Esileht Pereelu ja suhted Mees muutub vanadusega kummaliseks

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 43 )

Teema: Mees muutub vanadusega kummaliseks

Postitas:
Kägu

Hakkab lähenema 60’le. Näiteks rahaasjad – võib osta silma pilgutamata uue diivani või siis maksta kinni  perele reis,  ei ole kunagi koonerdaja ega sendisaagija olnud, vastupidi. Aga nüüd on asjad natuke koomiliseks muutunud – poes eelistab minu lasta maksta või siis, kui otsis minule ühe asja, siis tahtis, et ma temale kinni maksaksin. Samas ostan ise temale vahest asju, toon koju süüa, teen ka suuri kulutusi (ostsin uue aiamööbli üle 1000 euro) jne. Rahapuudust meil kummalgi ei ole, palgad on suured, säästud samuti. Minu jaoks on natuke veider, 26 aastat oleme koos elanud, alguses, kui oli maja ehitame, lapsed väiksed, emapalka ei saanud – siis ei olnud kunagi vaidlust raha üle. Nüüd, kus raha jääb üle, kulud on väiksemad, kui tulud – nüüd nagu käib näpuga järjeajamine, et kas ma ikka ka teen kulutusi jne.

+17
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma pakun, et valmistub uue pipi majjatoomiseks.

+21
-5
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Millega? Sellega et majapidamisele teeb suuri kulutusi, samas aga koonerdab väikestega? Minu ema oli selline – suuri kulutusi tegi meelsasti – maksis maja uue katuse kinni, ostis auto (ema teenis väga hästi), andis lapselapsele Ameerikasse reisimiseks raha jne.  Aga kui oli vaja minna osta poest piima ja leiba, siis üritas, et ikka isa läheks ja ostaks. Küll ei olnud rahakotti kaasas või oli muu häda. Alati nihverdas maksmisest kõrvale.

+10
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Osad mehed lähevadki vananedes kergelt koonriks.

+18
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Millega? Sellega et majapidamisele teeb suuri kulutusi, samas aga koonerdab väikestega? Minu ema oli selline – suuri kulutusi tegi meelsasti – maksis maja uue katuse kinni, ostis auto (ema teenis väga hästi), andis lapselapsele Ameerikasse reisimiseks raha jne. Aga kui oli vaja minna osta poest piima ja leiba, siis üritas, et ikka isa läheks ja ostaks. Küll ei olnud rahakotti kaasas või oli muu häda. Alati nihverdas maksmisest kõrvale.

Kui natuke mõelda, siis see ei ole väga imelik. Kõik ei saa ju teiste tahtmise järgi olla. Ju ta mõtles, ja mina ka selle näite puhul: et ma ostan ju suured ja kallid asjad, isegi väga kallid, ja miks ma pean siis veel väikseid asju ka ostma, kas keegi teine ei või seda teha? Miks nad tahavad, et ma kõik kinni maksan, kas oleks normaalne, kui ma ostaks piima ja leiba, aga suuri asju mitte? Oh ei, tahetakse, et üks inimene ostaks kõik. Minu meelest on imelik, et ta suuri asju pidevalt ostis hoopis.

+17
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Suhelge omavahel sellel teemal 🙂

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Millega? Sellega et majapidamisele teeb suuri kulutusi, samas aga koonerdab väikestega? Minu ema oli selline – suuri kulutusi tegi meelsasti – maksis maja uue katuse kinni, ostis auto (ema teenis väga hästi), andis lapselapsele Ameerikasse reisimiseks raha jne. Aga kui oli vaja minna osta poest piima ja leiba, siis üritas, et ikka isa läheks ja ostaks. Küll ei olnud rahakotti kaasas või oli muu häda. Alati nihverdas maksmisest kõrvale.

Kui natuke mõelda, siis see ei ole väga imelik. Kõik ei saa ju teiste tahtmise järgi olla. Ju ta mõtles, ja mina ka selle näite puhul: et ma ostan ju suured ja kallid asjad, isegi väga kallid, ja miks ma pean siis veel väikseid asju ka ostma, kas keegi teine ei või seda teha? Miks nad tahavad, et ma kõik kinni maksan, kas oleks normaalne, kui ma ostaks piima ja leiba, aga suuri asju mitte? Oh ei, tahetakse, et üks inimene ostaks kõik. Minu meelest on imelik, et ta suuri asju pidevalt ostis hoopis.

