Kas kellelgi on kogemusi sellega?
Kaks last, käisid nädalavahetustel isa juures, aga nüüd tahab pikemalt enda juurde ja ähvardab elatise maksmise lõpetada.. Elu sujub nii nagu praegu päris hästi.
Kas tõesti kohus võib sellise otsuse teha? Kas keegi on kohtus suhtluskorda kehtestama käinud? Tundub hirmutav:S
Hirmutav, et rahast ilma jääd? Mis paneb muidu emasid arvama, et neil on lastega koos olemisele suurem õigus kui isadel?
Alustask laste vanustest ja mida nemad arvavad. Mehe elukoht vs kooli asukoht (kas samas linnas?). Mida mees täpsemalt tahab – kas elukoha jagamist võrdselt, või lihtsalt tahab, et lapsed aegajalt tema juures pikemalt oleksid kui nädalavahetuse? Kui mees tahab, et võrdselt elaksid emma-kumma juures, siis mis selles sinu jaoks hirmutavat on? rahaline pool? Laste vaimne tervis? Laste toitmisega hakkamasaamine?
Ehk on võimalik need samad kokkulepped, muudatused, mida mees soovib, kohtuväliselt kokku leppida, kirjalikult muidugi? Alati ei pea seda kohtus tegema, normaalses olukorras lepivadki mees ja naine omavahel kokku ja igal võimalusel väldivad kohut – ja naine ei peaks jalaga vastu maad trampima, et “mina olen nende ema ja ainult mina oskan neid kasvatada”. Mõtle läbi, mis siis lastega halba juhtub, kui mehele vastu tuled? Jättes oma enda heaolu kõrvale, sest see, mis sulle meeldib, ei ole oluline – kohus lähtub ka ainult ja ainult lastest ja kui palju mees sind pettis, kohut ei huvita
Kui need oleks minu lapsed, siis mind hirmutaks selline olukord samuti. 50/50 ema ja isa vahet elades neist normaalseid inimesi ei kasva. Kodu peaks olema ikka üks kindel koht.
Kui need oleks minu lapsed, siis mind hirmutaks selline olukord samuti. 50/50 ema ja isa vahet elades neist normaalseid inimesi ei kasva. Kodu peaks olema ikka üks kindel koht.
Isa oleks tõenäliselt ka 100% lapsed nõus enda juurde elama võtma.Oled väheseid emasi kes annaks lapsed isale kasvatada kuna 50/50 pole tõesti parim lahendus.
Teemaalgataja on teist meelt.
Kui need oleks minu lapsed, siis mind hirmutaks selline olukord samuti. 50/50 ema ja isa vahet elades neist normaalseid inimesi ei kasva. Kodu peaks olema ikka üks kindel koht.
Isa oleks tõenäliselt ka 100% lapsed nõus enda juurde elama võtma.Oled väheseid emasi kes annaks lapsed isale kasvatada kuna 50/50 pole tõesti parim lahendus.
Teemaalgataja on teist meelt.
Saad minu kirjutatust valesti aru. Ma ei annaks mitte mingil juhul lapsi 50/50 isa juurde elama ja ammugi mitte 100%. Lapsel olgu oma kindel kodu ja selline jagamine pole minu jaoks aktsepteeritav, ränduritena neist normaalsete pereväärtustega inimesi ei kasva.
Tõsi, oleks ja poleks, meil on klassikaline, mitte mingi kärgpere.
Kui need oleks minu lapsed, siis mind hirmutaks selline olukord samuti. 50/50 ema ja isa vahet elades neist normaalseid inimesi ei kasva. Kodu peaks olema ikka üks kindel koht.
Isa oleks tõenäliselt ka 100% lapsed nõus enda juurde elama võtma.Oled väheseid emasi kes annaks lapsed isale kasvatada kuna 50/50 pole tõesti parim lahendus.
Teemaalgataja on teist meelt.
Saad minu kirjutatust valesti aru. Ma ei annaks mitte mingil juhul lapsi 50/50 isa juurde elama ja ammugi mitte 100%. Lapsel olgu oma kindel kodu ja selline jagamine pole minu jaoks aktsepteeritav, ränduritena neist normaalsete pereväärtustega inimesi ei kasva.
Tõsi, oleks ja poleks, meil on klassikaline, mitte mingi kärgpere.
miks sa said lapsed kellegagi kellele sa tema oma lapsi kasvatada ei annaks mingil juhul?
Lapsed on ju mehe omad samuti, mitte ainult naise omad. Miks naine arvab, et temal üksi on õigus otsustada, kus lapsed elavad ja palju aega isaga saavad veeta?
