Teema: Mees tegi äkki lõppu

Ju leidis uue, mis seal ikka.

Ela edasi oma elu ja ära teda taga nuta.

Arvatavasti on asi siis temas, mitte sinus. Mis tahes temal siis seal on. Kas leidis uue või sai vana tagasi või  on muus asi, omad probleemid. Aga kui ka hea tuttav või sõbranna niimoodi eemaldub, ikka tekib inimesel huvi ja küsimus, et mis on ja miks. Tahaks nagu põhjust teada. Tavaliselt ei saa.

Leidis uue või ei tahtnud sind.

No juu siis polnud nii tugev suhe, nagu sulle tundus. Oli ikkagi selline pinnapealne tundlemine. Võimalik ka, et teil tülisemisest erinev arusaam ja sa tegid/ütlesid midagi, mis talle väga haiget tegi. Sellest rääkimise asemel ta valis ärakadumise, mis näitab ka, et eriti sügav ja tugev see suhe olla ei saanud….

Kasutas sind ära ja lasi vaikselt varvast. Mis siin mõelda, miks. Argpüks on lihtsalt, passiiv-agressiivne ka veel. Ju leidis uue, keda ära kasutada. Täna õnne, et nii lihtsalt lahti said.

He’s not that into you

#3715281:

Kõik selge, et ei sobinud enam. Aga kas siis normaalsed inimesed ei ütle teisele, et ma ei taha sinuga enam suhtes olla, mitte ei kao ära sõnagi ütlemata. Oleks siis, et oleks veel selline tuvumise periood.

Tegelt ma olen nõus, et see käitumine on nõme, teine niimoodi õhku rippuma jätta.
Endal on korra sama juhtunud. Minul oli küll selline lugu, et mehel oli elukaaslane ja laps olemas (jah, olin armuke, olin noor ja jäin uskuma, et tal naisega mingit õiget suhet enam pole ja ainult lapse pärast on veel koos, lihtsalt ootas, et laps natuke vanemaks saaks, et siis kodust ära tulla jms klišeed). Suhe lõppes nii, et helistasin talle, ta võttis vastu ja ütles, et kiire, lubas varsti tagasi helistada. Helistasin paari tunni pärast uuesti, jälle sama jutt, et kiire ja kohe helistab tagasi. Aga ei helistanudki mitte kunagi. Mõned päevad hiljem nägin, et pani sotsiaalmeediasse uusi pilte koos naisega. Selge, hakkas kahetsema ja tahtis naisega asjad korda saada, aga miks ta siis ei võinud seda öelda? Kui ta oli alles rääkinud sellest, et kolib varsti välja ja et me võiksime hakata ühise elukorralduse peale mõtlema. Otsustasin, et ei võta ise ka temaga ühendust. Pool aastat hiljem ta kirjutas mulle, et igatseb ja meenutab meie ilusaid ühiseid aegu, siis juba kehitasin õlgu selle peale ja ei läinud rohkem liimile.

Seega jah, kui sa tead, et mees on igati elu ja tervise juures ja lihtsalt ei võta sinuga ühendust, siis ta pole normaalne ja sellist meest ei ole mõtet taga nutta.

Kusjuures siia blokkimise juurde, mind blokkis üks tuttav 50ndates naisterahvas ära. Saime alati väga hästi läbi ja ühel päeval avastasin, et ma olen ära blokitud, ei ühtegi põhjendust ega hoiatust. Minu jaoks täielik hämming, sest täiskasvanud ikka räägivad üksteisega. Enamus asju saab selgeks rääkida. Ma ei teagi, mis juhtus.

#3715281:

Kõik selge, et ei sobinud enam. Aga kas siis normaalsed inimesed ei ütle teisele, et ma ei taha sinuga enam suhtes olla, mitte ei kao ära sõnagi ütlemata. Oleks siis, et oleks veel selline tuvumise periood.

Aga kes ütles, et ta normaalne? Ilmselgelt pole ju 😃 Paljudel on vähemalt 1 suhe nii lõppenud, sh ka mul. Hiljem saingi teada, et sai vanaga taas kokku, ju ei julgenud otse öelda, ise ka häbenes, et ma ainult varunaine. Normaalne pole jah ja ma arvangi, et see tüüp ei olnud normaalne🤣

<b>Solvumisest</b> saab ju üle ja sageli tulevad need arusaamatusest, kui ei räägi, siis ole võimalik seda ka lahendada, pole võimalik seletada, mõista ega vajadusel andeks paluda.

#3715014:

Olin koos ühe meesterahvaga. Koos me ei elanud, aga suhtlesime palju ja kõik oli tore. Tülisid meil ei olnud ja saime kenasti läbi. Olime deitinud üle aasta ja selle aasta jooksul olin ka kohtunud tema vanemate ja sõpradega. Mulle tundus, et meil oli tugev suhe ja suhtes oldud aja jooksul ta pingutas tulblisti ja näitas igati välja, et ma olen talle kallis. Ühel hetkel ta aga kadus pildilt. Telefonile ei vastanud, sõnumitele ei vastanud ja FB blokeeris mu ära. Kas kellelgi veel sellist kogemust. Kas keegi oskaks arvata, et miks?