Ega siis isa ka vähe ei ostnud?, samas ostis kogu  perele söögikraami, maksis kõik arved, bensiini jne. Emal endal puudus üldse  reaalne teadmine, palju poes leib maksab. Ta ise ka tunnistas, et ei taha teha väikseid kulutusi, et kui ikka osta, siis midagi sellist, suurt. Ei oskagi öelda, mis kiiks emal oli.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lahuta!

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Hakkab lähenema 60’le. Näiteks rahaasjad – võib osta silma pilgutamata uue diivani või siis maksta kinni perele reis, ei ole kunagi koonerdaja ega sendisaagija olnud, vastupidi. Aga nüüd on asjad natuke koomiliseks muutunud – poes eelistab minu lasta maksta või siis, kui otsis minule ühe asja, siis tahtis, et ma temale kinni maksaksin. Samas ostan ise temale vahest asju, toon koju süüa, teen ka suuri kulutusi (ostsin uue aiamööbli üle 1000 euro) jne. Rahapuudust meil kummalgi ei ole, palgad on suured, säästud samuti. Minu jaoks on natuke veider, 26 aastat oleme koos elanud, alguses, kui oli maja ehitame, lapsed väiksed, emapalka ei saanud – siis ei olnud kunagi vaidlust raha üle. Nüüd, kus raha jääb üle, kulud on väiksemad, kui tulud – nüüd nagu käib näpuga järjeajamine, et kas ma ikka ka teen kulutusi jne.

Ju inimene mõtleb pärandusele, mis temast järgi jääb. Kui jätab ostmata, pärandab lastele enam. Jama oleks siis kui selgub, et ta on selle raha näiteks netikasiinos mahamänginud ja tal pole seda raha, mida “kokkuhoiab”. Aga minu jaoks on see kummaline, kui järglastele mõtlemine  ja neile päranduse jätmine, on nimetatud kaaslase poolt kummaliseks.

+1
-17
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

no kui palgad ja säästud suured, siis miks kurta. maksa ise ka midagi. see on suht väike probleem. jah tõesti, mehed lähevad vananedes veidraks, ilmselt naised ka mingil määral.

hoia pöialt, et poleks algavat alzheimerit, parkinsoni v ajukasvajat.

+2
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ju inimene mõtleb pärandusele, mis temast järgi jääb.

No tundub nagu, et neil on abielu ja ühised lapsed, seega ükskõik kummast, pärandub raha ikka samadele lastele 🙂

Aga võrreldes pika abielu, ühise elu, lastega jne on see probleem küll ülipisikene, rahamuret teil ju tegelikult ei ole. Paljud inimesed lähevadki vanusega veidi kiiksudeks (kas tekivad või olemasolevad veel halvenevad) ja ei paista olevat suur asi, millest probleemi teha. No las siis vaatab ja on rahul, et sina “ka panustad” .

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui tihti sa seda aiamööblit ikka ostad, kord 15 a jooksul.

Vaata ikka järgi, kui palju sa tegelikult ühisellu rahaliselt panustad. Ma arvan, et jooksvad kulud maksab ners?

+1
-10
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ju inimene mõtleb pärandusele, mis temast järgi jääb. Kui jätab ostmata, pärandab lastele enam. Jama oleks siis kui selgub, et ta on selle raha näiteks netikasiinos mahamänginud ja tal pole seda raha, mida “kokkuhoiab”. Aga minu jaoks on see kummaline, kui järglastele mõtlemine  ja neile päranduse jätmine, on nimetatud kaaslase poolt kummaliseks.

Juudas, milline eesti keel. Õudne.

