Olen kolme lapsega kodune. No pisim on kohe varsti aastane. Sellepärast olengi päris kodune.
Pisemaga on väga raske, sest on väga nõudlik laps aga no see polegi probleem tegelikult.
Mul on päev läbi midagi teha, küll koristada, küll käia kuskil. Meil kuu aja pärast suur üritus ja kuna aega nii vähe jäänud, siis peab palju veel tegema. Aga sellega hakkab ka üldiselt ühele poole saama.
Ma koristan igapäevaselt, vähemalt miskitki, sest muidu tekib seda sodi siia hullumeelselt.
Kuna käisin eile jälle asju ajamas 2 tundi, siis ei teinud eile õhtusööki. Söögiga on meil tegelikult nii, et mees jonnib väga paljude toitude peale. Näiteks tuleb koju, näeb sööki ja ütleb, et ta läheb parem välja sööma. Ok, mis seal siis ikka. Sööki oskan teha küll, aga tema ei taha sel päeval kas liha või kartulit. Tujutseb. Ma peaksin sovluma et ta mu toitu ei söö, aga ausalt öeldes ei viitsi.
Eile siis õhtusöök teda ei oodanud. Tuli koju ja ütles, et mida ma need 4 ja pool tunndi tegin. See oli siis arvestatud peale seda, kui koju ise tulin. Ütlesin, et koristasin muidugi. \”Mida sa koristad, lõpeta see, mind see ei häiri\”. Mind küll häirib, ta on kasvanud peres kus minu arvates oligi vaid üks suur prügimägi ja ju siis sellest ka arusaam, et kodus võib sitta olla kuni laeni. Õtlesin, et aga mina ja minu lapsed ei kasva mustuses. Kõik. Hakkas pihta, et ta ei saa aru miks söök valmis pole ning mida ma üldse tegin. No lapsega olin. Ja pärast oli ka saata suur hunnik dokumente ning kinnitada vajalikud kuupäevad. Ok, ta ju ei näinud seda.
Kokkuvõttes üks kord ta ütleb et ärgu ma mässaku selle söögiga ja teine kord ütleb, et miks sööki polnud.
Ta lõpuks ajas mind nii keema, et õtlesin, et ta ei näe mida mina teen ja ainult kamandab ning viriseb. Kunagi ta pole rahul. Kogu aeg on midagi valesti ja isegi siis, kui teen, nagu tema ütleb.
Ütlesin talle ka, et kui temal on töö, trenn, vahel ka peod kuhu ma luban tal minna ja õhtuti veel vahel sõprade juurde mitmeks tunniks sõitmised, siis mul on selle asemel vaid lapsed, lapsed ja veelkord lapsed. Ma ei oleks öelnud nii, aga üle viskas et ta arvab, et ma tegelikult magan.
Hetkel mees läks tööle ja mul vaja koristada siin, ning õhtupoole lähen kokku saama ühe peo korraldajaga. Mees pidi ka tulema, aga vist ei tule. Teen kõiki toimetusi laps näppus. Poodi lapsega ja kõik muu ka. Mul on kia kõrini, ei tahagi lapsega poes käia, sest esiteks tülikas on ja teiseks kardan, et laps hakkab kisama mida ta ka tihti teeb. Mul on kõrini, et kuigi omast arust teengi mida vaja, siis ikka sõimatakse et passin niisama.
Ja milleks süüa teha, kui mees iga kord vaid mossitab toidu peale. Kui pakun välja, et laudug ette mida ta süüa tahab, siis ta ei tea. Et ostan toidu valmis ja teen mida tema tahab.
Ega ma vist midagi head siit vastu ei saa. Lasteaed jne. Aga tahtsin kirjutada.
Teema: Mees tõmbab tüli üles
Aga mis head vastust sa ootaksid? Et tuleksime su meest manitsema või? Või millist?
Miks tolvaniga nii palju lapsi muretsesid?