Kui need oleks minu lapsed, siis mind hirmutaks selline olukord samuti. 50/50 ema ja isa vahet elades neist normaalseid inimesi ei kasva. Kodu peaks olema ikka üks kindel koht.
Isa oleks tõenäliselt ka 100% lapsed nõus enda juurde elama võtma.Oled väheseid emasi kes annaks lapsed isale kasvatada kuna 50/50 pole tõesti parim lahendus.
Teemaalgataja on teist meelt.
Saad minu kirjutatust valesti aru. Ma ei annaks mitte mingil juhul lapsi 50/50 isa juurde elama ja ammugi mitte 100%. Lapsel olgu oma kindel kodu ja selline jagamine pole minu jaoks aktsepteeritav, ränduritena neist normaalsete pereväärtustega inimesi ei kasva.
Tõsi, oleks ja poleks, meil on klassikaline, mitte mingi kärgpere.
miks sa said lapsed kellegagi kellele sa tema oma lapsi kasvatada ei annaks mingil juhul?
Ma sain lapsed mehega, kes jagab minu arvamust- lastest ei pea saama rändurid ja kodu on üks kindel koht. Ning et mees ja naine, saades lapsed, on teinud teadliku otsuse. Lapsed ei ole jõulukuusk, mida peale jõule välja visatakse. Meil ei ole plaanis ei ringi tõmmata või uusi kaaslasi otsida või muid sigadusi teha, meil oli ja on plaan oma lapsed kenasti üles kasvatada ja olla kunagi vanaemaks-vanaisaks nende lastele. Ja teha seda koos, mitte eraldi.
Inimesel peab tõesti ikka üks kodu olema. Kes meist täiskasvanud inimestest tahaks kogu aeg hotellis elada. Natuke on huvitav asju pakkida ja reisile minna, aga lõputult ei sooviks ikka küll. Miks lapsele peaks see hea olema?
Isiklikult küll ei kujutaks ette kuidas koolilaps rändab pidevalt oma kirjutuslaua sahtlite sisuga. Mu lapsel aegajalt märkus e koolis, et puudusid need ja need õppevahendid. Reisiv laps õieti ei tegi kus joonlaud, mall või sirkel asub ja kes need talle ostma peaks.
Erinevates elamistes on nõudmised erinevad, millest peab laps siis lähtuma? Täna nii, homme naa. Pole vahet.
Minu meelest lapse jaoks on see nädal või kaks ühes, nädal või kaks teises kohas elamine küll jama. Ei ole minu meelest küll üldse lapse huvides, ainult selle vanema huvides, kelle juures seni ainult külas käidi.
Ja üks asi, mis selle lastesolgutamise juures on eriti jama, on rahaline pool. Kui lapsed elavad ühe vanema juures ja teise juures käivad külas, siis on selge, kes otsustab lastele asjade ostmise. Aga kui lapsed on pool aega ühe, pool teise vanemaga, kuidas siis kulusid jagada? TUndub, et sageli soovivad seda laste jagamist isad, kes ei taha laste peale kulutada. Kuidas jagada sünnipäevadel käimisi ja sünnipäevade korraldamisi, kuidas koolitarvete ja kallimate riiete ostmist, kuidas telefonide, arvutite, jalgrataste, suuskade ostmist? Pealegi on selline solgutamine juba iseenesest kulukam, sest mõlemas kohas peab olema koht, kus pidevalt magada (elutoa diivan hästi ei sobi), õppimiskoht, koolitarvete tagavara, riided (lemmikuid ehk tassitakse kaasa ja nt saapaid-jopet, aga kõike vajalikku kaheks nädalaks vaevalt). Ressursside raiskamine. Topelttoa, topeltriiete, topeltmänguasjade asemel võiks selle rahaga midagi hoopis mõistlikumat teha.
TUndub, et sageli soovivad seda laste jagamist isad, kes ei taha laste peale kulutada.
Tundub, et sageli soovivad seda laste ühes kohas elamist emad, kes ei taha ise laste peale kulutada. Teise vanema makstavast elatisest ja lapsetoetusest lapse elementaarseteks kulutusteks piisab.
TUndub, et sageli soovivad seda laste jagamist isad, kes ei taha laste peale kulutada.
Tundub, et sageli soovivad seda laste ühes kohas elamist emad, kes ei taha ise laste peale kulutada. Teise vanema makstavast elatisest ja lapsetoetusest lapse elementaarseteks kulutusteks piisab.
