Aga las sel suvel naudib mees grillimist ja kohvi joomist puistunud heina sees. Ära niida. Ära pane mingeid peenraid maha. Las olla üks suvi nii. Aed annab ruttu märku, et see kohvi ilu ei teki maja juurde niisama. Keegi kulutab oma aega ja energiat selleks.
miks naine ise raha ei teeni oma maja renoveerimiseks, miks mees peab teenima?
meil on ju võrdsus
See olekski võrdsus, kui see, kes ei tee, annab raha, siis on mõlemapoolne panus.
Meie oleme ka majainimesed, aga kumbki pole mingi remondi ja aiatöödeinimene. Abikaasal vahel tekkib mingi energia ja fantaasiasööst ja ehitab kuskile mingi peenra, siis tekkib jälle mulle mingi energiasööst ja kopsin lastele mängumaja kokku, euroalustest. Aga mingid klassikalised “majainimesed” me kindlasti ei ole. Abikaasa oskab tööriistadest ainult haamrit kasutada, et maalide jaoks naela seina lüüa, mina veidi rohkem – suutsin selle euroalustest mängumaja plaani ise kokku panna ja kruvida, kuigi katust neil seal pole :). Mingisugused majaga seotud suuremad tööd ostame me ainutl proffidelt sisse, isegi koristaja käis vahepeal. Nojah, päris aednikku pole, aga ega ka mitte iluaeda, õunapuude lõikamist õpetab youtube.
Korteris me jällegi elada ei suudaks. Tahame ruumi ja avarust nii toas kui õues. Privaatsust. Ei taha kuulata teiste muusikat ega näha teiste alastust aknast. Tahame justnimelt hommikul oma kohvitassiga kohe terrassile astuda ja iseennast nutida, õues lõket ja grilli teha suvel. Oma põõsa otsast sõstraid süüa (mingid moosivaaritajaid meist jällegi pole, aga siiamanai on ka marjad ja viljad suve ooksulotsa saanud). Selle kõige nimel saab need töömehed ka kinni makstud…
Terve kinnistu tahab sättimist ja hoolitsemist. Enamus pole keerulised tööd, aga ajapanus ikkagi.
Siis olete mõlemad väiksepalgalised rotid ju.
Kui teha on vaja, pole tegija leidmine ju keeruline. Kui kuupalk on 500e, siis on muidugi raske midagi renoveerida.
seda teemat lugedes meenus mulle üks tuttav, kes oma 30-aastase loodrist pojaga kahekesi elab. too poeg ei viitsi kodus isegi ahju ära kütta kui ema tööl on, tal nimelt ei olevat üldse külm.
seda teemat lugedes meenus mulle üks tuttav, kes oma 30-aastase loodrist pojaga kahekesi elab. too poeg ei viitsi kodus isegi ahju ära kütta kui ema tööl on, tal nimelt ei olevat üldse külm.
Ka sinna teemasse jõudis üks 2% kägu, kes soovitas pojale ahjuküttega korteri muretseda.
Et siis, kui kodus on, ka kütab toa soojaks. Kui kodus pole, on külm, aga maksma ei pea.
Väga hea mõte, tegelt.
aiatööd jah, aga…
maja on sinu lahusvara.
äkki mees ei usalda sind niipalju, et hakata sinu omandil fassaadi vahetama või muid suuremahulisi/kulukaid töid tegema.
tuleb sul tuju, tõstad ta välja, siis hakaku kohtu kaudu tõestama, et ta sinna üldse midagi panustanud on.
asi vast polegi usalduses, pigem ettevaatlikuses. ma ka ei kipuks oma aega ja raha investeerima kellegi teise kinnisvarasse.
siin on ennegi neid postitusi olnud, kus naine kurdab, et elas 20+ aastat mehe majas, hoolitses jõudumööda, kujundas aia ja mis kõik veel. ja siis leidis mees uue ning vana naine koligu kuuse alla või kuhugi ning oma rajatud/hoolitsetud aiast võib suu puhtaks pühkida…
ilmselt on su mees lihtsalt targem.
Jah, sinu tahtmine on ainult sinu mure ja hool.
Nii arvavad tavaliselt inimesed, kellele on rohimasundimisest-riisumisest jms lapsepõlbves pealesunnitud aiatöödest siiani psühholoogiline trauma ????