No ma leian, et kui sul on kolm last talitada, pluss majapidamine ja peo korraldamine, siis poes võiks peale tööd tema käia ja igal õhtul talle sobiliku õhtusöögi valmis vaaritada. Ma arvan, et küllap tema tehatud söök sobiks sullegi. Ja kui süüa ei oska või ei taha teha, siis ostku soe söök perele valmis. Minu mees pirtsutab söögiga küll harva, aga kui kogemata näljast vihasena midagi poetab, siis käratan talle alati, et pubi on nurga taga, olgu lahke ja söögu seal. Teine variant on see, et lepitegi kokku–sina teed õhtuti söögi, mis maitseb sulle ja lastele ja tema siis valib, kommentaare endale hoides, kas soovib seda sööki või läheb ja sööb pubis. Teise tehtud söögi üle ei sobi viriseda. Olen seda terve lapsepõlve pidanud oma isa esituses nägema ja nüüd ajab see mind alati väga vihale.
Mine sina tööle ja las mees jääb lastega koduseks. Kohe päris tõsiselt. Paku talle see välja.
Aga asi on selles, et sa oled ennast odavaks lasknud. Sa oled ju tegelikult LASTEGA kodune. Sinu töö on noorima lapse eest hoolitseda. Kõik muud kodutööd peaks teil olema tehtud pooleks õhtul pärast kella 18, kui mees oma palgatöölt tuleb.
Ok, nüüd hakkavad ka paljud käod siin kukkuma, et ega siis väikese lapsega tegelemise peale ei kulu tervet päeva. Aga vaevalt see mees ka teeb iga minut tööl olles tööd. Võibolla on ka selliseid töid, et iga minut on arvel. Aga enamuses ametites on päris palju ka niisama passimist ja lahedamaid hetki, kui hinge tõmmata.
Kui minu mees peaks hakkama mulle midagi ütlema toidu või maja korrasoleku kohta, siis ma viskaks talle toidu näkku ja kallaks prügiämbri põrandale tühjaks. Ja viimane kord oleks, kui teeks midagi tema heaks. Aga sina, nagu näha, lömitad seepeale ja viuksud alandlikult, et kallis isand, halastage mulle rumalale, järgmine kord püüan paremini.
Üritan teistmoodi seletada. Teie peres on tööjaotus, et naise töö on kodutööd ja mehe töö on raha teenida. Kui mees vingub sinu töö kallal, siis vingu sina vastu, miks raha nii vähe, et tahaks Brasiiliasse sõita ja uut kasukat. Jne.
Ühesõnaga, ära ole niisugune madal muru või kalts. Saada mees kohe ropult sinna, kus ta koht ja las teeb endale ise süüa. Oma pesu las peseb ka ise. Pea meeles, sina oled väikese lapsega kodus. Ma loodan, et sa aasta pärast lähed tööle ega jäägi koduseks. Sellise mehe naisele mehe palgast sõltuva koduperenaise elu küll ei soovita.
See ongi see, miks ma enam ei saa aru, miks on pereelu vajalik või hea. Paljudel juhtudel hakkavad kaasas vaid nõudma üksteiselt kõike ja unustavad ära, et teine inimene vajab ka austust ja tundeid. ja abi. Kogu jutu mõte on selles, et kui valida kas üksi või sellise pereeluga, oleksin pigem üksi.
Kui te mõlemad hästi teenite, miks te siis ometi koduabilist ei palka?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Arvad et on nii lihtne enda koju suvaline võõras kutsuda?
Aga kuna olen seda mõtet endalgi peas mõlgutanud mitmeid kordi, siis nüüd lõpuks tulebki meile paari nädala pärast koristaja.
Vaatab mis saab.
[/tsitaat]
Ma arvan tõesti, et see on kergem, kui olla ajapuuduses, väsinud, pahas tujus, mehega tülitseda. lisaks saab teisele iniemsel tööd ja leiba pakkuda. Mida erilist teil seal kodus on, mida võõras näha ei tohi? Pane käerauad jt mänguasjad lukustatud kappi! Muuseas räägivad lapsed lasteaias kasvatajatele ja teisele lastele niigi kõik ära, mis kodus on ja toimub.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mine sina tööle ja las mees jääb lastega koduseks. Kohe päris tõsiselt. Paku talle see välja.
