Teema: Mees on aastaga ca 30kg juurde võtnud

A oma mehega otse ei oska suhelda?

Kindlasti ei jätaks.

Liiter õlut päevas ja 100 kg mees välistaks minu jaoks seksi. Ja kui pole seksi, pole ka suhet.

Minu mees on õnneks sale ja paksuks iialgi ei lähe, aga ta ei söö ka krõpse ega joo limonaadi. Õlut vahel tõesti joob. Paksuks õgiva mehe jätaksin tõenäoliselt küll maha, eriti kui alguses oli sale. Mind häiriks just see õgardlus ja arutu raha raiskamine, millega saaks teha midagi muud. Keegi ei vaja 2 liitrist coca colat ja krõpsupakki iga päev, seega minu jaoks oleks välistatud selline kaaslane.

Mul ka paks mees, aga mul on ka tema vastu ikkagi kirg – selle tingivad tema armastus minu vastu ja noh, eks kena nägu ja šarmikas olemine ka. Tean, et ta meeldib hoolimata paksusest üldse naistele.

Kui mees ise selles mingit probleemi ei näeks siis jah, siit edasi läheksid asjad ilmselt allamäge. Iseasi, kui mees ise ka muretseks ja üritaks kuidagi asja parandada, aga lihtsalt ei tule hästi välja, sest kord juba käest lastud toitumist ongi raske uuesti korda saada. Siis prooviksin teda toetada nii kuidas iganes oskan. Arvan, et oskan päris hästi, sest olen ise ülesöömisega hädas olnud ja kõiksugu tarkusi ja nippe mul jagub. Aga see eeldab teiselt inimeselt tahet ja koostööd.

Ka sellise käitumise põhjused on olulised. Kas tõesti lihtsalt mugavus, laiskus, aplus? Või mingit laadi suurem seesmine kriis? Siis tuleks selgusele jõuda, milles see kriis seisneb ja kuidas seda lahendada. Tean päris mitut inimest, kes on väga lühikese aja jooksul väga palju kaalus juurde võtnud, ja selle taga on olnud sügav masendus, toimetulematus muu eluga. Pärast ei olegi need inimesed enam oma varasemasse kaalu tagasi jõudnud, igal juhul mitte püsivalt. Nii et igasugune selline mõtlemine, et “ah mis siin ikka, lasen ennast praegu natuke käest, küll ma pärast jälle kõik korda teen” tundub mulle väga ohtlik asi.

Kui asja taga on puhtalt mugavus, laiskus ja aplus, siis jah, jällegi, küllap ma mõnda aega üritaksin, aga pikemas perspektiivis ei kannataks sellist asja välja. Eriti kuna ise olen ka loomu poolest pigem viletsate toitumisharjumustega ja tugitoolis uneleja. Tervislik eluviis on minu jaoks prioriteet, mille hoidmine nõuab mult eritähelepanu ja ka seda, et keskkond ja inimesed mu ümber oleks seda eluviisi toetavad. Kui kaaslane ennast niiviisi käest laseks, on praktiliselt paratamatu, et hakkaksin ka ise vormi kaotama ja seda ma ei saa endale lubada. Kui nüüd järele mõtlen, siis olengi tegelikult ka umbes sellisel põhjusel suhte lõpetanud. Minul ja partneril kaal mõlemal muudkui keriks, aga suhte lõpetasin pigem omaenda kui partneri kaalutõusu pärast. Ei suutnud ühise teleka ees lösutamise ja pideva ülesöömise nõiaringist teisiti välja rabeleda. Olin võtnud paari aastaga juurde paarkümmend kilo ja nägin, et ühes temaga ma neist kilodest ei vabane.

Vedanud on sul, tavaliselt ajab rumal naine jooma, teda sööma.

#3720843:

Ma võib olla teen liiga, aga teemaalgataja ehk on ammu suhtest üks jalg väljas ja see on nüüd hea põhjendus.

MUIDUGI ei tee sa liiga ja loomulikult see ka nii on.
Mistõttu ma ei leidnud ka põhjust kuhugi sügavamale ja tõsisesse arutlusse üldse laskuda.
See mees võib ennast 6 kuuga Brad Pittiks treenida, naise jaoks ei muutuks enam midagi.

