Miks ja mis põhjustel otsustasite, et mees jääb lapsega koju?
Kuidas mees hakkama sai? Kas tema või sinu jaoks muutis see midagi? Hakkas mees rohkem väärtustama teid ja teie panust lapsekasvatusse?
Mees jäi lapsega paariks kuuks koju kui laps oli 6-kuune. Muutis nii palju, et nüüd sai ta omal nahal tunda, et ega see titenduse elu kerge pole. Mees sai hakkama väga hästi, kohati pareminigi kui mina. Mees lihtsalt palju konkreetsem ja lapsed tajuvad seda hästi. Praegu meil laps suurem. Minuga ikka jonnimist ette tuleb, aga mehega mitte.
keskmise lapsega jäi mees vh-sele kui poiss oli 1,1, tal olid tööl probleemid ja soovis vahetada töökohta, oli 5 kuud siis kodus ja otsis kohta, mina käisin tööl. kolmandaga oleme kõik kodus alates sellest kui tita sai 90 p vanaks, mina töötu nö, mees vh-sel, kuna lapsed alla 2,5-aastase vahega ja mees vahepeal töökohta vahetas madalamapalgalise vastu, siis kodus olles saab vh-st poole suuremat kui praeguna palk oleks. imelik oleks tööl käia!? aga ei olnud laps raha pärast tehtud, ta tuli üllatusena hoopis ja idee vh-sele jääda tekkis peale tema sündi. me alguses ei tulnud selle pealegi. lahe on koos kodus olla aasta osta, pool aega juba läbi. naudin sellist harukordset võimalust! mees teeb kõike-süüa, kantseldab lapsi, remondib jne, ainult koristada ei meeldi. 😛 lastega lähedasem kui enne, loomulikult!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mees jäi lapsega paariks kuuks koju kui laps oli 6-kuune. Muutis nii palju, et nüüd sai ta omal nahal tunda, et ega see titenduse elu kerge pole. Mees sai hakkama väga hästi, kohati pareminigi kui mina. Mees lihtsalt palju konkreetsem ja lapsed tajuvad seda hästi. Praegu meil laps suurem. Minuga ikka jonnimist ette tuleb, aga mehega mitte.[/tsitaat]
Lapsed jonnivad ainult oma \”turvaisikuga\”, ehk kõige lähedasema inimesega. Turvaisikuid võib ka mitu olla, loomulikult. Teie peres oled lapse turvaisik sina. See tähendab seda, et laps julgeb oma emotsioonid valla lasta, näidata oma \”tõelist mina\” sinuga, aga mitte isaga.
Niisama, vahemärkusena.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mees jäi lapsega paariks kuuks koju kui laps oli 6-kuune. Muutis nii palju, et nüüd sai ta omal nahal tunda, et ega see titenduse elu kerge pole. Mees sai hakkama väga hästi, kohati pareminigi kui mina. Mees lihtsalt palju konkreetsem ja lapsed tajuvad seda hästi. Praegu meil laps suurem. Minuga ikka jonnimist ette tuleb, aga mehega mitte.[/tsitaat]
Lihtsalt huvi pärast – kas mees tegi ka kõik kodutööd? Käis poes, ootas sind sooja söögiga? Koristas? Pesi ja triikis su pesu, samuti lapse asju? Tõusis lapse pärast öösel? Jne?
Küsin selle pärast, et kodused mehed, keda tean, osa sellest või isegi mitte ühtegi muud asja peale lapsega tegelemise ei tee.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Lihtsalt huvi pärast – kas mees tegi ka kõik kodutööd? Käis poes, ootas sind sooja söögiga? Koristas? Pesi ja triikis su pesu, samuti lapse asju? Tõusis lapse pärast öösel? Jne?
Küsin selle pärast, et kodused mehed, keda tean, osa sellest või isegi mitte ühtegi muud asja peale lapsega tegelemise ei tee.[/tsitaat]
Minu mees on olnud ajutiselt kodune (ilma lapseta) ja tegi kõiki neid asju peale triikimise – ka mina ise ei triigi kunagi pesu (ainsad asjad, mida triigitakse, ongi mehe triiksärgid). Samuti tean meest, kes polnud lapsega kodune, aga öösiti tõusid titekisa peale üles naisega kordamööda.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Lapsed jonnivad ainult oma \”turvaisikuga\”, ehk kõige lähedasema inimesega. Turvaisikuid võib ka mitu olla, loomulikult. Teie peres oled lapse turvaisik sina. See tähendab seda, et laps julgeb oma emotsioonid valla lasta, näidata oma \”tõelist mina\” sinuga, aga mitte isaga.
Niisama, vahemärkusena.[/tsitaat]
Mis krdi turvaisiksusest siin perekoolis nämmutatakse. Kõlab nagu õigustus, et minu laps jonnib minuga, kuna ta olen tema turvaisiksus ja ma olen üleüldse väga vinge ema, et luban lapsel enda emotsioone välja elada.
Jonnimine ei ole normaalne, seda peaks ennetama, mitte ennast kiitma, et kui hea ja turvaline ma ikka oma lapsele olen.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Lihtsalt huvi pärast – kas mees tegi ka kõik kodutööd? Käis poes, ootas sind sooja söögiga? Koristas? Pesi ja triikis su pesu, samuti lapse asju? Tõusis lapse pärast öösel? Jne?
Küsin selle pärast, et kodused mehed, keda tean, osa sellest või isegi mitte ühtegi muud asja peale lapsega tegelemise ei tee.[/tsitaat]
Jah, hoidis kodu kenasti korras, käis poes ja ootas mind sooja söögiga. Pesu pani nii pesumasinasse kui kuivatisse ja pärst kokku. Meie peres ei triigita.
Aga seda kodu korrashoidmist, poes käimist ja söögi tegemist harrastab ta üleüldse kogu aeg, mitte ainult lapsega kodusolemise perioodil.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Jah, hoidis kodu kenasti korras, käis poes ja ootas mind sooja söögiga. Pesu pani nii pesumasinasse kui kuivatisse ja pärst kokku. Meie peres ei triigita.
Aga seda kodu korrashoidmist, poes käimist ja söögi tegemist harrastab ta üleüldse kogu aeg, mitte ainult lapsega kodusolemise perioodil.[/tsitaat]
Ja lisan veel juurde, et kuniks laps tissident oli, tõusin ainult mina. Kui läksime üle pudeli peale, siis mees tõusis, et piima teha.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