Või lihtsalt inimesed, keda aiandus ei huvita.
Nii saab elada ainult üsna uues majas ca esimesed 10a, et kõnnid ainult kohviga kastemärjal murul ja maja on niisamagi ilus, midagi remontima ei pea, muruniitmise jaoks on robot ja puid lõikab arborist või aednik. Lund lükkab majahoidja jne. Siis kas teed ise või maksad tegemise kinni. Kalliks läheb tavainimesele.
Vanemas kõpitsemist vajavas majas nii kaua vastu ei pea, hakkab kaela kukkuma üht-teist. Isegi kui ise ei tee, peab hakkama töid tellima- kasvõi fassaadi värskendama.
Meil on 2,5 korruseline puitmaja ja see on päris suur – koos saunaosaga üle 350 ruutmeetri. Seina pinda ma ei oska öelda, aga vana värvi maha võtmine, pragude täitmine ja uus värv seina läks aastal 2016 septembris maksma 4200. Selle sees siis nii kõik materjalid kui ka töö. Ehk siis seinte parandamine, vana värvi eemaldus, terve fassaad ühte värvi, aknaraamide kõpitsemine ja värvimine teist värvi. Aega läks 6 päeva, vahepeal pidi seal mingi krunt(?)kiht kuivama.
Viimane kord enne seda värviti maja uuesti aastal 1997 ehk siis vahe 19 aastat. Polnudki nii hull, värv ei koorunud, aga põhjapoolne sein oli koledaks läinud. 19 aastaga ma oleks kommunalmaksetest korteris ennast seaks maksnud.
See on alati see lõputu vaidlus, et kus on soodsam, kas majas või korteris. Meil kindlasti majas. Kui asja joonel hoida, siis pole mõnel aastal vaja üldse midagi olulist teha. Jah, koputad terrassilaua paremini kinni või keerad kuskil uksehingekruvisid – seda ikka tuleb ette. Aga mingit SUURT TÖÖD pole ju vaja igal aastal teha.
Samas aga pole suuremat hulka korteriga seonduvaid makseid.
Ja mis asi on aiatööd. Kui ei taha midagi teha, siis ei tee peenraid ja kõik ning lilli ka ei pane ja kõik. Lõpuks saab paar lille toppida potti ja pole kaevata midagi vaja ning lilled on ikka olemas. Muru, tõsi, peab siiski niitma. Selleta üldiselt ei saa 🙂
Terve kinnistu tahab sättimist ja hoolitsemist. Enamus pole keerulised tööd, aga ajapanus ikkagi.
Siis olete mõlemad väiksepalgalised rotid ju.
Kui teha on vaja, pole tegija leidmine ju keeruline. Kui kuupalk on 500e, siis on muidugi raske midagi renoveerida.
Ehk näiteks päästja ja hooldaja?
Seda enam peaks siis ju maja mahamüümine sobima.
aiatööd jah, aga…
maja on sinu lahusvara.
äkki mees ei usalda sind niipalju, et hakata sinu omandil fassaadi vahetama või muid suuremahulisi/kulukaid töid tegema.
tuleb sul tuju, tõstad ta välja, siis hakaku kohtu kaudu tõestama, et ta sinna üldse midagi panustanud on.
asi vast polegi usalduses, pigem ettevaatlikuses. ma ka ei kipuks oma aega ja raha investeerima kellegi teise kinnisvarasse.
siin on ennegi neid postitusi olnud, kus naine kurdab, et elas 20+ aastat mehe majas, hoolitses jõudumööda, kujundas aia ja mis kõik veel. ja siis leidis mees uue ning vana naine koligu kuuse alla või kuhugi ning oma rajatud/hoolitsetud aiast võib suu puhtaks pühkida…
ilmselt on su mees lihtsalt targem.
Kui just lähipäevil ei plaani lahku minna, siis on ju majas-aias ka hulk pidevalt tehtavaid töid. Mees vast tahab sel nädalavahetusel hoolitsetud aias grillida? Ja kuivas voodis magada (katus ei lase läbi).
seda teemat lugedes meenus mulle üks tuttav, kes oma 30-aastase loodrist pojaga kahekesi elab. too poeg ei viitsi kodus isegi ahju ära kütta kui ema tööl on, tal nimelt ei olevat üldse külm.
