Minu mees on tüüpiline Eesti mees, kes on naiste kehakaalu suhtes väga kriitiline. Ta ei näitaks end iialgi naisega, kes kaalub keskmise pikkuse juures rohkem kui 50kg. Käisin temaga samas keskkoolis, tal olid siis alati piitspeenikesed tüdrukud. Isegi sõpruskonnas olevate tüdrukute kallal noris, kui neil oli juba paar kilo ülekaalu. Pakse naisi kutsus sinivaaladeks, kusjuures nad ei pidanud isegi Ameerika mõistes paksud olema, keskmine pensionär läks kindlasti vaala kategooriasse. Ka täiskasvanuna räägib paksusid ja tegelikult täiesti keskmises kaalus naisi taga, röhitseb mõnda sellist telekas nähes või mängib vaala. Minu paneb kohe rangele dieedile, kui natuke juurde võtan ehk üle 50kg kaalun, sest ei julge mind oma sõpradele näidata.
Nüüd tuli aga välja, et ta on mind aastaid erinevate naistega petnud. Ta auto oli remondis, nii et võtsin ta töölt peale. Et ta oli töö tõttu veel ära, siis läksin ta kabinetti ja seal oli tal läpakas lahti ning Facebooki sisse logitud. Jäin vaatama, sest Facebooki ta põhimõtteliselt ei kasuta ja oli kogu aeg sinna konto tegemise vastu. Sain teada, et tegelikult oli tal olemas varikonto, millega oli paljude naistega suhelnud ja jutu järgi mitmetega juba seksinud. Vestlusi oli tal tõesti sadade naistega. Suurem osa neist muidugi ei vastanud, nagu ikka. Kuid seksinud vähemalt kümnekonnaga, nii palju kui jõudsin lugeda. Nad olid igast vanusest ja igasuguse välimusega, ainult et nad olid kõik paksud. Ja mitte lihtsalt paar kilo ülekaalus, vaid päriselt paksud. Ta kutsus neid hellitusnimedega, ei mingit vaala ega põrsast. Kuigi muul ajal räägib neist niimoodi.
Kui mees tagasi tuli, siis hakkasin temaga tõsiselt rääkima, et milles asi. Tal hakkas kohutavalt häbi ja esimesed sõnad olid, et ma kellelegi ei ütleks, sest ta ei taha, et keegi teda paksu naisega näeks. Siis tunnistas ta, et tal on paksufetiš, et talle meeldivad need naised ainult seksuaalselt, aga ei oleks kunagi sellise naisega koos. See olevat midagi sellist, nagu mõnel on BDSM, aga päris elus on korralikud kontoritöölised, kes elavad äärelinnas, kasvatavad 2 last konservatiivsete põhimõtete alusel ja vaidlevad naabritega selle pärast, et nende aed on valge asemel punaseks värvitud. Teiste oleks juba nahktagi kandmine nende jaoks liiga ekstreemne, aga magamistoas on latekskostüümis ja punane punn suus. Et paksufetiš on asi, mis kuulub magamistuppa ja peaks olema alati sõprade ja töökaaslaste eest varjatud. Kui keegi teda paksu naisega näeks, oleks see tema jaoks väga piinlik, umbes nagu keegi satuks vetsus peale. Jutu käigus muutus ta järjest enesekindlamaks, sest hakkas oma õigustusi sellesse uskuma, et see pole päris petmine, vaid kõigest fetiš. Sellest ta aru ei saa, et teiste inimeste tunded on ka olulised, nii minu kui petetu kui ka nende paksude naiste omad, kes ei tea, et nad on vaid fetiši mänguasjad. Ma ei tea tõesti, mida arvata, sest tagantjärele on ta olnud stereotüüpiline mees, kelle jaoks naised peavad olema ülipeenikesed. Vahepeal isegi arvasin, et talle meeldib mehe keha rohkem, aga näe, mis nüüd välja tuli. Ei ole ausalt soovi temaga koos olla, õnneks lapsi veel pole ja seda ei kannataks üldse, kui ta laste kaalu kallal norima hakkaks.
