Oleme mehega pea pool aastat juba lahus olnud, kui alles nüüd sain teada, et tal polnudki üldse armukest, kelle pärast me üldse algselt lahku läksime. Mees oli nö. varjanud olematut armuksest, jättes igale poole vihjeid sellest, nagu see tal oleks. Tühi kondoomi pakk püksitaskus, blond juuksekarv mantlil, võõra lõhnaõli lõhn jne. jne. Tuleb välja, et ta provotseerisiki mind, et ma algataksin lahku kolimise, et tema saaks rahulikult oma hobidega tegeleda ja üksi metsade keskel telkimas käia. Miks ta küll ei võinud teisiti vihjata, et võik laiali minna, miks pidi sellist teatrit tegema, ei saa aru.