+6
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

vanadusega veidrused ainult süvenevad

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu mehega juhtus vananedes täpselt sama. Ehk siis mida lähemale pensioniiga tuli, seda enam hakkas ta jälgima, kes mille eest peres maksab. No ei saa öelda, et ta mulle liiga teeks, aga kui varem maksis mees nii minu auto kulud kui maja remondiks mineva silma pilgutamata kinni, siis juba mõned aastad peab täpselt arvet, kelle autol õli vahetati ja remondiks minevad kulud teeb täpselt pooleks. No mis mul ikka üle on jäänud – kui toidupoes midagi spetsiaalselt temale ostan, mainin ka kodus ära, et palun mulle 4 eurot sinu liha eest.. Jah, muidugi on nõme. Ma usun, et minu mehe ehmatas ära mõte sissetulekute kukkumisest pensionile jäädes, kui tegelikult töötab ta veel praegugi edasi.

+10
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma usun, et minu mehe ehmatas ära mõte sissetulekute kukkumisest pensionile jäädes, kui tegelikult töötab ta veel praegugi edasi.

Eks mees üritab endale pensioniks vaikselt tagavara koguda.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma usun, et minu mehe ehmatas ära mõte sissetulekute kukkumisest pensionile jäädes, kui tegelikult töötab ta veel praegugi edasi.

Aga see ongi väga suur kukkumine sissetulekutes ja mõistlik inimene valmistub selleks. Et mehe viis raha naiselt küsida on veidi kummaline küll 🙂 aga eks naine on noorem ja käib kauem tööl ja säilitab sissetulekud (või samas saab jälle “lapseaastaid” kasutada vms). No jään oma arvamuse juurde, et see pole veel “deal breaker” kiiks, ja tõesti need veidrused vanusega pigem süvenevad.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

kui oli maja ehitame, lapsed väiksed, emapalka ei saanud – siis ei olnud kunagi vaidlust raha üle.

No siis olid arusaadavalt sina nõrgemas seisus ja mees võttis pere ülalpidamise rohkem enda kanda. Nüüd on lapsed suured ja ei ole nagu vabandust, miks naine peaks suhtes vähem kulutama.

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu mees muutus just 55. eluaasta paiku eriti lahkeks. Ta polnud enne ka kooner ja meil on nö ühine rahakott, aga siis hakkasid tekkima need hetked, kui ta hakkas mulle mingite reiside ja esemete pilte saatma, et kas sa seda ei taha.

Pakun, et TA mehel on plaan alustada uut elu.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kõige normaalsem oli elu siis, kui meil oli mehega ühine rahakott. Oligi konkreetselt nii ühine, et kogu raha oli ühel kontol ja sealt siis mõlemad tarvitasid nii palju kui vaja. Kuu lõpus kandsime ülejäägi hoiusele. Ja nii kogunes sääste väga kiiresti ja palju. Seetõttu saime endile lubada palju rohkem kui oleksime saanud eraldi arveldades.

Kui nüüd keegi arvab, et muidugi naisele ühine rahakott sobib, sest naine on ju rahaliselt nõrgem pool, siis meie peres see nii ei olnud. Meil oli läbi aastate sarnane sissetulek. Kohati oli minu oma ka oluliselt kõrgem.

Kui lahku mineku eel rahakotid eraldi jagasime, läks elu väga keeruliseks ja ebamugavaks. Tõttöelda kummalegi see olukord ei meeldinud, aga tegin südame kõvaks ja elasime veel mõnda aega nii, et kasseerisime üksteiselt elektri ja kom maksete raha. Söögipoes tehtud kulutusi tegime pooleks ja kandsime ühelt kontolt teisele jne. Kohutavalt ebamugav ja nõme.

Kui on ikka üks pere (ja mõtlen siin päriselt ka perekonda, mitte suhteid, kus vahetatakse partnerid iga paari aasta tagant välja) ja mõlemad on raha ning selle kulutamise suhtes vastutustundlikud inimesed, siis on ideaalne omada ühist rahakotti.

+10
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui on ikka üks pere (ja mõtlen siin päriselt ka perekonda, mitte suhteid, kus vahetatakse partnerid iga paari aasta tagant välja) ja mõlemad on raha ning selle kulutamise suhtes vastutustundlikud inimesed, siis on ideaalne omada ühist rahakotti.

