Esileht Pereelu ja suhted Mees muutus pärast lapse sündi kasutuks

Näitan 30 postitust - vahemik 151 kuni 180 (kokku 190 )

Teema: Mees muutus pärast lapse sündi kasutuks

Postitas:
Kägu

Kui mees elaks üksi, peaks ka pärast tööpäeva koristama, oma pesud masinasse ja kappi saama ning toidu lauale, seega asugu heaga tegudele, kooselus saab poole vaevaga – ABIelu seda tähendabki (olenemata sõrmustest ja lubadustest).

Miks peaks üksielav inimene peale tööpäeva koristama? Kes tal selle elamise segi ajab tema tööloleku ajal?

Kui ma üksi elasin, koristasin kord nädalas (tolmuvõtt, põrandapesu jne) siis pesin ka nädala nõud. Eriti palju neid ei tekkinudki, sest enamasti sõin poest ostetud valmistoitu otse karbist.

Praegu on mul pere, lapsed juba teismelised, aga ka praegu ei korista keegi meist iga päev ja peale tööpäeva lõppu kohe kindlasti mitte. Ikka vabal päeval (kui just muud põnevamat teha pole 😉 Kui lapsed väikesed olid, kasutasin nende magamisaega ka ise magamiseks, mitte ei tormanud kodutöid tegema. Ja mitte midagi hirmsat ei juhtunud, ausõna! Kellegi und ei seganud mõni tolmurull diivani all või must taldrik kraanikausis..

Nõusid peseb nüüd masin, aga süüa ei tee me ikkagi iga päev vaid ostame suht palju valmistoitu, tellime pitsat või teemegi õhtuks sooje võileibu vms

Ma lihtsalt ei saa aru inimestest, kes ise enda elu keeruliseks elavad iga tolmukübet lapiga taga ajades, pidevalt süüa vaaritades jne. Elus on palju muudki huvitavat teha kui mingid müstilised kodutööd!

Kui mees TA peres ei söö karbist viib oma nõud ise ja teeb operatsioonid, mis vaja. Kui toob joogipudeleid (mõtlen mingit karastusjooki), kogub ise pärast pudelid kuhugi ja viib ära, kui mõõt(koht) täitub ja nii kõige muuga…

Mina ei korista samuti iga päev (ok, põrandaid pesen, sest ma ei salli purusi jala all, teen, ei oota teistelt), aga kui koristatakse kord nädalas, vabal päeval, siis mees teeb sellest osa kui enese järelt hoolitsemise ja naine osa samal põhimõttel. Minu arvates pole see naise (suureline) aitamine.

Mugavustega linnakorteris on see vähemalt nii, sest kui tulevad uued kapid, paneb need kokku töömees, toaremondi teeb töömees – ja makstakse koos (kui mitte naised ei maksa)… Mees ei panusta ei kodu soetamisse remontimisse, autoparandusse rohkem, ega üksi tänapäeval… sest igaks asjaks on spetsialistid. Naised tasuvad nende teemade eest samuti… Kui kuulan sõbrannasid, siis üllatuslikult tihti ja üllatuslikult paljude asjade eest maksavad naised, korteri ostis naine, selle ja teise teenuse ostis naine…

Ja kui saab elada mehe majas, peab ikka naine ise enda eest hoolitsema, mingi korteri või elupaiga hankima, sest ega mees kindlustunnet ei paku.

Igaüks peab enda eest hoolitsema ja seda ka igapäevaselt kodus.

 

 

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nõusid peseb nüüd masin, aga süüa ei tee me ikkagi iga päev vaid ostame suht palju valmistoitu, tellime pitsat või teemegi õhtuks sooje võileibu vms

Ma lihtsalt ei saa aru inimestest, kes ise enda elu keeruliseks elavad iga tolmukübet lapiga taga ajades, pidevalt süüa vaaritades jne. Elus on palju muudki huvitavat teha kui mingid müstilised kodutööd!

Nõusid ja pesu peseb masin, aga see ei korja neid ise kokku, ega säti pärast kappi. Vähemalt minul pole niisuguseid masinaid.

+13
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul teine abielu. esimene mees lasi mul peale synnitust mitu ndl voodis pikali olla, soitis oosel turvahälliga ringi , vahetas mul isegi sidemeid kui ma pysti seista ei suutnud, tõstis mu potile ja vanni. teine mees on samasugune lõvimees. Ehitas yksi maja ja ei lasknud mul isegi hekki rasedana pygada. Syya tegi enamasti ise, terve maja ahjud kyttis ise. Nyyd laps tulemas, ytles kohe et kui ma piima pudelisse orgunnin, siis voib ta lapsega koik muu ise ara teha ja ma võin peole minna.