Välja arvatud muidugi see, et ta teeks perekooli teema, et “Kas jätaksite maha ideaalse mehe, kus mees mind väga tahab, aga minul tunded kadunud”
Vms.

#3721271:

Hehee. Alles oli rahvuslik skandaal kuidas Argo Ader julges naist paksuks pidada ja temaga seksida ei taha. Aga vastupidiselt on ju täiesti normaalne maha jätta mees, kes on paksuks läinud. A sa võta Ader omale, on piisavalt muskliline ja seksida ka jaksab.

🙂

Kas see mees, kellest jutt on, sünnitas?

Kui mees lõpetaks oma tervise eest hoolitsemise ja jooks piga päev liitri õlut, siis täiesti võib olla, et jätaksin maha. Kaalutõus on omaette teema, aga ei tohi end täielikult käest lasta, mitte üheski kaalus.

Mina mehele lapsevanemat ei mängiks. Kui tahab krõpsu ja kokat, siis söögu. Suur mees.

#3721417:

Mõni räägib siin liitrist õllest nagu see oleks mingi ilmatuma suur kogus. Tegelikult on see ju vaid 2-3 pudelit? Päeva peale selline kogus suurele mehele on ikka üsna väike kogus.

ei ma ei ütle, et hullult jooma peaks ja iga päev. Aga üle ka ei maksa dramatiseerida.

ma joon ka suviti üsna tihti liitri siidrit ära päeva peale ja ei ütleks, et alkohoolik olen. Eks oleneb vist ka kuidas juua….

Eee…iga õhtu kaks-kolm pudelit õlut juua on ikka palju. Lisaks on see päris kulukas.

#3721430:

#3721421:

Eee…iga õhtu kaks-kolm pudelit õlut juua on ikka palju. Lisaks on see päris kulukas.

2-3 eurot päevas on kulukas? See on poole vähem, kui sutsetaja kulutab.

Täitsa mõistan meest. Mis seal kodus ikka päevad läbi teha on.

Ära vaata ainult enda järgi, kõik ei joo Orikat.
Mina ei mõista seda meest ega sind, sest mul pole kunagi igav. Eriti veel nii igav, et lihatsalt jooma hakata.

#3721453:

#3721434:

Ära vaata ainult enda järgi, kõik ei joo Orikat. Mina ei mõista seda meest ega sind, sest mul pole kunagi igav. Eriti veel nii igav, et lihatsalt jooma hakata.

Mis see orikas on? Sandels, Karl või Alexander on väga head õlled. Ostsin eile hinnaga 0,95/500 ml purk.

Originaal*
Mina ei saa kaasa rääkida, mina õlut ei joo. Aga mu mees joob Põhjala õllesi ja need on minu arust üsna kallid.

Ja ma ei ole introvet, ma olen ekstravert.

Kuidas igaõhtune õlu ekstraverti aitab?

#3721464:

külm õlu on mõnus õhtu lõpetus.

Kas teate, miks on alati mõtekam juua külma õlut?

– Sest see ei anna sulle pea üldse kaloreid juurde. Kuna keha kulutab energiat veel lisaks seedimisele ka sellele, et see liiter õlut külmkapitemperatuurilt 36 kraadini soojaks kütta.
Pane küünal õllepurgile alla, saad teada, et see võtab ikka päris palju aega ja energiat.

Sama teema on umbes makaronidega, et kui sööd pehmeid, siis annavad energiat, aga kui sööd al dente, siis tulevad sama targalt välja.
Lihtsalt on söömise hetkel maitsev. (kokad, kes seda al dentet reklaamivad, ise ei tea seda)

PS. samas, soe õlu pidi naistel (meestel ka) rindu suurendama

Mis body-shaming siin nüüd ometi lahti on läinud? Ja kes olete teie, et arvustada teise inimese toitumist või aktiivsust? Meest tuleb hoopis kiita, et on suutnud end massikultuuri pealesurutud “tervislikkust” võltskuvandist lahti murda ja end lõpuks ometi vabalt tunneb ning teeb, mis talle tegelikult meeldib. See milline ta selle juures välja näeb ei ole ühest küljest kellegi teise asi, see on nagunii geneetiline ning tal ei ole selle üle endal mingit mõju ning teisest küljest on ta ka sellisena ilus ja seksikas ning naised, kes temaga seksida ei taha on räpased seksistid ja misandristid ning peaks avalikult häbenema.