadavgi, kusjuures olukord lahenes üsna õnnelikult, tervis sai pika ravi järel siiski enam-vähem korda. Ise ka tagantjärele kahetses seda vahepealset aastat, aga ütles, et tahtis naist, lapsi ja vanemaid murest säästa nii kaua kui võimalik – välja kukkus muidugi vastupidi.
Õigesti tegid, et kodust välja viskasid. Mingit kooselu või leppimist ei saagi enne tulla kui ta jälle tagasi normaalne on. Aga normaalseks saab ta ennast aidata üksnes ise, st ta peab alustama sellest, et endale teadvustama, et on probleem. Kui ta leiab, et temal ei ole mingit probleemi, kõik teised on pahad ja nõmedad, siis senikaua ei saa keegi teda kuidagi aidata nagunii.
Kui isegi see talle mõistust pähe ei too, et sa ta kodust välja ajasid, siis nagu polegi midagi eriti teha.
Võimalikud variandid, miks nii juhtus on: kasiinosõltuvus, on võlgades. Sai teada mingist haigusest, mis tal on (ja millest ta sulle pole rääkinud). On narkomaaniks hakanud (see käib kiiresti). Tegi midagi muud lolli, mille tagajärjed veel ei ole käes ja mida ta hoiab salajas.
Keskeakriisi mina ei kahtlustaks, see ei muuda käitumist nii ennasthävitavaks nagu sa kirjeldad. Keskeakriisis ta pigem oleks hakanud rohkem trenni tegema, dieeti pidama, värviks juukseid, kasvataks vuntsid, leidnuks uue peene hobi, ostnuks edeva mootorratta vms.
Armuke jättis maha
Kas mees ise saab aru, et käitub ebaadekvaatselt ja teeb sellega teiste elu põrguks? Sellest tuleks alustada. Ta ilmselgelt ei räägi, mis teda vaevab ja ehk ei suhtle üldse enam eriti? Mees tuleks kuidagi rääkima saada. Tundub, et ta on omadega ummikus ja üritab kõigest väest ise sealt välja rabeledea, see aga tekitab täiendavat stressi ja närvilisust.
Mees kaalub lahkuminekut ega oska/julge seda sulle kommunikeerida.
Mees kaalub lahkuminekut ega oska/julge seda sulle kommunikeerida.
Mida sellel mehel seal kaaluda on, kui naine ta juba välja viskas?
Variandid on veel hasartmängusõltuvus, võlg või armuke…
Ega lahendust pakkuda ei saagi enne kui põhjust ei tea.
Ma ise kahtlustan ka terviseprobleemi, sest arsti juures on käinud.
Sa ei tea siis, kas/mis seal arsti juures selgus või mida sa öelda tahad?
Skisofreenia? Muu sarnane vaimse tervise probleem?
Ei ole keskeakriis kindlasti.
Depressioon. Mehed ei tunnista seda. Püüavad abi saada pudelist ja ringi laaberdamisest.