Oled sa lapsi kasvatanud ise? Oled sa kursis huviala ringide hindadega? Kui oled siis räägiksid teist juttu. Lapse kasvatamine ei ole odav ega lihtne. Kui laps soovib ôppida mônd pilli, siis oled kursis pillide hindadega? Ilmselgelt sind sellised teemad ei huvita vôi pole lapsel kelle vanemad lahus elavad ôigus huviala ringidele ega pilli ôppele rääkimata mônele reisile oma lapsepôlves. Kui vanemad lahutavad, siis sinu arust laps reisigu oma kohvritega ühe juurest teise juurde, kandku seljas kaltsukast ostetud hilpe ja leppigu sellega. Kinno lähed järgmisel nädalal kuna saa aru mul pole raha ja seda järgmist nädalat ei tule kunagi.
Nädal-nädal jagamine oleks lapse huvides minu meelest ainult siis, kui laps elab kogu aeg samas kodus, ainult koduselav vanem vahetub. St vanemad olgu need, kes edasi-tagasi kolivad, mitte laps. (Ups, nii ei sobi, jah, liiga ebamugav?)
Lapsed algklassides.
Vaenulik pole olnud ja suhted enam-vähem, aga selles küsimuses lähevad arusaamad lahku ja oma nõusolekut ma 50-50ks ei anna. Kuigi kohut sooviks pigem vältida, ei oska laste isa kuidagi veenda.
Kas tõesti kellelgi kohtukogemust sel teemal pole?
kohtukogemus on see, et järjest enam peavad eesti kohtud isa samasuguseks lapsevanemaks nagu emagi, st lapsi suunatakse ka isa juurde elama järjest enam, kui isa selleks vaid soovi avaldab.
kohus paraku sinu nõusolekut selleks, et lapsed pooleks ajaks isa juurde läheks, ei küsi, vaid teeb otsuse laste huvidest lähtuvalt. sina ei ole nõus, et lapsed poole aja isa juures elaks, isa ei ole nõus, et lapsed enamiku aja sinu juures elaks – kaks samasugust vanemat tahavad eri asju, kohtud ei eelista enam alati lapsi kasvatava vanemana just ema, vaid antakse see võimalus ka isale. kohtud soosivad seda, et lastel kujuneks tihe side mõlema vanemaga ja selleks on mõlemaga võrdse aja veetmine parim viis.
kui ema ja isa elavad samas linnas, lastel on mõlemas kodus olemas oma tuba või toanurk voodi, kirjutuslaua jms-ga, neil on mõlemast kodust võimalik kooli käia, kumbki vanem pole alkohoolik või vägivallatseja jms, siis pole mingit põhjust, miks kohus ei peaks otsustama 50:50, sest te olete mõlemad samaväärsed lapsevanemad.
kohtuotsused on avalikud, loe sealt, miliseid otsuseid on tehtud. mul endal paari tuttavaa kogemus, kus lasteaialapsed jagati nädala kaupa mõlema vanema juurde elama.
miks sa sellise jagamisega nõus ei ole, kui sa vähegi normaalne inimene on lastega? see, et teie omavahel kokku ei sobinud, ei tähenda, et mees veel kehv isa oleks. sul tekiks sellise jagamisega juurde palju kindlat vaba aega, mida saad kasutada puhkamiseks, lisatööks, õppimiseks vms
kui sa tingimata ei soovi lapsi kahe kodu vahel solgutada, saad neile anda võimaluse omada ainust kodu isa juures.
hetkel tundub, et sina oled ainus, kellel on probleem jagamise või kahe koduga – seega ära jaga
Lapsed algklassides.
Arusaajad inimesed ju juba. Mis nad ise arvavad sellest 50:50 elust?
Lapsed algklassides.
Vaenulik pole olnud ja suhted enam-vähem, aga selles küsimuses lähevad arusaamad lahku ja oma nõusolekut ma 50-50ks ei anna. Kuigi kohut sooviks pigem vältida, ei oska laste isa kuidagi veenda.
Kas tõesti kellelgi kohtukogemust sel teemal pole?
kohtukogemus on see, et järjest enam peavad eesti kohtud isa samasuguseks lapsevanemaks nagu emagi, st lapsi suunatakse ka isa juurde elama järjest enam, kui isa selleks vaid soovi avaldab.
kohus paraku sinu nõusolekut selleks, et lapsed pooleks ajaks isa juurde läheks, ei küsi, vaid teeb otsuse laste huvidest lähtuvalt. sina ei ole nõus, et lapsed poole aja isa juures elaks, isa ei ole nõus, et lapsed enamiku aja sinu juures elaks – kaks samasugust vanemat tahavad eri asju, kohtud ei eelista enam alati lapsi kasvatava vanemana just ema, vaid antakse see võimalus ka isale. kohtud soosivad seda, et lastel kujuneks tihe side mõlema vanemaga ja selleks on mõlemaga võrdse aja veetmine parim viis.