Mis sellest esimesest heast lõvist siis sai, et teine abielu?

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nõusid peseb nüüd masin, aga süüa ei tee me ikkagi iga päev vaid ostame suht palju valmistoitu, tellime pitsat või teemegi õhtuks sooje võileibu vms

Ma lihtsalt ei saa aru inimestest, kes ise enda elu keeruliseks elavad iga tolmukübet lapiga taga ajades, pidevalt süüa vaaritades jne. Elus on palju muudki huvitavat teha kui mingid müstilised kodutööd!

Nõusid ja pesu peseb masin, aga see ei korja neid ise kokku, ega säti pärast kappi. Vähemalt minul pole niisuguseid masinaid.

Kas tõesti nõude kappi tõstmine on nii kurnav töö? Proovi nõusid paar päeva käsitsi pesta ja siis vaata, kas on ikka kurnav puhtaid ja kuivatatud nõusid kappi tõsta.

+6
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nõusid peseb nüüd masin, aga süüa ei tee me ikkagi iga päev vaid ostame suht palju valmistoitu, tellime pitsat või teemegi õhtuks sooje võileibu vms

Ma lihtsalt ei saa aru inimestest, kes ise enda elu keeruliseks elavad iga tolmukübet lapiga taga ajades, pidevalt süüa vaaritades jne. Elus on palju muudki huvitavat teha kui mingid müstilised kodutööd!

Nõusid ja pesu peseb masin, aga see ei korja neid ise kokku, ega säti pärast kappi. Vähemalt minul pole niisuguseid masinaid.

Kas tõesti nõude kappi tõstmine on nii kurnav töö? Proovi nõusid paar päeva käsitsi pesta ja siis vaata, kas on ikka kurnav puhtaid ja kuivatatud nõusid kappi tõsta.

Seda enam võiks ka mees olla võimeline nõudega tegelema. Aga näe, mõnel vist ikka kukuvad käed otsast ära.

+11
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ausalt ei jõua ära imestada…kodune ema- lebotab päevad läbi niisama, magab beebiga samas rütmis..ja isegi nii väikesi asju nagu paar nupuvajutust ja asjade kappi tõstmine ei suuda ise tehtud??? Minul oleks olnud väga piinlik töölt tulnud ja väsinud meest kamandama hakata.

Tema ei saanud ju magada nii kaua kui tahtis, pidi vara ärkama, erinevalt minust.  Mina ärkasin siis kui laps/lapsed, mitte kell 6 hommikul.

Tema ei saanud keset tööpäeva mitu korda lõunauinakut teha, telekat vaadata, sõpradega telefoniga lobiseda, kohvitada või ringi jalutada…tema pidi konkreetselt tööd tegema ja ainult ettenähtud pauside ajal sai natuke hinge tõmmata.

Need vähesed asjad, mida just sel päeval tõesti hädasti vaja teha oli, nt pesu pesemine, olid mul tema kojutuleku ajaks ammu tehtud. Enamasti ka mingi kiire õhtusöök siiski valmis.  Usun, et tal oli hea tulla koju, kus talle kohe mingite absurdsete nõudmistega selga ei lennatud vaid rahulikult tööpäevast puhata sai..

Samas kui mina tahtsin õhtul ilma lapseta/lasteta kuhugi minna, oli ta alati nõus ja hoidis lapsi alati.

Võib-olla sellepärast meie abielu nüüdseks juba 26 aastat kestnud ongi…

+7
-19
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ausalt ei jõua ära imestada…kodune ema- lebotab päevad läbi niisama, magab beebiga samas rütmis..ja isegi nii väikesi asju nagu paar nupuvajutust ja asjade kappi tõstmine ei suuda ise tehtud??? Minul oleks olnud väga piinlik töölt tulnud ja väsinud meest kamandama hakata.

Tema ei saanud ju magada nii kaua kui tahtis, pidi vara ärkama, erinevalt minust. Mina ärkasin siis kui laps/lapsed, mitte kell 6 hommikul.

Tema ei saanud keset tööpäeva mitu korda lõunauinakut teha, telekat vaadata, sõpradega telefoniga lobiseda, kohvitada või ringi jalutada…tema pidi konkreetselt tööd tegema ja ainult ettenähtud pauside ajal sai natuke hinge tõmmata.

