Ma oma elukogemuse järgi arvan, et mehed lähevad uute naiste juurde, aga naised lähevad lihtsalt lahku mehest, keda nad enam ei armasta, (kas on siis uus mees või on suhe lihtsalt maha käinud). St tahan öelda, et mees ei lähe naise juurest minema, kui tal pole uut naist, vaid pigem vindub vanas õnnetus suhtes edasi. Naistel aga saab mehest ja suhtest villand ning tihtipeale ei tahagi uut meest majja. KUI juba lahkuminekuks läheb, niisama ilma tunneteta suhtes tiksumine on teine teema.
Kas arvate sama või lükkate oma elukogemuse pealt ümber, et mehed lähevad ühe naise juurest teise juurde, aga niisama heast peast naise juurest minema üksikuna elama ei taha minna? Kui mees elab üksinda, siis jättis naine ta maha, mitte vastupidi. Ma nimelt pole ühtegi sellist meest näinud, kes algataks lahutuse lihtsalt sellepärast, et tunded said otsa, nii nagu naised tihti teevad. Mis arvate teie? Ja noh, tegelikult on muidugi sellised teemad mõttetu üldistus ja erandeid on alati igal sellisel juhul, aga nii üldisemalt.
Teema: Meeste ja naiste lahkumineku põhjused?
Noo naised ka ikka heast peast ei lähe minema kui tunded otsas. Kui teine on vähegi normaalne inimene, siis olmeliselt on kergem toime tulla. Vat kui inimesel on kehva iseloom, siis minnakse üksi elama. Ja on selliseid mehi ka, kes lähevad ja elavad üksi, kuna naisega elu pole üldse sobinud. Osad lähevad välismaale tööle ja neile tekib töökohta iseseisev elamine, kus elatakse üksi. See, et kord kuus kodus käiakse, ei võta seda ära, et ülejäänud aja elab inimene üksi. Ka selline lahuselamine olemas, kus lahku polegi mindud.
Enda tutvusringkonna näitel saan öelda, et mehed lahutavad enamasti uue naise pärast ja naine siis, kui mees joob ja/või on vägivaldne. Muid variante on loomulikult ka, aga vähem.
Mõned naised millegipärast häbenevad, et nad noorema mudeli vastu välja vahetati ja siis räägitakse seda “tunded said otsa ja kasvasime lahku” juttu.
tean oma tuttavate seas ka teistsuguseid näiteid. kui ikka naine on emotsionaalselt vägivaldne, lähevad ka mehed tänapäeval ära, ei viitsi nad enam ilma asjata kannatada
aga enamusel käib see vist küll seda rada pidi
Üks pereterapeut ütles, et poolte paaride lahkumineku põhjuseks on raha.
Mees. Lahku läksin 8 aastasest suhtest 6 aastat tagasi. Suhe oli korras, nagu peab olema, aga just see muutuski nii ahistavaks. Nädalaga tegin otsuse ja läksin. Nüüd saame hösti läbi, esimesed paar aastat oli kaaslasele segadusttekitavad. Uut suhet pole ja ei soovi ka. Piisas kogemuseks, enam ei soovi. Õnneks ei olnud laspi ega olnud abielus.
Läksin lahku, sest mehel olid alkoholiga probleemid. Sõitis purjus peaga.
Ma nimelt pole ühtegi sellist meest näinud, kes algataks lahutuse lihtsalt sellepärast, et tunded said otsa, nii nagu naised tihti teevad.
Minu sõbrad lahutasid, kummalgi polnud uut kaaslast silmapiiril ning kumbki päris pikka aega uut suhet ei loonud. Lapsed elasid algul emaga, mõni aasta hiljem, kui isal tekkisid paremad võimalused ja kõik sai laste ja eks-abikaasaga läbi arutatud, kolisid lapsed isa juurde. Isa oli mitu aastat üksikisa.
Väga huvitav teooria. Ma ei ole mõelnud sellele ja esimese pauguga mõtleks, et milleks selline üldistamine jne, paneks miinuse.
Aga kui mõtlen, siis see on läinud nii minu endaga – mu endine mees, laste isa, elab üksi juba 3. aasta), suhe oli keeruline, oli ka petmist, aga lõpp tuli minu poolt, sest tundeid ei olnud ja selline kooseluvorm ahistas. Mina olen ka üksi.
Ja ma tean veel ühte meest, kes oli 8 aastat suhtes, ühiseid lapsi ei olnud, aga esimeste suhete lapsed olid juba teismelised ka. Ühine kodu jm… Ja see mees kolis 2 aastat tagasi üksi elama. Ta on mu hea tuttav, samas ei ole nii head sõbrad, et suhetest rääkida, seega olen mõelnud, et huvitav et nii tore mees ja mis võis põhjus olla. Elab üksi, armukesi või uut naist ei ole (tean, sest elame vastas majades).