Ka sinna teemasse jõudis üks 2% kägu, kes soovitas pojale ahjuküttega korteri muretseda.
Et siis, kui kodus on, ka kütab toa soojaks. Kui kodus pole, on külm, aga maksma ei pea.
Väga hea mõte, tegelt.
ja jälle möllab funktsionaalne lugemise oskuse puudus. mis puutub siia too teema? mina räägin loodrist, kes ei viitsi isegi siis kütta, kui ise kodus on. sest ta teab, et ema tuleb õhtul koju ja kütab. sama lugu on teemaalgataja mehega – mõnuleb seal majas ja aias, sest keegi teine teeb vajaliku ära nagunii, pole vaja ennast liigutama hakata.
(katus ei lase läbi).
Katusekatete garantii on 30-50 aastat. Ütleme, et läheb veidi kehvemini, siiski kord 25 aasta tagant katust vahetada pole päris igapäevane tegevus, eks. Üldiselt, kui katus on nii 20 aastat vana, võiks korstnapühkijal paluda või ise kontrollida kord aastas-kahes katust visuaalselt väljastpoolt.
Katuse vahetamine pole küll mingi asi, mida mees peaks rapsima teha. Kui ta just ehitaja pole, siis 25-50 aastaga vast saab selle raha kokku, et lasta spetsialistidel see teha.
Kui just lähipäevil ei plaani lahku minna, siis on ju majas-aias ka hulk pidevalt tehtavaid töid. Mees vast tahab sel nädalavahetusel hoolitsetud aias grillida? Ja kuivas voodis magada (katus ei lase läbi).
Hoolitsetud aia ja terve katusega majaga pole mingit probleemi, kui mees nende eest maksta suudab. Lahku minnes oleks kahju nagunii mõlemast – nii ajast kui rahast ja süüdlaseks naine, kelle majas mees orjama pidi:)
Teemaalgatajale aga ütleks “hilja, peremees, hilja”. Kui sa oma mehe mugavuse teades kohe algul ei suutnud talle majast loobumise mõtet maha müüa, siis eks nüüd ongi nii, et naaksuda võid, aga teed kas ise või jääb lihtsalt tegemata. Ega iga korteriinimest ikka majaperemeheks ümber ei häälesta.
.
Päris mahlane on väikest palka teenivaid inimesi rottideks nimetada. Teema pole rahast, vaid oma kodu eest hoolitsemise huvist.
Teema on hoopis sellest, et kaaslaseks valitud sai vale inimene.
Kui teisel poolel huvi (ja raha) pole, siis pole midagi teha.
Muidugi, sa ise loodad OMA TEEMAST, et keegi avalikustaks nupu, kust vajutades saaks kaaslase ümber teha, aga seda POLE OLEMAS.
Ja ma ei ütle, et sa idioot oleks.
Saime päranduseks maja, kui lapsed olid väiksed.
Mõlematele pärandati?
Mkm. Mees päris, seega on “meie” oma. Oleks naine pärinud, siis oleks “minu”.
Perehoolikatel on omad standardid.See on üks neist 🙂
Ukrainlased tahavad töö eest palka ka saada, kui oma mees teeks, saaks ju odavamalt. Ega fassaadi remont odav lõbu pole…
Ühesõnaga majaomanikuna tean, et töö majas ei lõpe iial ja kui on soov seal sees elada, peab ka ise käed külge panema!
Hahhaa, nagu fassaad oleks asi, mida iga suvaline mees kohe teha oskaks? Raha maksab jah. Mul ühe poole maja fassaad koos karniisiga läks 7 aastat tagasi maksma 7000.-
Mina oma majas teen ainult kastmist. Istutab, hooldab ja muru pügab aednik. Lehti riisub/lund lükkab kojamees. Nii lihtne see ongi.
Lihtsalt ei ole siin midagi. Aednikud ja kojamehed tahavad ka raha saada. Mõnel ehk ei kasva rahapuu keset aeda?
Lihtsalt ei ole siin midagi. Aednikud ja kojamehed tahavad ka raha saada. Mõnel ehk ei kasva rahapuu keset aeda?
