Teemaalgataja, ära tee rumalaid otsuseid! Lase ennast kohe pädeval juristil nõustada. Fakt on, et mees EI SAA sind sinu tähte vastaselt välja visata. Mees tahab muutust, siis leidku teile teine elamispind. Emast ei lahuta lapsest ükski kohus.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
ma tahan öelda, et kuigi sinul kogemus käega katsuda, ei tähenda see, et see on normaalne ja ainus mõeldav lahendus. Ka minul oli sama lahendus käega katsuda. Mina loobusin. Mees pakkus mulle elu jätkamist koos lastega majas, et tema läheb siis mujale (mina olin muidu see lahutuse soovija). mõtlesin hetke ja mõtlesin teisegi ja otsustasin, et mitte mingil juhul. Nüüd elan OMA majas :). aega võtab, aga asja saab, kui väheke ise ka panustad. Ja mina võin küll öelda, et: jee ma oma kätega ehitatud majja kellegi teise elama jätan :). [/tsitaat]
Palun ütle, mis mõte on minu kallal naaksuda? Ma ju ütlesin kohe, et see on minu naiivne ideaalvarinat mehest, kes nii käitub, seega see ei peagi olema sinu jaoks normaalne ja ainus lahendus, ma pole seda väitnudki. Lihtsalt ärpled praegu.
[small]annigret kirjutas:[/small]
[tsitaat]Üritasin veel mehelt uurida, miks ta sellise otsuse teinud on. Konkreetset ja aru saadavat vastust ei saanudki. Ütleb ainult, et tal on meie tülidest lihtsalt kõrini. No aga millises abielus siis tülid puuduvad?
Nüüd siis enam mingit tagasiteed ei tundu olevat![/tsitaat]
On-on selliseid abielusid, kus tülid puuduvad. ju on mees mõnda sellist kõrvalt näinud ja silmad on lahti läinud, et saab ka teistmoodi – ei pea ülepäeva teise vingus nägu vahtima.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Teemaalgataja, ära tee rumalaid otsuseid! Lase ennast kohe pädeval juristil nõustada. Fakt on, et mees EI SAA sind sinu tähte vastaselt välja visata. Mees tahab muutust, siis leidku teile teine elamispind. Emast ei lahuta lapsest ükski kohus.[/tsitaat]
Ja sina võiksid end samuti asjaga kurssi viia…
[small]annigret kirjutas:[/small]
[tsitaat]Aitäh kägu 13.07! Praegu vajangi nõuandeid, mitte aga tänitamist ja parastamist.
Eks me peame jah varem või hiljem lapse sellesse pühendama. Aga enne tahaks ennast natuke koguda, mitte iga sõna peale nutma puhkeda.
Paratamatult peab vist isa juurde laps jääma. Mull on vahetustega töö hommikust hilisõhtuni. kes temaga siis õpib või on, kui mina kodus pole. Praegu pole ma selleks valmis, et jään lapse muredest ja rõõmudest kõrvale, et käib minu juures ainult külas.
Juba eile õhtul visati mulle ette, et siit 10 kilomeetrit eemal on mul vana korter võid sinna kolida. Lapsest ikka võimalikult kaugele. Kuidas ma sealt tööle hakkan käima, lube ja autot mul pole. Ja mis moodi ma seal elan…2 tühja tuba. Pole mul sinna magamisasetki panna, kõigest muus rääkimata. Pealegi on seal lärmakad joodikutest naabrid. Selle teema laitsin ma kohe maha! See, et tal on teine ja ta tahab minust lahti saada, ei tähenda, et ma pean kõigega nõus olema, mis ta mulle ette söödab! Paistab, et tal on hirmus kiire minu välja puksimisega ja ise tahab veel rahumeelselt lahku minna! Nii see küll võimalik ei ole.[/tsitaat]
Noh, 10 km ei tundu mulle küll teab mis vahemaana, kui seda lausa igapäevaselt jalgsi käima ei pea. Kas ühistransport ei liigu? Tallinnas vähemalt pole see küll mingi vahemaa. Ja lapse võid sa ju siis mitmeks päevaks enda juurde võtta, kui sul graafikujärgsed vabad päevad on. Asukoha poolest oleks seega tähtis pigem uue elukoha kaugus lapse koolist. lapse ei pea tingimata elama kogu aeg ühe vanema juures, vabalt võib elada pool aega ühes, pool teises kohas – peaasi, et see lapsele ka sobiks, et ta ise saaks ka otsustada, millal kuskil on (peale selle, et kui sa tööl oled, siis muidugi ei saa).
NB! Ära sellest heiduta, et keegi kukub nokkima. Perekoolis oleks ka ema Teresa aru saanud, et ta on täiesti kõlbmatu inimene.
Ja sakslased on kogu aeg olnud ebaõigel arvamusel, et Jeesuse lõid risti juudid. Tegelikult ikka perekoolikad hoopis 🙂
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
