Ma olen üsna kindel, et inimesed ja eriti mehed ei vahi naiste nägusid nii detailselt ja igapäevaelus ei mõtle sellele, et kas see naine nüüd on meigitud või mitte. Kui ei ole sinised silmalaud, punased huuled, või tõsiselt paks kiht jumestuskreemi, mis tõesti ebaloomulikuna näkku karjub, siis ei mõtle üldse sellele, kas keegi on meigitud või mitte, lihtsalt ei pane tähele.
Kindlasti, kui sul on kinnisidee välja selgitada, kes kannab meiki ja kes mitte, siis paned pingsalt uurides tähele, aga tavasuhtlusel, kui fookus on täiesti muudel teemadel ei usu ma iial, et inimesed üksteist nii teraselt uurivad. Ma ise olen jumestaja ja teiste meik jääb meelde siis, kui on halvasti tehtud, või kui on väga hästi tehtud.
Kui keegi mult küsiks, kas mu sõbranna, kellega täna kohvikus käisin, oli meigitud või mitte, jään tõesti vastuse võlgu. Täitsa vabalt võis tal olla kerge jumestus ja kulmud-ripsmed värvitud, aga ma tõesti ei pööranud ta jumestusele mitte mingit tähelepanu. Samuti lapse lasteaiakasvataja ja poemüüja, kellega paar sõna vahetasin. Pole aimugi, kas nad olid meigitud või mitte.