kui ema ja isa elavad samas linnas, lastel on mõlemas kodus olemas oma tuba või toanurk voodi, kirjutuslaua jms-ga, neil on mõlemast kodust võimalik kooli käia, kumbki vanem pole alkohoolik või vägivallatseja jms, siis pole mingit põhjust, miks kohus ei peaks otsustama 50:50, sest te olete mõlemad samaväärsed lapsevanemad.
kohtuotsused on avalikud, loe sealt, miliseid otsuseid on tehtud. mul endal paari tuttavaa kogemus, kus lasteaialapsed jagati nädala kaupa mõlema vanema juurde elama.
miks sa sellise jagamisega nõus ei ole, kui sa vähegi normaalne inimene on lastega? see, et teie omavahel kokku ei sobinud, ei tähenda, et mees veel kehv isa oleks. sul tekiks sellise jagamisega juurde palju kindlat vaba aega, mida saad kasutada puhkamiseks, lisatööks, õppimiseks vms
Ma võibolla sellepärast ei mõista, et minu sünnitus, sellest taastumine, lapse esimesed eluaastad olid väga rasked, aga kuidas on ikkagi ema ja isa samaväärsed lapsevanemad? Kui ema on vähegi normaalne ema, siis temal on igal juhul suurem osa. Väikelast (lasteaiaealine) emast lahutada nädalaks on kole ja normaalne mees seda ei nõua. Ma tean, et paljud arvavad teisiti.
Aga ikkagi – kuidas solgutamismeetodil laste kasvatamisel kulud jagamine on korraldatud? Minu meelest selleks, et asi rahalises mõttes hästi toimiks, peavad vanemad omavahel hästi läbi saama ja omama võrdse paksusega rahakotti.
kui sa tingimata ei soovi lapsi kahe kodu vahel solgutada, saad neile anda võimaluse omada ainust kodu isa juures.
hetkel tundub, et sina oled ainus, kellel on probleem jagamise või kahe koduga – seega ära jaga
Sinu lastel on parim kasvamise koht lastekodu. Vähemalt ei solgutata neid seal.
Aga ikkagi – kuidas solgutamismeetodil laste kasvatamisel kulud jagamine on korraldatud? Minu meelest selleks, et asi rahalises mõttes hästi toimiks, peavad vanemad omavahel hästi läbi saama ja omama võrdse paksusega rahakotti.
Solgutamismeetod on tabav väljend. Ühe mu haritud ja eduka sõbra laps kasvab ka nii. Algul kolis ema koos lapsega paar korda edasi-tagasi, oma koju ja mehe koju ja jälle oma koju. Nüüd elab laps, paariaastane muide, 50/50 isa ja ema vahet. Oleks isa juures rohkemgi kui see ei tuletaks lapse emale meelde tema kohustusi lapse ees. Laps on isa juures olles jäänud haigeks, isa lapsega haiguslehel, ema ei tundnud huvigi, ei helistanud ega tulnud sel ajal last vaatama.
Mulle tundub, et emad, kes on sellise jagamisega nõus, tahavadki lapsi kaelast ära saada. Läks kooselu vussi, mingu ka laps(ed) ära isa juurde, emal on õigus uuele elule. Millise mustri see lastele tulevikku kaasa annab, ei mõelda.
Aga ikkagi – kuidas solgutamismeetodil laste kasvatamisel kulud jagamine on korraldatud? Minu meelest selleks, et asi rahalises mõttes hästi toimiks, peavad vanemad omavahel hästi läbi saama ja omama võrdse paksusega rahakotti.
Solgutamismeetod on tabav väljend. Ühe mu haritud ja eduka sõbra laps kasvab ka nii. Algul kolis ema koos lapsega paar korda edasi-tagasi, oma koju ja mehe koju ja jälle oma koju. Nüüd elab laps, paariaastane muide, 50/50 isa ja ema vahet. Oleks isa juures rohkemgi kui see ei tuletaks lapse emale meelde tema kohustusi lapse ees. Laps on isa juures olles jäänud haigeks, isa lapsega haiguslehel, ema ei tundnud huvigi, ei helistanud ega tulnud sel ajal last vaatama.
Mulle tundub, et emad, kes on sellise jagamisega nõus, tahavadki lapsi kaelast ära saada. Läks kooselu vussi, mingu ka laps(ed) ära isa juurde, emal on õigus uuele elule. Millise mustri see lastele tulevikku kaasa annab, ei mõelda.