Ma usun, et see kulu on vaid paarsada eurot kuus. Ja mul on vaja lund lükata 500 m2+kõnniteed.
Lihtsalt ei ole siin midagi. Aednikud ja kojamehed tahavad ka raha saada. Mõnel ehk ei kasva rahapuu keset aeda?
Ma usun, et see kulu on vaid paarsada eurot kuus. Ja mul on vaja lund lükata 500 m2+kõnniteed.
Jah, Perekoolis käivad ju AINULT need 2000+ palka saavada inimesed. 700-800-eurose palgaga pole neil siia asja ronida, eks ole?
Milleks niisugused kommentaarid, millest pole kellelgi mingit kasu:
*kaaslaseks sai valitud vale inimene
*mida imet seal tegema peab?
*kogu xxx läks maksma xxx eurot?
Ma saan aru, et osa kägusid valib kaaslasi sobivuse loendi alusel, aga seda ei saa kõigilt nõuda.
Inimeste võimed ja jõudlus isegi lihtsate tegevuste puhul on erinevad: mõnes peres on ka nõudepesumasina täitmine ja tühjendamine osale pereliikmetele selline koorem, et kohe kuidagi ei saa tehtud. Küsimus on selles, kuidas saaks nii, et kõik ei vajuks ühe inimese kaela (kellel käed ei kuku otsast)
See, mis ühele on “kõigest” võib olla teisele ületamatu suurus muude kulude kõrval. Ja paraku ei maksta igal töökohal veel sellist palka, mis võimaldab kõiki “kõigest” x eurot maksvat tööd sisse osta.
Ja lõpuks – igaühele ei meeldi, et tema kodus ja aias võõrad toimetavad.
Teemaalgatajale pikka meelt ja oskust leida viise, kuidas omale meeldiv ümbrus säilitada pereelu harmooniat säilitades.
seega ma ka küsin: kui ma tahan et aias kasvaks midagi, kas see on vaid minu mure ja hool?
Jah, loomulikult.
seega ma ka küsin: kui ma tahan et aias kasvaks midagi, kas see on vaid minu mure ja hool?
Jah, loomulikult.
Jah, kui sina tahad, siis sina hoolitsed. See on sama kui koeravõtuga. Kes võtab koera, peab arvestama, et kõik kohustused seoses loomaga on tema kanda. Teised võivad aidata, aga ei pea. Isegi viisakusest mitte.
Mina elan maakohas ja lisaks õunapuudele on mul marjapõõsaid ja kaks peenart. Küüslauk ja sibul. Kuna meie 4-liikmelisest perest sööm küüslauku ja sibulat ainult mina, siis on see minu eraprojekt.
Marju korjame ja hoidistame pojaga kahekesi, sest ülejäänud pereliikmed ei söö moosi ega joo marjamahla ega söö marju ka koogi sees. Õunu korjavad mees ja poeg ning kuivatavad ja teevad mahlaks, sest ainult nemad armastavad õunu.
Alõtsad jäävad lihtsalt puu otsa lindudele, sest neid tegelikult ei taha keegi. Isegi seenele ei sunnita meie majas kedagi, kes ise seeni ei söö – kuigi poeg tuleb kaasa lihtsalt otsimise ja leidmise rõõmust, kuigi ta seeni ei söö.
POle vaja oma eralõbusid teiste pereliikmete kaela veeretada. Meil näiteks mees soovis kassi ja pärast veel üht kassi. Sellest ajast on kasside liiv ja toit-vesi ainult tema töö.
Kui ta muidugi mitmeks päevaks ära sõidab, siis ikka aitame, lõpuks sama pere ju. Ent kui ta kodus on…ma usun, et ta ei tuleks selle pealegi, et paluda ise diivanil pikutades minul kasside liivakaste tühjendada. Samamoodi ei sunni ma pereliikmeid hommikul kell 6.10 iga ilmaga koeraga õue jalutustiirule, kui ma just voodihaige pole või komandeeringus. Minu soov = minu kohustus. Teised võivad aidata, aga ei pea ja on normaalne, et ma ka ei palu, kui just päris hädajuhtum pole.
