Saime päranduseks maja, kui lapsed olid väiksed. Mina kahtlesin, kas saame majaga hakkama- tööd palju jm kohustusi. Mees oli vaimustuses. Põhiline argument tema poolt oli, et lastel hea kasvada ikka oma majas ja aias mängida. Peagi selgus, et mehe arust on majas elamine aias kohvi joomine ja laupäeval sauna kütmine.
Ma pole pahaks pannud, et ta pole sündinud maal toimetaja või remondiguru. Kõike saab õppida või siis nõu küsida või vahel asjatundjaid palgata.
Aga ta ei tahagi kodus midagi toimetada. Igal võimalusel on lebo või siis kui mina hakkan väga survestama, siis sobib ka sõprade, sugulastega mingi muu lõbustus kiirelt organiseerida.
Nüüd riisun siin jälle üksi ja lõikan õunapuid, vaatan, kuidas maja ka juba väljaspoolt hoolt tahaks saada.