Isa ei saanud lapse põetamisega hakkama või? Ise tahtis ju sellist solgutamist, nüüd solgutatakse. Ema peab tulema haigele lapsele järele või isa juurde põetama.
Haige.
Lollid mõtetused said otsa või? Mõistusel pole sul otsa ega aru. Vii oma laps parem lastekoju, seal põetatakse teda, sind ei lasta ehk ligigi. Haige oled.
Miks siin mõni arvab, et selline 50-50 kord peaks just ideaalne olema? Ei ta ole, aga parim võimalikest, sest muidu ongi ju väga lihtne teha nii, et lapsed jäävad ühele vanemale, vaikimisi siis emale ja nüüd oleneks edasine teise vanema, vaikimisi siis isaga suhtlus sellest kui normaalne ema on. Sest paljud emad teeks hea meelega korra, kus lapsed nn täiskohaga tema, kuna siis saab elatist ja lastetoetusi, samal ajal isa tahab ka lapsi näha ja siis sellisel emal mõnus manipuleerida, millal isa lapsi näha saab. Kui isa maksab täismahus elatist, siis ilmselt tal ei jagu lapsele toa sisustamiseks ka enam raha ja pikemalt ööseks võtta väga ei ole varianti – tekibki võõrdumine. Laps kasvabki ema ja ema vahetuvate töllidega e nn kasuisadega.
Kas see oleks hea variant? Ei usu. Pole mõtet väita, et emad aususe ja headuse etalonid, enamik neist ikka tavalised inimesed ja ei ole isast kuidagi paremad.
Aga ikkagi – kuidas solgutamismeetodil laste kasvatamisel kulud jagamine on korraldatud? Minu meelest selleks, et asi rahalises mõttes hästi toimiks, peavad vanemad omavahel hästi läbi saama ja omama võrdse paksusega rahakotti.
Solgutamismeetod on tabav väljend. Ühe mu haritud ja eduka sõbra laps kasvab ka nii. Algul kolis ema koos lapsega paar korda edasi-tagasi, oma koju ja mehe koju ja jälle oma koju. Nüüd elab laps, paariaastane muide, 50/50 isa ja ema vahet. Oleks isa juures rohkemgi kui see ei tuletaks lapse emale meelde tema kohustusi lapse ees. Laps on isa juures olles jäänud haigeks, isa lapsega haiguslehel, ema ei tundnud huvigi, ei helistanud ega tulnud sel ajal last vaatama.
Mulle tundub, et emad, kes on sellise jagamisega nõus, tahavadki lapsi kaelast ära saada. Läks kooselu vussi, mingu ka laps(ed) ära isa juurde, emal on õigus uuele elule. Millise mustri see lastele tulevikku kaasa annab, ei mõelda.
Isa ei saanud lapse põetamisega hakkama või? Ise tahtis ju sellist solgutamist, nüüd solgutatakse. Ema peab tulema haigele lapsele järele või isa juurde põetama.
Haige.
Kust sa loed välja, et isa TAHTIS sellist solgutamist? Et võtku siis 100% enda juurde, siis ei ole solgutamist?
Isa muuseas maksab emale raha ka, ma ei nimetaks seda isegi elatiseks, sest see summa on ikka oluliselt suurem. Sügisel näiteks küsiti korraga 1000 eurot, lapsele vaja riideid osta. Nagu isa ei ostaks!
Kui need oleks minu lapsed, siis mind hirmutaks selline olukord samuti. 50/50 ema ja isa vahet elades neist normaalseid inimesi ei kasva. Kodu peaks olema ikka üks kindel koht.
Isa oleks tõenäliselt ka 100% lapsed nõus enda juurde elama võtma.Oled väheseid emasi kes annaks lapsed isale kasvatada kuna 50/50 pole tõesti parim lahendus.
Teemaalgataja on teist meelt.
Viimasel ajal tegelikult räägitakse just aina rohkem jagatud vanemluse lähenemisest, st, et mõlemad vanemad kasvatavadki lapsi enam-vähem võrdselt ja lapsed käivad kahe kodu vahet. Ei ole mingit põhjust arvata, et see kõigile lastele halvasti mõjub. Oluline on, et mõlema vanema juures tunneksid lapsed ennast nagu kodus, mitte külas – oleks oma voodi, oma padi ja omad asjad. Suuresti oleneb ka logistilisest poolest. Kui isa elab ühes linnas ja ema teises, siis ei ole muidugi mõeldav, et lapsed käiksid koolis kahes linnas või puuduksid iga kuu paar nädalat. Kui aga mõlemad vanemad suudavad laste elukorralduse võimalikult üksteisega sarnase ja stabiilse hoida, siis miks mitte.