Need vähesed asjad, mida just sel päeval tõesti hädasti vaja teha oli, nt pesu pesemine, olid mul tema kojutuleku ajaks ammu tehtud. Enamasti ka mingi kiire õhtusöök siiski valmis. Usun, et tal oli hea tulla koju, kus talle kohe mingite absurdsete nõudmistega selga ei lennatud vaid rahulikult tööpäevast puhata sai..

Samas kui mina tahtsin õhtul ilma lapseta/lasteta kuhugi minna, oli ta alati nõus ja hoidis lapsi alati.

Võib-olla sellepärast meie abielu nüüdseks juba 26 aastat kestnud ongi…

Aga vot siin sa eeldad et teiste lapsed magavad… minu lapsed olid rinnasültlased ja kaaliteemade tüttu ei saanud unekooli ka teha. Sõid max iga kahe tunni tagant öösel ja pudelit ei võtnudki. Hommikul juba enne 6 silmad lahti ja päev algas…

+16
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vanemapuhkusel oleva ema põhitegevus ongi lapse eest hoolitsemine. Kodu koristamine ja läikima nühkimine on teisejärguline. Selleks, et emal asjatut stressi ei tekiks, ongi vaja ema poolt prioriteedid kindlaks määrata – mis on oluline ja mis ei ole nii oluline. Kui hakata iga tolmurulli pärast stressama, siis kannatab lapse eest hoolitsemine. Beebiga kodus olles ei saa kodu nii segamini minna, et kogu aeg koristada vaja. Pesu peseb masin, heal juhul ka nõusid peseb masin, veel paremal juhul korjab robot ka tolmurullid kokku (muideks, ka 100-eurone robot teeb selle töö ära), söögitegemisel saab appi võtta küpsetusahju või multikeetja. Päev kulgeb niikuinii beebi rütmis, sinna ei saa midagi parata, ja mida vähem stressi on emal, seda rahulikum on ka beebi. Mees peab arvestama sellega, et kodu ei pruugi olla nii läikiv, nagu enne beebit ja ta ei pea ka tööpäeva õhtul ise koristama hakkama, kui ta just mingi eriline puhtusefriik pole. Solidaarsust naisega muidugi võiks välja näidata, mitte vedeleda terve õhtu teleka või arvuti ees. Aga kui te mõtlete emadele aastaid 20-40-80 tagasi, siis praegune elu on ju lausa lillepidu – ei pea käsitsi mähkmeid, pesu ja nõusid pesema, riik maksab beebi hoolitsemise eest hüvitist, mehed on kaasatud juba enne lapse sündi jms. Kõige olulisem on prioriteedid paika saada ja mitte nõuda endalt ja elult liiga palju.

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ausalt ei jõua ära imestada…kodune ema- lebotab päevad läbi niisama, magab beebiga samas rütmis..ja isegi nii väikesi asju nagu paar nupuvajutust ja asjade kappi tõstmine ei suuda ise tehtud??? Minul oleks olnud väga piinlik töölt tulnud ja väsinud meest kamandama hakata.

Tema ei saanud ju magada nii kaua kui tahtis, pidi vara ärkama, erinevalt minust. Mina ärkasin siis kui laps/lapsed, mitte kell 6 hommikul.

Tema ei saanud keset tööpäeva mitu korda lõunauinakut teha, telekat vaadata, sõpradega telefoniga lobiseda, kohvitada või ringi jalutada…tema pidi konkreetselt tööd tegema ja ainult ettenähtud pauside ajal sai natuke hinge tõmmata.

Need vähesed asjad, mida just sel päeval tõesti hädasti vaja teha oli, nt pesu pesemine, olid mul tema kojutuleku ajaks ammu tehtud. Enamasti ka mingi kiire õhtusöök siiski valmis. Usun, et tal oli hea tulla koju, kus talle kohe mingite absurdsete nõudmistega selga ei lennatud vaid rahulikult tööpäevast puhata sai..

Samas kui mina tahtsin õhtul ilma lapseta/lasteta kuhugi minna, oli ta alati nõus ja hoidis lapsi alati.

Võib-olla sellepärast meie abielu nüüdseks juba 26 aastat kestnud ongi…

Sina äkki olidki kodune ema. Palju õnne sulle. Vanemahüvitist saavad emad on imikute eest hoolitsevad emad, see on midagi muud. Selleks ajaks kui lapsed ‘lihtsaks’ muutuvad, ja naised ‘kodusteks emades’ mutuuvad, on enamik naisi tänapäeval tagasi tööl. Ilmselgelt oledki oma koduste emmede kambas ‘üles kasvanud’, kui te saite omavahel päeval telefoniga helistada ja kohvitada ja lapsed juba magasid.

