Teema: Mees muutus pärast lapse sündi kasutuks

Ma juhiks tähelepanu, et selles artiklis mees ikkagi tegi kõiki neid asju, lihtsalt kirjeldas oma segaseid tundeid. Ma ei loe küll välja, et ta oleks ennast lihtsalt perekonnast välja lülitanud. Selge see, et beebiaeg ei ole ainult roosamanna ja selline avameelsus on minu meelest austust väärt.

Ta tunnistabki, et oli alguses suht kehv isa, ja oleks võinud juhtuda sama nagu teemaalgatajal, et närv ei pea vastu ja mees visatakse välja. Õnneks neil nii ei läinud. Selleks ka see artikkel, et olge ometi kannatlikumad, ei tule kõik nii iseenesest. Ärge lõhkuge peret, kõik võib tasapisi laabuda.

[/quote]

Asi on väga erinevas suhtumises, kui Sul on tahe aidata, toetada, teha, aga sa ei oska, oled ebakindel ja isegi hädas.

Või sa oled üleolev, ükskõikne.

Osades suhetes on esimene var. kus mõlemad on seesmiselt hädas veidi (beebiga), aga tahavad seda olukorda lahendada, nad loodavad, et läheb paremaks ja hoolivad südames osapooltest nii palju, et see ületab enda ebamugavustunde. Nad ei suudaks lähedast hätta jätta reaalselt.

Elus on neid hetki tegelikult igapäevaselt, sa teed palju ebamugavaid, tüütuid, ka vastikuid asju, osasid ei oska, ikkagi teed, ja proovid, sest loodad, et homme on sellest parem, mugavam. Sa õpid sellest, arened ja muutud tugevamaks ja enesekindlamaks, kuni uued ja tundmatud asjad, või vastikud on juba lihtsad ja kukepead.

Nii käituvad arenemisvõimelised, aga on ka neid, kes ebamugavust tundes viskavad püssi põõsasse, jorr tuleb peale, midagi tundmatut proovida ei taha, hakkamasaamise, õppimise ees on hirm… Nad ei õpigi elus eriti, kalpsavad siia-sinna. Nad proovivad ka kuidagi ära elada.

#3926382:

Ta, kuidas Sul läheb? Kas oletegi nüüd lapsega kahekesi? saate ilusti hakkmaa ja olete rahul?

Olen sinuga samas seisus, mees on peale lapse sündi nagu ära vahetatud. Ma poleks iial uskunud et minu mees saab olla nii õel ja vastik. Oleks ta ükskõike, suudaks veel taluda, aga ta on otseselt pahatahtlik minu vastu. Ma tõesti ei tea mida teha ja kaua ma jaksan.

Kunas on õige aeg otsustada et nüüd aitab? kas ma saan üksi hakkama?

Kindlasti saad üksi hakkama ????

#3883116:

#3883108:

#3883066:

#3883062:

Teine pool mehe vabast ajast oleks siis mehe nö. oma aeg, kus ta kodu/beebiga hõivatud pole ja võib tõesti puhata kodus, minna trenni vms.

See viimane ootus on minu arvates kõigiti õigustatud.

Just nimelt! Mõlemal lapsevanemal on õigus peale tööpäeva (kas siis kodus või kontoris) paariks tunniks jalad seinale visata ning kumbki pool ei saa eeldada, et teine pool peab 24/7 töötama.

Kahjuks sellest teemastki tuleb välja, et mõned ikkagi peavad õigeks, et puhkust saab ainult töölkäiv lapsevanem – kodus beebiga olemine on aga kodus olija “hobi” ning vaadaku, kuidas ise hakkama saab – mingit puhkeaega töölkäiv pool temale võimaldama (ehk u. poolt puhkeaega omal poolt lapse/majapidamise heaks kasutama) ei peagi.

Edasi läheb sageli nii, et see, kes jäeti vanemapuhkuse ajal puhkeajast nagu muuseas ilma, ka siis, kui vanemapuhkus otsa saab ja ta tööle tagasi läheb, kodus puhkeajast ilma. Tulevad lapsevanemad mõlemad töölt. Seejärel asub issi puhkama. Emme hakkab tegema kodutöid ja kantseldama lasteaiaealist last – sest, niikuinii, tema ongi neid töid kogu aeg teinud, tema teab lapseasju jne.

Aga see kodusolija saab ometi riigipoolt lausa palka kodus olemise eest. Kodus ei ole ülemust, kes käsutaks, kodus ei ole vaja olla täpne, kiire, alati hea suhtleja nagu peab tööl olema, keegi ei saa sind vallandada. See kes käib reaalselt töölt, tema ju väsib oma tööst rohkem ära, kui kodus olija Kui seda meest ei oleks, siis peaksite oma imikuga ju ikkagi üksi kodus olemas, kas te siis ka nagu heidate ette kuidas toad on sassis, mähkukott ootab uksel. Siin teemast ma loen koguaeg nagu naine ei osaleks üldse koduses elus, osalevad beebi ja mees. Naine ei söö, ta ei aja tube sassi, ta on koguaeg väsinud. Aga kas mees ei ole töölkäimisest väsinud, äkki ta tuleks töölt ära ja siis passite mõlemad kodus ja nimekirja alusel viite läbi kodutöid, aga kuskohast perele raha tuleb?

Üldiselt piisab paarist päevast lastega kodus olemisest, et mees saaks aru, et tööl on päris mõnus ja see ei väsitagi nii väga.

Lastega kodus olemine, eriti mitme lapsega järjest on tihti vaimselt ruineeriv. Laps võib ise kuitahes armas olla, aga samad lasteraamatud, mängud, kiikumine, mähkmevahetus, söögijärgse segaduse koristamine jne päevast päeva ei ole emale vaimsel tasandil kuigi arendav. Ja see väsitabki.

#3932313:

Lugesin äsja Delfis avaldatud lugu, kuidas kolmikutega rase olnud naine, äsja sünnitanud, beebid inkubaatorites, üritas haiglas abielu päästa. Abielulahutuse põhjustest seal täpsemalt ei räägitud aga mul tekkis küll küsimus, mis mees see selline on, kes nii kriitilisel ajal äsjasünnitanud naisega abielu heaolu küsimuse alla seab? Olen ise lastetu naine, aga loen teiste lugusid, kuulan sõbrannade ja sugulaste kogemusi ning olen nii pettunud nendes värsketes isades, kellest mingit tuge ega abi ei ole.

Just nii, enamus mehi just sellised ongi. Sellepärast on mõistlik tänapäeval naisel saada laps spermadoonoriga. Oled ise 100% vastutaja ja tead, et loota on ainult iseenda peale. Põhi teema on selles, et need samad laste isad hakkavad lapsi endale nõudma, kui lapsed nende jaoks mugavamas vanuses on, siis on hea rind kummis oma õigusi nõuda, võrdõiguslikus ju. Las naine möllab beebi ja väikelapse eas ära ja siis tuleb ISA, fööniksina tuhast tõusmas.