Aga siit täiesti uus küsimus – mida need mehed tunnevad, kes on naise poolt maha jäetud ja on otsustanud üksi elada? Kas nad on pettunud naistes üldisemalt ja ei taha enam sügavaid suhteid. Või on hoopis see, et nad ei ole üle saanud ja jäävad seda naist armastama? Mis te arvate?
Mees. Suhe oli korras, nagu peab olema, aga just see muutuski nii ahistavaks.
Sinu jaoks järelikult ei olnud korras. Mida iganes sa selle all ka mõtled.
Enda tutvusringkonna näitel saan öelda, et mehed lahutavad enamasti uue naise pärast ja naine siis, kui mees joob ja/või on vägivaldne. Muid variante on loomulikult ka, aga vähem.
Mõned naised millegipärast häbenevad, et nad noorema mudeli vastu välja vahetati ja siis räägitakse seda “tunded said otsa ja kasvasime lahku” juttu.
Kuidas mul pidevalt tekitab see küsimusi, et miks ei ole küll Eestis naine inimene, miks ta on MUDEL? Mida mõtleb (kas üldse mõtleb?) mees, kes taandab enda laste ema suvalise tarbeeseme tasandile. Näiteks hambahari.. Alles lugesin siit perekoolist teemat elektriliste hambaharjade kohta ja otsustasin, et võimaluse korral vahetan enda MUDELI välja parema ja efektiivsema vastu.
See oli hea artikkel: kui naine enam ei vingu ka, on asi halb!
Muide, mina ütlesin oma mehele nii: tead, niikaua kui ma “virisen”, on kõik hästi, ma tunnen, et sinuga on mõtet rääkida. Kui ma vait jään ja su rahule jätan, siis tea, et ma pakin mõttes kohvrit.
Statistika ütleb, et 70-80% lahutustest algatatakse naiste poolt (artikkel, seal toodud ka põhjused). Mida kõrgem on naise haridustase (st iseseisvus ja paremad varalised võimalused), seda suurem on see %. Eestis peaks ka see olema tõene, et vähemalt 2/3 lahutustest algatavad naised (kui eesti naised saaksid rohkem palka, et ise normaalselt ära elada, oleks ka see % palju suurem). “Mehed algatavad abielu, naised lahutuse.”
See oli hea artikkel: kui naine enam ei vingu ka, on asi halb! https://sobranna.postimees.ee/6533838/suurim-lahutuse-ohumark-mida-mehed-kunagi-tulemas-ei-nae mees vaeseke mõtleb tavaliselt, et naine on vait, järelikult rahul, kõik on bro… ohoo.
Aga siit täiesti uus küsimus – mida need mehed tunnevad, kes on naise poolt maha jäetud ja on otsustanud üksi elada? Kas nad on pettunud naistes üldisemalt ja ei taha enam sügavaid suhteid. Või on hoopis see, et nad ei ole üle saanud ja jäävad seda naist armastama? Mis te arvate?
Arvan, et oleneb inimesest. Kui oled mahajäetu, siis ega tunded nii klõpsust kinni ka ei käi, ehk armastavadki veel eelmist naist. Või ei ole leidnud ja/või ei tahagi (on rahulikum ???? ). Mõni tahaks küll, lihtsalt ei viitsi otsida, kui mõni naine neid just “ää ei võta”.
Loomulikult algatavad naised lahutusi, mehed laiskleks, jooks, petaks ja peksaks rahumeeli edasi!
Paljude näidete varal selline järeldus. Üks teiste seast.
Kuidas üks pahe seotud testega.
Näiteks mees joob ehk alkoholiprobleemid. Naine teab, et joob ja teised teavad. Mingilt maalt tuleb välja, et mitte ainult ei joo, vaid ka on petnud naist oma joomatuuridel. Nii et joob ja ka petab.
Sageli kaasneb sellega ka vägivald mingil kujul.
Siis petis ilma alkohlita. No tegi, kus tegi, aga mingi asi tuli ka välja. Ja kodus naine võttis asja üles, põhjalikult. Asi paisub ja mees virutab korra, näiteks kuuendal päeval, kui ta pole üles tunnistanud, aga naine ikka nõuab vastuseid. Ongi käes petmine koos vägivaldsusega.
Naised tavaliselt teistele kogu tõde ei räägi.
No jah statistikat on nii tore mõista “õigesti”. Naised on iseseisvad ja algatavad lahutuse.