Minu laps magas kuni aastani paari tunni kaupa öösel ja 30 minuti kaupa päeval. Hommikune äratus kell 5. Mees magas lõuad laiali kella 6.30ni, tal vaja tööks välja puhata. Tööle läksin tagasi kui laps oli 15 kuud. Kolm kuud täpselt sain magada inimese moodi rohkem kui 6 tundi öösel enne tööle tagasi minekut. Ja sellel ajal tõesti tegin süüa ja koristasin, kirjutasin magistritöö lõpuni ning kandideerisin uuele kõrgema palgaga tööle.

Sõbrannadega kohvitamine ja telefonikõned – minu sõbrannad käisid ka tööl. Sel ajal, kui mul oli aega olid nemad tööl. Õhtuti olid neil pered ja tööd ja trennid ja mul vaja laps magama panna. Ja tööl on ikka tõeline lillepidu. Iga päev on ette nähtud pausid, lõunapaus kindlal ajal. Keegi ei oksenda sulle peale ega pea tundide kaupa lörtsis kõndima, et tita magaks natukenegi kauem.

+11
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kyll ma olen tubli ikka…9

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

simene mees lasi mul peale synnitust mitu ndl voodis pikali olla, soitis oosel turvahälliga ringi , vahetas mul isegi sidemeid kui ma pysti seista ei suutnud, tõstis mu potile ja vanni. teine mees on samasugune lõvimees.  Ehitas yksi maja ja ei lasknud mul isegi hekki rasedana pygada. Syya tegi enamasti ise, terve maja ahjud kyttis ise. Nyyd laps tulemas, ytles kohe et kui ma piima pudelisse orgunnin, siis voib ta lapsega koik muu ise  ara teha ja ma võin peole minna.

Jaaaaa … leidub veel neid šovinistlike sigasid, kes naistelt ainult seksi tahavad.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vanemapuhkusel oleva ema põhitegevus ongi lapse eest hoolitsemine. Kodu koristamine ja läikima nühkimine on teisejärguline. Selleks, et emal asjatut stressi ei tekiks, ongi vaja ema poolt prioriteedid kindlaks määrata – mis on oluline ja mis ei ole nii oluline. Kui hakata iga tolmurulli pärast stressama, siis kannatab lapse eest hoolitsemine. Beebiga kodus olles ei saa kodu nii segamini minna, et kogu aeg koristada vaja. Pesu peseb masin, heal juhul ka nõusid peseb masin, veel paremal juhul korjab robot ka tolmurullid kokku (muideks, ka 100-eurone robot teeb selle töö ära), söögitegemisel saab appi võtta küpsetusahju või multikeetja. Päev kulgeb niikuinii beebi rütmis, sinna ei saa midagi parata, ja mida vähem stressi on emal, seda rahulikum on ka beebi. Mees peab arvestama sellega, et kodu ei pruugi olla nii läikiv, nagu enne beebit ja ta ei pea ka tööpäeva õhtul ise koristama hakkama, kui ta just mingi eriline puhtusefriik pole. Solidaarsust naisega muidugi võiks välja näidata, mitte vedeleda terve õhtu teleka või arvuti ees. Aga kui te mõtlete emadele aastaid 20-40-80 tagasi, siis praegune elu on ju lausa lillepidu – ei pea käsitsi mähkmeid, pesu ja nõusid pesema, riik maksab beebi hoolitsemise eest hüvitist, mehed on kaasatud juba enne lapse sündi jms. Kõige olulisem on prioriteedid paika saada ja mitte nõuda endalt ja elult liiga palju.

Ühe beebiga võib elu tõepoolest nii ilus ja lihtne olla nagu sa kirjeldad. Aga kui kodus beebi kõrval on mitu last, kellega tuleb toimetada, mängida, õppida, õues käia, mitmekesist sööki pakkuda jne?

Olen kolme lapse ema, kellest noorim on 1-kuune. Ja ootan küll, et mees jõuaks koju normaalsel ajal ja õhtuti panustaks peretegevustesse minuga võrdselt. Ja kui ta seda ei tee, siis olen vihane küll.

+13
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nõusid peseb nüüd masin, aga süüa ei tee me ikkagi iga päev vaid ostame suht palju valmistoitu, tellime pitsat või teemegi õhtuks sooje võileibu vms

Ma lihtsalt ei saa aru inimestest, kes ise enda elu keeruliseks elavad iga tolmukübet lapiga taga ajades, pidevalt süüa vaaritades jne. Elus on palju muudki huvitavat teha kui mingid müstilised kodutööd!