Aga asi on selles, et sa oled ennast odavaks lasknud. Sa oled ju tegelikult LASTEGA kodune. Sinu töö on noorima lapse eest hoolitseda. Kõik muud kodutööd peaks teil olema tehtud pooleks õhtul pärast kella 18, kui mees oma palgatöölt tuleb.
Ok, nüüd hakkavad ka paljud käod siin kukkuma, et ega siis väikese lapsega tegelemise peale ei kulu tervet päeva. Aga vaevalt see mees ka teeb iga minut tööl olles tööd. Võibolla on ka selliseid töid, et iga minut on arvel. Aga enamuses ametites on päris palju ka niisama passimist ja lahedamaid hetki, kui hinge tõmmata.
Kui minu mees peaks hakkama mulle midagi ütlema toidu või maja korrasoleku kohta, siis ma viskaks talle toidu näkku ja kallaks prügiämbri põrandale tühjaks. Ja viimane kord oleks, kui teeks midagi tema heaks. Aga sina, nagu näha, lömitad seepeale ja viuksud alandlikult, et kallis isand, halastage mulle rumalale, järgmine kord püüan paremini.
Üritan teistmoodi seletada. Teie peres on tööjaotus, et naise töö on kodutööd ja mehe töö on raha teenida. Kui mees vingub sinu töö kallal, siis vingu sina vastu, miks raha nii vähe, et tahaks Brasiiliasse sõita ja uut kasukat. Jne.
Ühesõnaga, ära ole niisugune madal muru või kalts. Saada mees kohe ropult sinna, kus ta koht ja las teeb endale ise süüa. Oma pesu las peseb ka ise. Pea meeles, sina oled väikese lapsega kodus. Ma loodan, et sa aasta pärast lähed tööle ega jäägi koduseks. Sellise mehe naisele mehe palgast sõltuva koduperenaise elu küll ei soovita.[/tsitaat]
iseenesest väga ilus ja õige vastus, aga ma VÄGA sügavalt kahtlen, kas aastaid mehe ees lömitanud naine suudab seda teha, mida sa välja talle pakud. kui ma oleks tema mees ja ma olen aastaid saanud laste kasvatusteenust, koristusteenust, söögiteenust ja ilmselt ka seksiteenust, ja äkki mu teenija hakkaks omale suuremaid õigusi taga nõudma…. oleks ma ilmselt väga hämmingus ja ilmselt solvunud, et keegi äkki oma harjumuspärasest rollist välja soovib hüpata. pere igapäevast korraldust lihtsalt lambist ei muuda, kui naine on aastaid nii alandlik ja järeleandlik olnud.
Kodutööde sisseostmine on eestlastele kui ajaloolisele teenija(orja)rahvale võõras. Venelased, sakslased jt rahvad, kellel on ajalooliselt olnud härrasrahva kiht, neil on kodutööde sisseostmine enesestmõistetav. Vaata et ennem hoitakse kõhu kõrvalt kokku, aga koristajast ei loobuta. Suhtumine, et ega ma siis nii saamatu ei ole, et ise oma kodu koristamise või söögitegemisega hakkama ei saa, kuulub teenijaskonna seisuseuhkuse juurde.
Mul oli ülikoolis kursuseõde vene rahvusest. Elasid Lasnamäe korteris (tõsi küll, suures), meie pere Nõmmel eramajas. Minu ema koristas maja ise, aga sõbranna perel käis koduabiline. Meie pered olid umbes sama sissetulekuga, suhtumine oli lihtsalt erinev.
Tegelikult ju, juuksuris käib enamus naisi, riideid ostetakse ka enamasti poest, ise õmmeldakse vähe. Aga vaat palgalised lapsehoidjad, koristajad ja koduabilised, neid veel võõrastatakse. Kahju, sest selliste tööde sisseostmine annaks ka meestele märku, kui suure töö naised kodus ära teevad ja kui palju raha perele kokku hoiavad.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kodutööde sisseostmine on eestlastele kui ajaloolisele teenija(orja)rahvale võõras. Venelased, sakslased jt rahvad, kellel on ajalooliselt olnud härrasrahva kiht, neil on kodutööde sisseostmine enesestmõistetav. Vaata et ennem hoitakse kõhu kõrvalt kokku, aga koristajast ei loobuta. Suhtumine, et ega ma siis nii saamatu ei ole, et ise oma kodu koristamise või söögitegemisega hakkama ei saa, kuulub teenijaskonna seisuseuhkuse juurde.