Olen naine ja algatasin ka lahutuse. Siis kui teada sain, et minu kõrvalt teise juurde käiakse. Ei tahtnud mina seda suhet lõpetada, seda tehti minu eest. Suhe olevat olnud hea, lihtsalt teine oli huvitav. Nüüd on “huvitav” kärgpere elu kus meie lastel tema kärgperes kohta pole. Ja nii palju kui inimesed räägivad siis ka järgmine(sed) kõrvaltpeetav naine olemas. Huuh minu õnn, et ringist välja sain 35sena mitte 40-sena.
Ma oma elukogemuse järgi arvan, et mehed lähevad uute naiste juurde, aga naised lähevad lihtsalt lahku mehest, keda nad enam ei armasta, (kas on siis uus mees või on suhe lihtsalt maha käinud). St tahan öelda, et mees ei lähe naise juurest minema, kui tal pole uut naist, vaid pigem vindub vanas õnnetus suhtes edasi. Naistel aga saab mehest ja suhtest villand ning tihtipeale ei tahagi uut meest majja. KUI juba lahkuminekuks läheb, niisama ilma tunneteta suhtes tiksumine on teine teema.
Kas arvate sama või lükkate oma elukogemuse pealt ümber, et mehed lähevad ühe naise juurest teise juurde, aga niisama heast peast naise juurest minema üksikuna elama ei taha minna? Kui mees elab üksinda, siis jättis naine ta maha, mitte vastupidi. Ma nimelt pole ühtegi sellist meest näinud, kes algataks lahutuse lihtsalt sellepärast, et tunded said otsa, nii nagu naised tihti teevad. Mis arvate teie? Ja noh, tegelikult on muidugi sellised teemad mõttetu üldistus ja erandeid on alati igal sellisel juhul, aga nii üldisemalt.
Nii mõnigi mees on mulle öelnud, et suhte puhul on neile kõige olulisem vabalt kraanist voolav ehk piiritu seks. Kui naist ka ei armasta, siis tasuta seksist ei taheta loobuda. Tegemist on küll 20ndates inimestega, kes lapsi nii pea ei taha ega selle suhtepartneriga, aga ikkagi. Naine ei jää seksi pärast kunagi suhtesse, sest tal on võimalused seda alati saada ka väljaspool suhet.
Statistika ütleb, et 70-80% lahutustest algatatakse naiste poolt (artikkel, seal toodud ka põhjused). Mida kõrgem on naise haridustase (st iseseisvus ja paremad varalised võimalused), seda suurem on see %. Eestis peaks ka see olema tõene, et vähemalt 2/3 lahutustest algatavad naised (kui eesti naised saaksid rohkem palka, et ise normaalselt ära elada, oleks ka see % palju suurem). “Mehed algatavad abielu, naised lahutuse.”
See oli hea artikkel: kui naine enam ei vingu ka, on asi halb! https://sobranna.postimees.ee/6533838/suurim-lahutuse-ohumark-mida-mehed-kunagi-tulemas-ei-nae mees vaeseke mõtleb tavaliselt, et naine on vait, järelikult rahul, kõik on bro… ohoo.
Aga siit täiesti uus küsimus – mida need mehed tunnevad, kes on naise poolt maha jäetud ja on otsustanud üksi elada? Kas nad on pettunud naistes üldisemalt ja ei taha enam sügavaid suhteid. Või on hoopis see, et nad ei ole üle saanud ja jäävad seda naist armastama? Mis te arvate?
Arvan, et oleneb inimesest. Kui oled mahajäetu, siis ega tunded nii klõpsust kinni ka ei käi, ehk armastavadki veel eelmist naist. Või ei ole leidnud ja/või ei tahagi (on rahulikum ???? ). Mõni tahaks küll, lihtsalt ei viitsi otsida, kui mõni naine neid just “ää ei võta”.
Mehed võtavadki abielu ratsionaalsemalt, et ühised varad, mida ei taha jagada ja naisega on lihtsalt mugav koos elada, tasuta seksi saada. Naised võtavad abielu rohkem kui suhet, mitte majanduslikku ja seksilepingut. Mees üldiselt ei tunne end armastuseta abielus ebaturvaliselt ja võib päris mugavalt tunda. Naiste jaoks on koduvägivalt väga ebaturvaline ja nad ei suuda niimoodi elada.
Üks pereterapeut ütles, et poolte paaride lahkumineku põhjuseks on raha.
Olgem ausad kõik on rahas. Algpõhjus on rahas. Kui mehel on palju raha on ta võimeline ta palju asju oma rahaga siluma-armukesed,hobid, muud puudujäägid
Kui vaene mees tegeleb millegi kõrvalisega, siis tal pole aega ka raha teenida.
Ja sealt tekivadki pinged.
Te räägite siin pingetest. Miks meestel ei võiks pinged olla. Mu enda vennanaine on karjunud mu vennale, kes teenib üle keskmise, et miks meil pole sellist maja,autot jne Kõikide teiste sõbrannade mehed suudavad talle seda lubada jne
Eesti naine on väga rahaahne ja mehed töötavad end surnuks, et proual hea oleks.
