RE: Mees teatas, et ei armasta mind enam…
[small]annigret kirjutas:[/small]
[tsitaat] Olengi solvunud…me ei ole rääkinud 2 päeva. Aga kaua see ju nii kesta ei saa!
Hetkel ma selleks valmis pole ja tema ei paista ka sellega kiirustavat.
Maja on mehe oma, vanaema pärandus, mul pole siin mingeid õigusi.
Ma ei mõista tegelikult, miks ma pean siit ära minema ja lapsest loobuma – ma tahan ju ka lapse elu jagada ja vahetult tema muredest ja rõõmudest osa saada! Aga kurbus matab hinge ja hirm tuleviku ees ahistab. Laps ei tea asjast midagi, ei taha tema ees nutta. Aga ta muidugi aimab, et meie suhted on muutunud.
Hetkel on vist targem jah asjal lasta jahtuda ja vaadata oodata, mis edasi saab. Aga peast on muidugi palju erinevaid stsenaariume läbi käinud.
[/tsitaat]
Rahune tõesti kõigepealt ise. Kui lahku lähete, siis on ka sulle parem, kui sealt lahkud.
Ise tegin lahutades nii (algatus ei olnud küll mehepoolne):
1. Läksin hankisin endale elupinna. Mul oli see tegelikult olemas, lihtsalt üürilised elasid sees. Aga kuna ei olnud lepingut ja nad muidu ka kisasid, jõid ja sigatsesid seal, siis tõstsin nad lihtsalt julma jõuülekaaluga välja. Sõbrad turvafirmast tulid kohale, seisid lihtsalt kõrval ja mehike pakkis kähku oma asjad ja tõmbas leebet.
2. Tegin odava ja värviküllase sanremondi.
3. Lastest ühe võtsin kohe kaasa, kuna ta läks just kooli ja kool asus minu maja juures. Lasteaialaps jäi kuni lasteaia lõpuni veel paariks aastaks isa juurde, kuna lasteaed asus isa töö ja kodu vahelisel alal linna teises otsas. Nädalavahetustel siis olid lapsed koos kas minu või isa juures, nädala keskel ka vahest minu juures (töötasin graafiku alusel, oli võimalik nii sättida). Igatahes saime kokkuleppele ja mõlemal jäi ka piisavalt vaba aega üle. Kui väiksem ka kooli läks, kolis minu juurde ja nv hakkasid isa juures käima.
Algus oli mees minu peale solvunud, kuid ajapikku tekkis mõlemal oma elu ja saame siiani hästi läbi. Ex käib isegi oma uue perega meil vahest grillimas või ehitustöid tegemas (vanemale lapsele appi).
Soovitan kindlasti oma lapsele olukorrast rääkida. Kui laps tunneb, et miski on viltu, teeb selline vaikimine ja probleemidest väljajätmine ainult kahju. Ta võib tunda, et ehk on tema selles seisus kuidagi süüdi.
Samamoodi teeb sulle kahju see, kui sulle valu põhjustanud mees iga päev samas majas elab – mine üüri enesele korter kuskil lähedal, kuhu saad ka lapse võtta. Las lapse elukoht algul ei muutu, vähemalt mitte enne kooliaasta lõppu. Hiljem saate ju last sõbralikult \”jagada\”, see ongi lapsele kõige olulisem. Kindlasti kaasake laps otsustesse, ärge jätke tema arvamust kuulamata ja teda tema elu üle otsustamisest välja – see on ka heade suhete aluseks lastega alati.
Mina teeks mehele siiski ettepaneku minna perenõustaja juurde. Saate ennast mõlemad tühjaks rääkida ilma, et asi kakluseks läheks (kolmanda isiku distsiplineeriv mõju). Kui mees ikka lahutust soovib, siis vastu punnida pole mõtet, see tekitab ainult suuremat vabanemissoovi.
soovin sulle kõike head ja tugevat närvi!
NB! Väljakolimisel las mees kindlasti maksab ise kinni kõik kolimisega seotud kulud ning ka maakleriteenuse ja tagatisraha. mind on elus edasi viinud kõige rohkem tugev närv ja läbirääkimisoskused – kui teed selgeks, et sõbraliku käitumisega saavutab enam, kui jonniajamisega, siis olen alati saavutanud oma tahtmise.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 29.04 10:22; 29.04 13:27; 29.04 13:32; 29.04 14:38; 29.04 21:56; 29.04 22:09; 30.04 12:37; 01.05 23:48; 02.05 10:49; 02.05 12:52;