Nõusid ja pesu peseb masin, aga see ei korja neid ise kokku, ega säti pärast kappi. Vähemalt minul pole niisuguseid masinaid.

Kas tõesti nõude kappi tõstmine on nii kurnav töö? Proovi nõusid paar päeva käsitsi pesta ja siis vaata, kas on ikka kurnav puhtaid ja kuivatatud nõusid kappi tõsta.

Jah 20 aastat kogu pere nõusid korjata masinasse sättida ja puhtaid kappi on väga kurnav.

Samuti igaäevaselt põrandaid ja wc potti puhastada. Point ei seisne raskusastmes vaid rutiinses kasimises

Eriti kurnav kui samal ajal teised pereliikmed puhkavad- vedelevad või hobide, sõprade, enesearengu, õpingute jmt. tegelevad.  Või lauseid moodustavad, milleks neil  oma vabal ajal on õigus.

Kui see on sinu arvates nii lihtne, eks tee üksi ja võimalda kaaslasele kõike meeldivamat.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vanemapuhkusel oleva ema põhitegevus ongi lapse eest hoolitsemine. Kodu koristamine ja läikima nühkimine on teisejärguline. Selleks, et emal asjatut stressi ei tekiks, ongi vaja ema poolt prioriteedid kindlaks määrata – mis on oluline ja mis ei ole nii oluline. Kui hakata iga tolmurulli pärast stressama, siis kannatab lapse eest hoolitsemine. Beebiga kodus olles ei saa kodu nii segamini minna, et kogu aeg koristada vaja. Pesu peseb masin, heal juhul ka nõusid peseb masin, veel paremal juhul korjab robot ka tolmurullid kokku (muideks, ka 100-eurone robot teeb selle töö ära), söögitegemisel saab appi võtta küpsetusahju või multikeetja. Päev kulgeb niikuinii beebi rütmis, sinna ei saa midagi parata, ja mida vähem stressi on emal, seda rahulikum on ka beebi. Mees peab arvestama sellega, et kodu ei pruugi olla nii läikiv, nagu enne beebit ja ta ei pea ka tööpäeva õhtul ise koristama hakkama, kui ta just mingi eriline puhtusefriik pole. Solidaarsust naisega muidugi võiks välja näidata, mitte vedeleda terve õhtu teleka või arvuti ees. Aga kui te mõtlete emadele aastaid 20-40-80 tagasi, siis praegune elu on ju lausa lillepidu – ei pea käsitsi mähkmeid, pesu ja nõusid pesema, riik maksab beebi hoolitsemise eest hüvitist, mehed on kaasatud juba enne lapse sündi jms. Kõige olulisem on prioriteedid paika saada ja mitte nõuda endalt ja elult liiga palju.

Ühe beebiga võib elu tõepoolest nii ilus ja lihtne olla nagu sa kirjeldad. Aga kui kodus beebi kõrval on mitu last, kellega tuleb toimetada, mängida, õppida, õues käia, mitmekesist sööki pakkuda jne?

Olen kolme lapse ema, kellest noorim on 1-kuune. Ja ootan küll, et mees jõuaks koju normaalsel ajal ja õhtuti panustaks peretegevustesse minuga võrdselt. Ja kui ta seda ei tee, siis olen vihane küll.

Ka siis kui meil lapsi veel polnud pidi mees enda eest hoolitsema ja samuti kõiki neid nõmedaid kodutöid tegema.

Õnneks oli ta harjunud, sest polnud enne mind naist kohanud, kes talle kõik ette-taha ära teinuks. Ta oli harjunud.

Hoidis taldrikust ja tassist kinni, et sööb lõunal samast ☺️

Kakub tekist, et hakkame voodit tegema samal ajal kui mulle on sassis voodi nii tähtis ka pärast koristamist… Seda ma kunagi ei teinud.

Kuna ma ise niidan, kasutan akutrelli ja torksi otsikuid, lükkan lund, pahteldan jne jne, (tasun makse ja laenusid ka) ootan teda õhtul igasuguste hädadega, mida päeval tehtud ei saanud. Varianti, et ta ei jaksa, ei ole, isegi teen suure osa asjadest väsinuna. Mingit looderdajat majapidamises ei pea.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Öelge, käsi südemel need, kes beebiemmet “lihtsalt kehvades närvides ja ülemäärastes emotsioonides” süüditavad – kas teil ei tuleks pettumustunne peale, et mees ja issi laseb teil kui emmel rübeleda ning ise istub näiteks tuimalt arvutis (ja pärast istub rahulikult ja mõnusalt sööma)? Ei süvene absoluutselt lapse asjadesse?