Aga kes majas sees koristab ja süüa teeb? Seda ta ju ometi oskab ja saab teha?
Minu soovitus: ütle mehele kategooriliselt, et kuna sina panustad 4 tundi nädalas õuetöödele, siis täpselt sama palju vähem panustad sa kodukoristamisse ja söögitegemisse – majapidamine on ju üks. Ja nii teegi.Pole päris õiglane, et üks rassib ja teine pidutseb.
Vaata, kaua ta sul tühja kõhtu ja prahiseid põrandaid kannatab.
Mina ei pea maja ümbruse koristamist, marjade korjamist jne – eralõbuks, vaid kohustuseks, mida teevad meie majas kõik elavad põhimõtte järgi – igalt ühelt vastavalt tema võimetelt. Seega osalevad kõik, kellel jalg tatsub, nii puude ladumisel, marjade korjamisel, plangu värvimisel. Laps peab saama kodust töökasvatuse, et oskab elus tapeeti seina panna ja naela lüüa.
Ei kasvata saamatuid lödipükse. See ei tähenda, et mingi hull aiamaa oleks – jupike seda, jupike teist, 4 marja põõsast, paar õunapuud ja mõned ploomid. Need mõned tunnid tööd koos perega ei tapa kedagi.
Aga las sel suvel naudib mees grillimist ja kohvi joomist puistunud heina sees. Ära niida. Ära pane mingeid peenraid maha. Las olla üks suvi nii. Aed annab ruttu märku, et see kohvi ilu ei teki maja juurde niisama. Keegi kulutab oma aega ja energiat selleks.
Tallinnas ja mõnel pool veel saab vist trahvi, kui muru üldse ei niida ja see teatud piirist kõrgemaks kasvab.
On selline raamat juba ammu välja antud nagu Laisa aedniku käsiraamat. Teemaalgataja võiks sellega tutvuda.
Ja tõesti, kui teha peenraid ja söödavat kasvatada parasjagu siis, kui neid on odavam (ka öko omasid) poest osta, siis ei pea terve pere ühe inimese kasvatamissoovi pärast maad kraapima. Mina teen peenraid ja muud niipalju kui endal jaksu ja viitsimist on ja lisaks jaopärast kasvatuslikel eesmärkidel lasen lastel teha. Aga just nii, et see on neile õppimiseks kuidas see töö käib ja tundub, kuidas taimekasvatus üldse toimib, mitte pideva sunni ja kohustusena.
Õunapuudega oli lugu nii, et olid need vahepeal ligi 10 aastat hooldamata, siis kui ma teismeline ja elasin linnas ega huvitunud väga siin ringi müttamisest (oskust ega jõudu ka polnud). Sel ajal sai õunu vähem, aga puud päris hukka ei läinud ja midagi muud hullu ka ei juhtunud. Ehk, õunapuu võib mõneks aastaks hooletusse ka jätta. Marjapõõsa ka, aga mõni võib selle peale hukka ka minna.
Aga muru peaks niitma ikka ja selleks on tänapäeval robotid (minul küll murutraktor, aga mul on väga suur aed).
Laiskade inimeste aiaks ümberkujundamine võtab nüüd kindlasti aega ja kulub ilmselt raha ka kuni 1000 eurot (kui juurimiste, murukülvamiste ja robotniiduki paigalduse peale kulutada), aga pärast ongi aed peaaegu hooldusvaba. Ja näeb seejuures hea välja. Ja peresuhted paranevad, loodetavasti:)
Viimane kord enne seda värviti maja uuesti aastal 1997 ehk siis vahe 19 aastat. Polnudki nii hull, värv ei koorunud, aga põhjapoolne sein oli koledaks läinud. 19 aastaga ma oleks kommunalmaksetest korteris ennast seaks maksnud.
Korteri kommunaalid ei saa reeglina kohe kuidagi maja omadest kõrgemad olla. majaomanikel lihtsalt kipub sageli “tasuta lõunate” väärarusaam tekkima. Lihtsa näitena on see, et kui 10 /h tunnihinnaga autojuht kukkub maad kaevama siis toodab ta tunnis 5+ eurot miinust, sest lihtsate aiatööde maksumus on heal juhul miinumpalk (mida võib muidugi ka pommides maksta) ja soe söök.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
