[small]Mrs M kirjutas:[/small]
[tsitaat]Igasugune ärireis, mis viib abikaasast ööseks eemale, on kutse afäärile. Kui abikaasaga liitub vastassoost töökaaslane, peaksid olema valvel.
Räägi oma mehega, sageli ei ole need sõidud hädavajalikud. Või kui nendeta ei saa, siis minge koos. Kui koos ei saa, siis ei tohiks meeski minna. Kui seegi pole võimalik ja ta siiski peab käima, siis peaksite arutama, kuidas ta su hirme saab hajutada: igaõhtused skaibisessioonid, tihedad telefonikõned, kättesaadavus, tead, milline ta päevaplaan on jne. Lõppeks on see tema ülesanne näidata, et teda saab usaldada.
Töö, mis viib teise tihti ööseks ära, mõjub paarisuhtele üldiselt negatiivselt. [/tsitaat]
Vabandust, aga siit jutust jääb mulje nagu naise näol oleks tegemist kerge vaimupuudega inimesega, kellega peab arutama, kuidas hajutada ülemäärast armukadedust, kellele peab igal vabal hetkel helistama, skaipima, kätt hoidma, rahusteid andma, turgutama, toibutama ja nahast välja pugema! Milline mees üldse viitsiks hakata sellist rida ajama. Olen naine, tihti käime tööalastel väljasõitudel, kus on ka mehi (!), vahel lausa on ametliku osa lõpetanud õhtused koosviibimised ja saunaõhtud (milline õudus!), aga iialgi pole keegi kellegi voodisse pugenud ega kodusolevad naised/mehed kadedusest küüsi närinud. Enda peas on siiski kõik kinni. Kui naine on üleliia armukade, miks peab mees sellepärast kannatama, ja vastupidi.