Pluss see kirjeldus, kuidas naine üksi kompsud autosse vedas ja mees pärast näägutas, et tena pärast jäävad nad hiljaks.

Ma võtaks sellise mehe kiirelt söögilt maha. Ma ei ole kellegi kokatädi!

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA olen

kuu tagasi viskasin mehe välja. tema omalt poolt probleemi ei näinud ja teisiti ma ei suutnud. kodutöid on vähem, kommunaalide kulu madalam, endale ja lapsele süüa teha nii palju lihtsam. lähedased käivad nädalavahetustel külas ja abis, varem seda ei olnd. ainus probleem – ämm pommitab aina kuidas ma lapsest ilma jään kui tema idekat poega tagasi ei võta. ei ole muud vastand kui võtku siis laps, tahan näha kuidas ta lapsega hakkama saab kui endagagi ei saa.

ämma paistab meie lahkuminek rohkem häirivat kui meest. mees isegi ei küsi, kuidas lapsel läheb.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ämma paistab meie lahkuminek rohkem häirivat kui meest. mees isegi ei küsi, kuidas lapsel läheb.

Mees naudib praegult täiega oma vabadust. Olla üksi, ilma tite ja vinguva naiseta. Jeerum, milline kaif! Aga enamasti läheb see kaif mingi aja pärast üle ja siis hakkab huvi tundma nii sinu kui lapse vastu. Siis on sinu otsustada, kas proovite uuesti või ei.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ämma paistab meie lahkuminek rohkem häirivat kui meest. mees isegi ei küsi, kuidas lapsel läheb.

Mees naudib praegult täiega oma vabadust. Olla üksi, ilma tite ja vinguva naiseta. Jeerum, milline kaif! Aga enamasti läheb see kaif mingi aja pärast üle ja siis hakkab huvi tundma nii sinu kui lapse vastu. Siis on sinu otsustada, kas proovite uuesti või ei.

Mis isa see on, kes oma lapsest ei huvitu ja teda vinguvaks titeks peab?

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mees naudib praegult täiega oma vabadust. Olla üksi, ilma tite ja vinguva naiseta. Jeerum, milline kaif!

Kas me räägime nüüd mingitest arengupeetusega inimestest, kes pole võimelised enne lapse saamist ette kujutama, et beebi ei ole tore roosa nukk vaid võib tõepoolest nutta ning vajab hoolitsust? Uskumatu, kui pilpa peal mõned on võimelised mehi kandma, tehes nad juba täiesti süüdimatuteks.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Paljud ei ole võimelised ette kujutama, milline on elu beebiga, ei mehed, ei naised. Filmides ju beebid magavad kogu aeg ja elu läheb samamoodi edasi. Ja paljudele meestele käibki tite nutt väga närvidele, see pole mingi uus uudis ju. Kahjuks nii paraku on.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja paljudele meestele käibki tite nutt väga närvidele, see pole mingi uus uudis ju.

Kuule, KÕIKIDELE käib tita nutt närvidele, see on evolutsiooniline tõde, sest lapse nutt ongi mõeldud täiskasvanus ebamugavustunnet ja alarmi tekitama, see on tema ainuke abinõu märku andmaks, et tal on midagi valesti ja et talle appi tuldaks. Kui mees ei saa sellest üle, siis ei ole temast lapsevanemana suurt abi.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui mees ei saa sellest üle, siis ei ole temast lapsevanemana suurt abi.

Sellest see teema hakkaski, et ei ole abi. Kui naised tahavad tite nuttu vaigistada lapse sülle võtmisega või rinna andmisega või millegi muuga mis aitaks last, siis mees pigem eemalduks selle nutu eest teise tuppa või üldse õue. On hea, et paljud mehed muidugi nii ei teeks, aga paljud siiski teevad. Nad pigem põgeneks, kui neil see võimalus oleks. Kui lapsed suuremad, siis roomaksid nad heameelega tagasi, aga siis on juba hilja.

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kurb tulemus, aga see, et elu läks meheta lihtsamaks, kõnetas mindki.

Esimesest suhtest lahkudes tundsin täpselt sama. Ja üllatusin, kui palju mind taheti aidata. Mõttetu mehe kõrval on see väga raske, et keegi sind aitama ju ei tule, ei tule selle pealegi, et sa võik hädas olla, sest olete ju kahekesi, kus siin probleem!