Jäi naisele vahele.

See inimene on katkine kas ühel või teisel viisil, millisel viisil täpselt, selle üle arutlemine ei vääri vaeva ja võib oma tervisele halvasti mõjuda. Niisugustest on tervislik eemale pääseda.

ma ka olen blokkinud kui inimene liiga pealetükkiv on.

Nt. kirjutada talle, et hetkel kiire, see aga paneb oma teksti edasi… või kogu aeg kirjutab pikki traktaate… vastad jah v ei ja jällle tuleb romaan.

Ei viitsi sellistega suhelda.

Õnneks oma pere ja sugulased on ju ka ja päris sõbrad. Tavaliselt sellised pealetükkijad ongi kas kolleegid ning mõned tuttavate tuttavad, kes sind enda bestikaks peavad.

Mina otsustasin suhte lõpetada ja ütlesingi seda just nii nagu asi oli. Olin konkreetne ja ütlesin, et ei soovi enam suhelda. Aga teine ei leppinud sellega ja pommitas mind kõnede ja sõnumitega. Lõpuks ka blokkisin ta ära. Nii üle viskas, et inimene jutust aru ei saa. Kahju oli küll, et ei saanud normaalselt laiali minna, aga ta käitumine muutus ahistavaks. Samas vahel isegi mõtlen, et äkki käitusin liiga julmalt, et ta ära blokkisin.

Teemaalgataja, selle asja nimi on “ghosting” ja sa saad selle kohta kilomeetrite kaupa head materjali lugeda, kui toksid näiteks googlisse “what is ghosting”.

Sinu konkreetse juhuse kohal soovitan asi kohe unustada ja eluga edasi minna. Ghostimist ei tehta sõrmenipsust, see on ikka selle inimese sees juba mingit aega küdenud, ta on sulle lihtsalt head nägu teinud. Ühtlasi tähendab see, et igasugused kontaktivõtmised sinu poolt teevad asja teile mõlemale palju hullemaks ja piinlikumaks. Tuleb lihtsalt tõdeda, et enamik inimestest on ghostimist vähemalt korra kogenud ja nüüd oli sinu kord. Kahju küll, ja sellest mehest väga inetu, aga sul pole mitte mingit mõtet oma eneseväärikust sellest mõjutada lasta. On nagu on. Nüüd on nii.

Pmst on sul kaks varianti: kas jääda pikalt põdema, elada läbi, keerutada peas igasugu mõtteid, küsida tuhandeid kordi miksmiksmiks, kuidastaometivõis, kaotada usaldus meeste vastu aastateks või lausa igaveseks… jne. Teine variant on, et sa täiesti teadlikult otsustad mitte minna seda traumaatilist teed, vaid teed omalt poolt (hinges) täpselt samasuguse kiire lõpu selle mehega: esiteks on selge, et ta ei ole minust enam huvitatud, seega ei olekski suhtest midagi saanud enam välja tulla; teiseks nüüd ma tean, et ta on inimene, kes on võimeline teisele inimesele niimoodi tegema, ja see ei olegi väga hea omadus tõsiseks suhteks. Seega ma teadlikult keeldun laskmast suurel traumal tekkida, sest see ei ole seda väärt! Maailmas on igasugu veidrikke, ja see oli siis minu kokkupuude ühega neist. Ma ei võta ei maailma, inimesi ega iseennast nii kohutavalt tõsiselt, et lasta sellest nüüd mingeid jubedaid hingelisi tagajärgi tekkida. Kehitan õlgu, naeratan ja liigun edasi nagu lutsukivi. Uus maailm ja uued inimesed ootavad avastamist, milleks ühe kiiksuga tegelase peale oma vaimuenergiat kulutada… Proovisin, ei tulnud midagi välja – see on ju loomulik, muidu oleksid kõik inimesed suhtes oma lasteaia-aegsete silmarõõmudega.

Ühesõnaga sa saad praegu valida, kas võtad asja hirmsasti hinge, või viskad pea kuklasse ja otsid asjast pigem selle humoorikamat külge ning liigud kergel sammul edasi. Ausalt, sa saad selle valiku praegu alguses teha. Hiljem, kui oled juba meelt heitma hakanud ja lasknud mürgisel nõiaringil oma peas tekkida, on see tunduvalt raskem. Aga milleks põdeda? Milleks?

P.S. Kui tuttavad küsivad, et noh mis siis nüüd, siis soovitan unustada igasugune tobe häbi ja vastata kergel toonil, et ei teagi, sest Kevin paraku otsustas mind ghostida, st lihtsalt ilma mingi selgituseta ära kaduda – aga mis sest ikka, ma olen juba edasi liikunud ja ega rohkem selle inimese teemal rääkida ka ei viitsi. (Ja siis muuda kohe ise jututeemat). Soovitan sul tõesti see küsijatele välja öelda, kusjuures hästi lühidalt ja ilma emotsioonideta, sest nii tuleb tal oma tegevuse eest vähemalt mingit lõivu maksta oma reputatsiooni arvelt. See ei ole kättemaks, vaid lihtsalt kaudne meeldetuletus, et tegudel on ka tagajärjed ja sina ei pea tema inetut käitumist oma valehäbiga varjama.