Väga halb nõuanne. Ühist pangakontot ei saa Eestis avada. Kui sureb see inimene, kelle nimel konto on, on raha kinni kuni pärimisprotsessi lõpuni. Ja mis päris perekonnast räägite, kui te ise ka lahutasite? Imede ime, et te suutsite veel paar kuud teineteist taluda, mitte üks oma pangakontoga kohe minema ei tõmmanud uue ja põnevama elu täielikus lummuses. Väga vga halb nõuanne. Ühine rahakott võib väga hästi toimida kasutades mõlema inimese pangakontot, nii et kumbki ei jää juriidiliselt nõrgemasse seisu.

+3
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Väga halb nõuanne. Ühist pangakontot ei saa Eestis avada. Kui sureb see inimene, kelle nimel konto on, on raha kinni kuni pärimisprotsessi lõpuni. Ja mis päris perekonnast räägite, kui te ise ka lahutasite? Imede ime, et te suutsite veel paar kuud teineteist taluda, mitte üks oma pangakontoga kohe minema ei tõmmanud uue ja põnevama elu täielikus lummuses. Väga vga halb nõuanne. Ühine rahakott võib väga hästi toimida kasutades mõlema inimese pangakontot, nii et kumbki ei jää juriidiliselt nõrgemasse seisu.

Ametlikult ei saa jah ühist pangakontot omada, kuid teoreetiliselt saab raha ühel, ühiskasutataval kontol hoida.

Ja mis päris perekonnast räägite, kui te ise ka lahutasite? Imede ime, et te suutsite veel paar kuud teineteist taluda, mitte üks oma pangakontoga kohe minema ei tõmmanud uue ja põnevama elu täielikus lummuses. Väga vga halb nõuanne.

Meil oli ikka päris perekond ja pereelu kestis üle 37 aasta. Lapsed said kõik ilusti suureks kasvatatud ja oma ellu aidatud. Selle ajaga ikka õpid nii palju inimest tundma, kas rahaasjus saab usaldada või mitte. Ja sellele just rõhusingi, et ühist rahakotti saab pidada vaid sellise inimesega, keda on võimalik usaldada.

Kuna meil ühine rahakoti süsteem toimis väga hästi, siis lihtsalt kirjeldasin oma kogemust. Inimesed, kes harrastavad lühiajalisi kooselusid ja/või kelle partner on kasiinosõltlane, alkohoolik, narkomaan või lihtsalt vale raha kasutusega, ei peaks muidugi sellist süsteemi sisse viima.

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui sureb see inimene, kelle nimel konto on, on raha kinni kuni pärimisprotsessi lõpuni.

Ja mis siis? Pärimisega saab üleelanud abikaasa ju nagunii (vähemalt osa raha) omanikuks, kui teine pool pole just kellelegi x-isikule või organisatsioonile testamenti teinud. Aga seda vaevalt et juhtub peres, kus on raha osas sellised kokkulepped tehtud ja üksteist nii palju usaldatakse.

Kui peres on lapsed, siis saavad nemad pärimisega oma osa ja üleelanud abikaasa oma osa. Kui seal tekibki mingisugune proportsionaalne ebavõrdus, siis vaevalt, et lapsevanemal oma laste suhtes mingit kadedustunnet tekib ja kahju hakkab, et kogu raha ei saanud. Normaalsel juhul lapsed loobuvad elus oleva lapsevanema kasuks sellisest rahast. Vähemalt meie vennaga tegime küll nii, kui ema suri. Oli ju teada, et vanal isal võib endal seda raha varsti vaja minna põetamiseks ja hooldamiseks.

Ja nii palju vast teenib ikka iga töölkäiv inimene, et suudab see 3-4 kuud, mis pärimisprotsess toimub, jooksvast palgast ära elada.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui on ikka üks pere (ja mõtlen siin päriselt ka perekonda, mitte suhteid, kus vahetatakse partnerid iga paari aasta tagant välja) ja mõlemad on raha ning selle kulutamise suhtes vastutustundlikud inimesed, siis on ideaalne omada ühist rahakotti.