Ja paludes/kutsudes kedagi teist solvad meest, veel üks probleem lisaks.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Probleem polnudki siin otseselt lapses, usun, et ema sai lapsega hakkama, aga et mees nii abituks muutus, et tema peput ka piltlikult pühkima pidi hakkama, see lisakoormus ei sobinud naisele.

Kui mehele pärale jõuab, et nüüd ise oma sodi peab koristama, oma prae hankima, riided pesema ja kõik need teised ebaseksikad tegevused 100% ise ära korraldama, saab targemaks. Elu õpetab.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui mehele pärale jõuab, et nüüd ise oma sodi peab koristama, oma prae hankima, riided pesema ja kõik need teised ebaseksikad tegevused 100% ise ära korraldama, saab targemaks. Elu õpetab

Nujaa, mõte on õige, ainult seda, et… kuhu mees kolis? Emme juurde tagasi? 🙂 Siis ei õpi see noorherra küll mitte midagi! Emme kasib ja koristab ja nunnutab vaest naise käest “ülekohtuselt” peksa saanud pojakest, õigustab sadat kanti veel pealegi.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

minul läks ka pärast lahkuminekut palju-palju kergemaks. mitte ainult emotsionaalselt, vaid ka just praktilise poole pealt. hoolivat isa ei saanud sellest mehest kunagi. kuigi kontakt ikkagi on. lahku mines juhtus meil ka see, et hakkasin mehelt lapse jaoks raha saama. enne võis sellest ainult unistada, aga muidugi nii loll olin, et ei osanud otse küsida ka. mehe ema ainult noogutas mõistvalt lahkumineku otsuse peale, tal oli asi ammu selge. mul oli ämmast (ja on siiani) küll palju tuge.

soovin TA-le südamest kõike head.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täna on Delfis väga hea artikkel Grete ja Ergo Kullast. Täpselt sama teema Ergol, et ei osanud kuidagi naist aidata ja oli nagu rohkem jalus lausa. Nad kannatasid ära selle titeperioodi. Ehk minnakse beebi kõrvalt liiga vara lahku, sest ei osata selle uue elukorraldusega sugugi toime tulla.

Sama nagu siin enne öeldi, et mees tahaks kogu situatsioonist pigem põgeneda. Ergo ütleb ka nii: Pärast Grete ja Saaraga sünnitus­majast kojutulekut sõitsin poodi vajalikku kraami tooma, kui mul äkki tekkis hirmu- ja paanikatunne. Hetkeks tundus, et parema meelega paneks autole 200 sisse, lükkaks telefoni välja ja kihutaks kohta, kus keegi mind ei tea. Pea pool aastat hiljem sai Ergo aru, et ta pole lapsega tema ise. Et ta lihtsalt teeb tegevusi, mida Grete palub. “Minu poolt puudus algatus ja initsiatiiv, olin nagu mingis unenäolises paralleel­reaalsuses – täitsin kohustusi masinlikult ilma erilise emotsionaalse kontaktita. Ma ei olnud tegelikult kohal ja loomulikult muserdas see Gretet. Talle tundus, et ta elab koos lapse ja mingi mehega, kes isa funktsiooni suhteliselt kehval moel täidab. Ja tagantjärele mõeldes ilmselt nii oligi. Ma ei olnud olukorras sees, ma olin passiivne ja saamatu.

Mõningatel meestel on vaja rohkem aega, et harjuda. Ehk poleks vaja nii kiiresti neid maha kanda ja lahku minna. See hilisem kärgperendus on tihti veel hullem variant.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täna on Delfis väga hea artikkel Grete ja Ergo Kullast. Täpselt sama teema Ergol, et ei osanud kuidagi naist aidata ja oli nagu rohkem jalus lausa. Nad kannatasid ära selle titeperioodi. Ehk minnakse beebi kõrvalt liiga vara lahku, sest ei osata selle uue elukorraldusega sugugi toime tulla.

Sama nagu siin enne öeldi, et mees tahaks kogu situatsioonist pigem põgeneda. Ergo ütleb ka nii: Pärast Grete ja Saaraga sünnitus­majast kojutulekut sõitsin poodi vajalikku kraami tooma, kui mul äkki tekkis hirmu- ja paanikatunne. Hetkeks tundus, et parema meelega paneks autole 200 sisse, lükkaks telefoni välja ja kihutaks kohta, kus keegi mind ei tea. Pea pool aastat hiljem sai Ergo aru, et ta pole lapsega tema ise. Et ta lihtsalt teeb tegevusi, mida Grete palub. “Minu poolt puudus algatus ja initsiatiiv, olin nagu mingis unenäolises paralleel­reaalsuses – täitsin kohustusi masinlikult ilma erilise emotsionaalse kontaktita. Ma ei olnud tegelikult kohal ja loomulikult muserdas see Gretet. Talle tundus, et ta elab koos lapse ja mingi mehega, kes isa funktsiooni suhteliselt kehval moel täidab. Ja tagantjärele mõeldes ilmselt nii oligi. Ma ei olnud olukorras sees, ma olin passiivne ja saamatu.