Mul oli ülikoolis kursuseõde vene rahvusest. Elasid Lasnamäe korteris (tõsi küll, suures), meie pere Nõmmel eramajas. Minu ema koristas maja ise, aga sõbranna perel käis koduabiline. Meie pered olid umbes sama sissetulekuga, suhtumine oli lihtsalt erinev.
Tegelikult ju, juuksuris käib enamus naisi, riideid ostetakse ka enamasti poest, ise õmmeldakse vähe. Aga vaat palgalised lapsehoidjad, koristajad ja koduabilised, neid veel võõrastatakse. Kahju, sest selliste tööde sisseostmine annaks ka meestele märku, kui suure töö naised kodus ära teevad ja kui palju raha perele kokku hoiavad.[/tsitaat]
no täpselt! ja pere kokkuhoiuna nähaksegi seda, et naine teeb ära teenused, mida ei peaks sisse ostma. mitte et mees jätaks mõne hobi või käimise või kulu ära. aga no püüa sa sellise isase mentaliteeti muuta? selline mõistuse poolest jõmm mees ilmselt ähiks ja ohiks koristusteenuse sisseostmise idee väljakäimise peale…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kodutööde sisseostmine on eestlastele kui ajaloolisele teenija(orja)rahvale võõras. Venelased, sakslased jt rahvad, kellel on ajalooliselt olnud härrasrahva kiht, neil on kodutööde sisseostmine enesestmõistetav. Vaata et ennem hoitakse kõhu kõrvalt kokku, aga koristajast ei loobuta. Suhtumine, et ega ma siis nii saamatu ei ole, et ise oma kodu koristamise või söögitegemisega hakkama ei saa, kuulub teenijaskonna seisuseuhkuse juurde.
Mul oli ülikoolis kursuseõde vene rahvusest. Elasid Lasnamäe korteris (tõsi küll, suures), meie pere Nõmmel eramajas. Minu ema koristas maja ise, aga sõbranna perel käis koduabiline. Meie pered olid umbes sama sissetulekuga, suhtumine oli lihtsalt erinev.
Tegelikult ju, juuksuris käib enamus naisi, riideid ostetakse ka enamasti poest, ise õmmeldakse vähe. Aga vaat palgalised lapsehoidjad, koristajad ja koduabilised, neid veel võõrastatakse. Kahju, sest selliste tööde sisseostmine annaks ka meestele märku, kui suure töö naised kodus ära teevad ja kui palju raha perele kokku hoiavad.[/tsitaat]
Samas ei häbeneta võõral oma tutikarvu pügada lasta…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
no täpselt! ja pere kokkuhoiuna nähaksegi seda, et naine teeb ära teenused, mida ei peaks sisse ostma. mitte et mees jätaks mõne hobi või käimise või kulu ära. aga no püüa sa sellise isase mentaliteeti muuta? selline mõistuse poolest jõmm mees ilmselt ähiks ja ohiks koristusteenuse sisseostmise idee väljakäimise peale…[/tsitaat]
Aga ise autoga käivad teeninduses ja torumehe kutsuvad ka tõenäoliselt, samuti tänavakivide paigaldaja ja katuseparandaja. Maja ise ei ehita, ostavad või lasevad ehitada. Aga need ju kõik nn meestetööd.
Aga veel sellest ajaloolisest teenija- ja härrasrahva suhtumise erinevusest, siis üks tuttav abiellus saksa mehega. Ja mees ei taha kuuldagi, et naine koristaks nende suurt maja. Seisuseuhkus nõuab, et tema naine ei koristaks. Eestlannast naine oleks isegi nõus koristama ja kokkuhoitud rahaga (nad ei ole küll vaesed, aga rahas ei suple ka) kasvõi rohkem reisima. Aga ei, mehele käiks au pihta, kui tema abikaasa käiks põrandakaltsuga ringi.