Väga halb nõuanne. Ühist pangakontot ei saa Eestis avada. Kui sureb see inimene, kelle nimel konto on, on raha kinni kuni pärimisprotsessi lõpuni. Ja mis päris perekonnast räägite, kui te ise ka lahutasite? Imede ime, et te suutsite veel paar kuud teineteist taluda, mitte üks oma pangakontoga kohe minema ei tõmmanud uue ja põnevama elu täielikus lummuses. Väga vga halb nõuanne. Ühine rahakott võib väga hästi toimida kasutades mõlema inimese pangakontot, nii et kumbki ei jää juriidiliselt nõrgemasse seisu.

Meil on ühine konto, mis on minu nimel, aga mehel on selle konto kaart. Samas ei jookse sellele kontole kummagi meie palgad, vaid kanname sinna iga kuu terve kuu pere kulutusteks vajaliku summa. Abielus ei ole. Kui nüüd peaksin mina surema, siis tōesti läheks see pangakontol olev jooksva kuu  summa hoopis lastele mineva pärandvara hulka, aga ma arvan, et minu surma korral oleks see mu mehe väikseim mure (meil on väikesed lapsed).

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ka meil on ühine rahakott, aga kummalgi on ikka oma konto. Maksame arved, ajaga on välja kujunenud, kes mis arvete eest vastutab ja ei, need ei ole jaotatud senti saagides ega võrdselt. Miks need peaks võrdselt olema. Mina maksan rohkem asju, aga enamasti teenin ka mõneti rohkem. Siis ostame vajalikku, ostame süüa, täpselt kes esimesena rahakoti välja tõmbab. Kui ühel hakkab raha väheks jääma, ütleb teisele ja teine kannab-annab juurde. Investeerimisotsused teeme koos ja maksab taas see, kel rohkem raha või suudab esimesena öelda, et mina maksan. Ja rahaga, mis pangaaarvel pärast vajalikke makseid on, teeb kumbki seda, mida tahab. Pärast seda, kui kõik selle kuu arved ja ostud on sooritatud. Selles mõttes, et me ei arutle ega raporteeri, mida kumbki oma arvel oleva rahaga teeb, sest mis tähtsust sel on. Nii et on vabalt võimalik ühine rahakott ilma tugeva rahalise kontrollita, kui on usaldus. Mul pole vähimatki aimu, palju abikaasal raha arvel on, kas 40 või 40 000 eurot. Ega temal minust. Samas küsime sageli teineteiselt, et kas teine vajab sula, kui seda on kätte üle paarisaja kogunenud.

+3
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ka meil on ühine rahakott, aga kummalgi on ikka oma konto. Maksame arved, ajaga on välja kujunenud, kes mis arvete eest vastutab ja ei, need ei ole jaotatud senti saagides ega võrdselt. Miks need peaks võrdselt olema. Mina maksan rohkem asju, aga enamasti teenin ka mõneti rohkem. Siis ostame vajalikku, ostame süüa, täpselt kes esimesena rahakoti välja tõmbab. Kui ühel hakkab raha väheks jääma, ütleb teisele ja teine kannab-annab juurde. Investeerimisotsused teeme koos ja maksab taas see, kel rohkem raha või suudab esimesena öelda, et mina maksan. Ja rahaga, mis pangaaarvel pärast vajalikke makseid on, teeb kumbki seda, mida tahab. Pärast seda, kui kõik selle kuu arved ja ostud on sooritatud. Selles mõttes, et me ei arutle ega raporteeri, mida kumbki oma arvel oleva rahaga teeb, sest mis tähtsust sel on. Nii et on vabalt võimalik ühine rahakott ilma tugeva rahalise kontrollita, kui on usaldus. Mul pole vähimatki aimu, palju abikaasal raha arvel on, kas 40 või 40 000 eurot. Ega temal minust. Samas küsime sageli teineteiselt, et kas teine vajab sula, kui seda on kätte üle paarisaja kogunenud.

Siis ju ikka ei ole ühine rahakott!? Ikka täitsa eraldi rahakotid. Lihtsalt ühine majandamine, kuhu kumbki oma rahakotist mingi osa panustab.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Siis ju ikka ei ole ühine rahakott!? Ikka täitsa eraldi rahakotid. Lihtsalt ühine majandamine, kuhu kumbki oma rahakotist mingi osa panustab.