Mõningatel meestel on vaja rohkem aega, et harjuda. Ehk poleks vaja nii kiiresti neid maha kanda ja lahku minna. See hilisem kärgperendus on tihti veel hullem variant.

Mul on 2 last, kogu väikelasteea olin nagu kirjeldatu – tegin mehaaniliselt tegevuse ilma erilise emotsioonita. Õigemini oli mul pidevlat emotsiooniks väsimus ja tülpimus. Väikelasteperiood EI PEA meeldima, ei isale ega emale, EI PEA tekitama härdimuse ja õnnetunnet. Aga kui laps on saadud, siis TULEB teha kõik asjad ära.
Aga tänapäeva meestel on privileeg mitte teha, lapsed jäävad ilma selletagi ellu. Vanasti, kui üksikema laps oleks ära surnud nälga ja külma tegi ka mees kõike vajalikku majapidamises, emotsiooniga või ilma.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täna on Delfis väga hea artikkel Grete ja Ergo Kullast. Täpselt sama teema Ergol, et ei osanud kuidagi naist aidata ja oli nagu rohkem jalus lausa. Nad kannatasid ära selle titeperioodi. Ehk minnakse beebi kõrvalt liiga vara lahku, sest ei osata selle uue elukorraldusega sugugi toime tulla.

Sama nagu siin enne öeldi, et mees tahaks kogu situatsioonist pigem põgeneda. Ergo ütleb ka nii: Pärast Grete ja Saaraga sünnitus­majast kojutulekut sõitsin poodi vajalikku kraami tooma, kui mul äkki tekkis hirmu- ja paanikatunne. Hetkeks tundus, et parema meelega paneks autole 200 sisse, lükkaks telefoni välja ja kihutaks kohta, kus keegi mind ei tea. Pea pool aastat hiljem sai Ergo aru, et ta pole lapsega tema ise. Et ta lihtsalt teeb tegevusi, mida Grete palub. “Minu poolt puudus algatus ja initsiatiiv, olin nagu mingis unenäolises paralleel­reaalsuses – täitsin kohustusi masinlikult ilma erilise emotsionaalse kontaktita. Ma ei olnud tegelikult kohal ja loomulikult muserdas see Gretet. Talle tundus, et ta elab koos lapse ja mingi mehega, kes isa funktsiooni suhteliselt kehval moel täidab. Ja tagantjärele mõeldes ilmselt nii oligi. Ma ei olnud olukorras sees, ma olin passiivne ja saamatu.

Mõningatel meestel on vaja rohkem aega, et harjuda. Ehk poleks vaja nii kiiresti neid maha kanda ja lahku minna. See hilisem kärgperendus on tihti veel hullem variant.

Mul on 2 last, kogu väikelasteea olin nagu kirjeldatu – tegin mehaaniliselt tegevuse ilma erilise emotsioonita. Õigemini oli mul pidevlat emotsiooniks väsimus ja tülpimus. Väikelasteperiood EI PEA meeldima, ei isale ega emale, EI PEA tekitama härdimuse ja õnnetunnet. Aga kui laps on saadud, siis TULEB teha kõik asjad ära.

Aga tänapäeva meestel on privileeg mitte teha, lapsed jäävad ilma selletagi ellu. Vanasti, kui üksikema laps oleks ära surnud nälga ja külma tegi ka mees kõike vajalikku majapidamises, emotsiooniga või ilma.

Mis folkloori sa siin leiutad? Pole kunagi mehed väikelastega tegelenud, ikka naised, olgu selleks emad, vanaemad vms vanemad naissugulased. 30 s tagasi ei saanud mehed isegi sünnitusmajja sisse. Alles praegu on mehel käsk käia tööl, tuua kõik vajslik ja pärast tööd koju kobida majapidamistöid tegema, sest emal vaja trenni minna.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas normaalne oleks, et mees läheb peale tööd veel trenni ja saabub koju kell 21.00? Siis sööb ja magama. Nii neile meeldiks küll.

+2
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 151 kuni 180 (kokku 190 )


Esileht Pereelu ja suhted Mees muutus pärast lapse sündi kasutuks