Miks teemaalgataja kahte last lasteaeda ei pane? Mees viiks hommikul ja õhtul tooks. Saaksid kenasti oma ajaga kõik tehtud,
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Miks teemaalgataja kahte last lasteaeda ei pane? Mees viiks hommikul ja õhtul tooks. Saaksid kenasti oma ajaga kõik tehtud,[/tsitaat]
pakun, et ka see on pere kokkuhoid, mis tuleb naise arvelt. milleks lasteaia tasusid maksta, kui saab ka \”tasuta\”?
Minu arvates on paar parajaid kokku saanud.
Seni, kuni Sulle ei meeldi meie vastused ja ajad kõike tagasi, seni ei muutu teil ka midagi. Jääb üle ainult perekooli standardvastus- lahuta.
Tegelikult oled ise palju valesti teinud. Oled võtnud endale kodutööde koorma. Miks Sa käid lapsega poes perele süüa ostmas? See võiks olla mehe kohustus. Kusjuures võtku laps ka kaasa. Õhtul, pärast tööd. Et Sina saaksid mõne vajaliku timetuse teha või veel parem, mõnikord vannis vedeleda.
Kirjeldad, et lapsega on raske. Kui Sul on suurte vajadustega laps, siis tegelikult on arusaamatu, kuidas Sa üldse orgunnid ja teed kõike lapse kõrvalt. Seda raskemaks lapsega läheb. Suurte vajadustega laps vajab ema ning teiseks tugiisikuks isa. Nii et Sa ei tee süüa lapse kõrvalt, vaid äärmisel juhul tegeleb lapsega töölt tulnu disa ja Sina teed samal ajal süüa. Või teeb mees.
Ma võiksin Sulle miljoneid näiteid tuua.
On mehi, kes mõtlevad, et nii peabki olema, et naine kodutöödega rabab- ja selles on naised samavõrd süüdi, kui mehed.
Ahjaa, lõpetuseks- ära korista kogu aeg!
minu standardvastus sellises olukorras on: kui selle hotelli teenused siin ei sobi, siis vali mõni teine.
Täiesti lõpp, milleks te teete neid lapsi ja võtate vingukotist mehe? Kui nii raske ja nõme on?
Kuidas sul mees tööl käib, kas autoga? Kuidas sina poes käid, kas ka autoga?
Tegelikult poeskäimine võiks jääda mehele kui ta autoga tööl käib.
Mine tööle ja võta lapsehoidja-koduabiline. Hoiab sul last ja kodu korras ning teeb söögi valmis selleks ajaks kui mees ja sina töölt tulete. Ja kohe päris tösiselt. Minul nii ongi ja elu on hoopis teist nägu. Vahepeal oli ka mees lapsega kodus ning hoidis kodu korras, aga vaevalt sinu mees sellega nõus oleks.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Mine tööle ja võta lapsehoidja-koduabiline. Hoiab sul last ja kodu korras ning teeb söögi valmis selleks ajaks kui mees ja sina töölt tulete. Ja kohe päris tösiselt. Minul nii ongi ja elu on hoopis teist nägu. [/tsitaat]
Ja lisaks juurde. Kui palju läheks lapsehoidja-koduabiline kuus maksma? Minul läheb 600eur. Lisaks ta töötab ainult tööpäeva lõpuni ning toidukotid tuleb ise koju tuua. Õhtuti ja nädalavahetuseti peab ise lapsi ja korda hoidma. Tee mehele ettepanek, et lähed tööle no ja kui arvab, et kallis, siis küsi vastu, et kas sina pole kallis vms. Mis oleks naise hind (rahas) kui ta 24 7 valvab lapsi ja hoiab maja korras? Mehed nagu orjapidajad oma naiste kallal, et ise kätt külge ei pane ja siis virisevad ja vinguvad kui midagi on nii nagu ei meeldi.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