Ikka täitsa ühine rahakott. Või kui soovid teist väljendust, siis ühine raha kahel erineval arvel. Ühine raha, mis on just parajasti seal, kus ta on, aga kasutada saavad seda mõlemad. Nagu ütlesin, kui vaja, küsime teineteise käest vabalt raha ja teine annab ning ei küsi, milleks. On siis raha tõesti otsakorral või rahakott koju jäänud või tahaks mingit kallimat asja osta, aga arvel endal nii palju pole. Ehk siis iga raha on kas oma taskus või viie sõna kaugusel. “Palun (k)anna mulle ….eurot”. Maja ja autoostu ning investeeringud muidugi räägime detailides läbi, aga muu kõik on nii, et meil on kaks arvet, mille mõlema peal on ühine raha. Mõlemad kasutavad siis, kui vaja ja nii palju kui tahavad ja selleks, mida tahavad. Teise käest rahaülekannet soovida ei ole häbiasi, abielu ikkagi, üks pere raha ja küsime ka teinekord, et kas sul raha ikka on või annan juurde. Eriti kui tead, et teine näiteks see kuu tasus enamiku ostude eest.

+1
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui teise arve seisu ei tea ja enda arvel raha ei ole, siis ei osteta seda kallimat asja. Vaevalt, et see hädavajadus on.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui teise arve seisu ei tea ja enda arvel raha ei ole, siis ei osteta seda kallimat asja. Vaevalt, et see hädavajadus on.

Miks ei või osta? Kui teisel seda raha ei peaks olema, siis ta lihtsalt ütleb, et tema nimel oleval arvel praegu nii palju ei ole. Miks peaks ainult hädavajalikke asju ostma. Pere raha, kõik pereliikmed peaksid saama peale hädavajaliku ka lusti ja soovi järgi meeldivaid asju. KUI raha on. Kui ei ole perel seda raha, siis ei ole. Suured ostud nagu autod ja eluase, nagu öeldud, muidugi arutame detailides ja ka rahaliselt. Arved peavad olema tasutud. Sööki peab olema. Paar puudutamata krediitkaarti kiireteks hädajuhtudeks (pole ette tulnud), investeeringud peavad olema. Ülejäänu – täitsa kama – pole nii kitsi me kumbki, et teine ei võiks arvet kasvõi tühjaks teha, kui on kindel uut raha päeva-kahe pärast peale viskab. Ühine raha, kumbki kasutab, nagu soovib, kui vajalikud asjad tehtud. Usalduse värk.

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ikka täitsa ühine rahakott. Või kui soovid teist väljendust, siis ühine raha kahel erineval arvel. Ühine raha, mis on just parajasti seal, kus ta on, aga kasutada saavad seda mõlemad. Nagu ütlesin, kui vaja, küsime teineteise käest vabalt raha ja teine annab ning ei küsi, milleks. On siis raha tõesti otsakorral või rahakott koju jäänud või tahaks mingit kallimat asja osta, aga arvel endal nii palju pole. Ehk siis iga raha on kas oma taskus või viie sõna kaugusel. “Palun (k)anna mulle ….eurot”. Maja ja autoostu ning investeeringud muidugi räägime detailides läbi, aga muu kõik on nii, et meil on kaks arvet, mille mõlema peal on ühine raha. Mõlemad kasutavad siis, kui vaja ja nii palju kui tahavad ja selleks, mida tahavad. Teise käest rahaülekannet soovida ei ole häbiasi, abielu ikkagi, üks pere raha ja küsime ka teinekord, et kas sul raha ikka on või annan juurde. Eriti kui tead, et teine näiteks see kuu tasus enamiku ostude eest.

sinu jutust võib aru saada, et erinevad inimesed peavad ühise rahakoti all silmas täiesti erinevaid asju.

Eks iga inimene korraldab oma rahaasjad nii, nagu talle meeldib. Aga sinu variant mulle kuigi mugav ei tundu.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 43 )


Esileht Pereelu ja suhted Mees muutub vanadusega kummaliseks