Naljakas on see, et põhjustest räägitakse hoopis muud”lahkukasvamine” jne, kes tahaks tunnistada, et me peres kogu aeg raha pärast kakleme?
Toon lihtsa näite. Naine on väikese lapsega kodus. Oleks mees rikas, saaks nad endale aega lubada-aega võtta(lapsehoidjale maksta). Keskmises peres peab mees tööle tormama. Naine on
väsinud, ka mees on väsinud ja vihane, sest tal ei lubata kordagi nn rihma lõdvaks võtta
Lõpptulemus see, et karjuvad üksteise peale
Paljude näidete varal selline järeldus. Üks teiste seast. /…/ Naised tavaliselt teistele kogu tõde ei räägi.
Mitte ühtegi järeldust ei suutnud su jutust leida! Ise suutsid või? Räägi siis, mida sinu toodud näidete varal järeldama peaks?
Kummalisel kombel on nii, et paljud mehed, kellel tekib uus suhe, ei kipu sugugi nii kergesti lahutama. Seda teevad naised nende eest.
Mulle on ka jäänud mulje, et naised lahutavad sagedamini sel põhjusel, et ei olnud olemasoleva suhtega rahul, aga endal mingit positiivset programmi tegelikult ei ole. Lihtsalt “me olime lahku kasvanud” ja “armastus on otsa saanud” ja “ma ei ole õnnelik”. Kümme aastat hiljem on mahajäetud mehel uus pere, aga naine käib psühhiaatri vahet. Ise seda ei tunnista, aga on palju õnnetum kui abielus oli. Ma olen ise naine, aga minu meelest ei ole see ratsionaalne käitumine.
Ma oma elukogemuse järgi arvan, et mehed lähevad uute naiste juurde, aga naised lähevad lihtsalt lahku mehest, keda nad enam ei armasta, (kas on siis uus mees või on suhe lihtsalt maha käinud). St tahan öelda, et mees ei lähe naise juurest minema, kui tal pole uut naist, vaid pigem vindub vanas õnnetus suhtes edasi. Naistel aga saab mehest ja suhtest villand ning tihtipeale ei tahagi uut meest majja. KUI juba lahkuminekuks läheb, niisama ilma tunneteta suhtes tiksumine on teine teema.
Kas arvate sama või lükkate oma elukogemuse pealt ümber, et mehed lähevad ühe naise juurest teise juurde, aga niisama heast peast naise juurest minema üksikuna elama ei taha minna? Kui mees elab üksinda, siis jättis naine ta maha, mitte vastupidi. Ma nimelt pole ühtegi sellist meest näinud, kes algataks lahutuse lihtsalt sellepärast, et tunded said otsa, nii nagu naised tihti teevad. Mis arvate teie? Ja noh, tegelikult on muidugi sellised teemad mõttetu üldistus ja erandeid on alati igal sellisel juhul, aga nii üldisemalt.
Kui mees on olnud pikas ja võimuvõitlusega abielus, kus puudub juba aastaid igasugune emotsionaalne ja füüsiline lähedus, siis tean meest kes lahkus kodust.Tema tagamõte, üks neist oli, äkki naine hakkab teda tagasi paluma. Aga naine pole pea aasta tema vastu huvi tundnud.
Kuna mees ei ole kergekäeliselt otsustaja, siis kui ta ei soovi olla ja jääda õnnetuks, tuleb mingi aeg ilmselt lahutuse teema ülesse. Ikkagi pikk ühisosa, lapsed, lapselapsed, harjumus, hirm üksijäämise ees….
Kõik oleneb mehest. Endaga hakkamasaav ja enesekindel mees lahkub kui tunneb vajadust selleks.
Kehv suhe või abielu röövib meie elu parimad aastad, mitte midagi vastu andes. Minevik jääb, mõttekas oleks anda teine vabaks juba sel põhjusel, et saaksite uuesti kogeda seda tunnet võimalusel, leida keegi teine…
Mina andsin esimeses abielus lahutuse sisse – mees lõi mind ja üldse kippus räuskama.
Õde lahutas . mees lõi ta 4. korruse trepist alla, sest õde julges pahandada, miks mees pole 2 ööd kodus olnud ega helistanud.
Vend lahutas – naine leidis, et esimene armastus, mis algas algklassides, on ikka tugevam ja läks ära. Muide on selle uue mehega on senini koos, 30 aastat.
Mu enda abikaasa lahutas esimese abielu – naine leidis teise ja süüdistas mu meest liigses materiaalsuses ja vähestes vaimsetes huvides. Mis ka võib-olla on tõsi. Nüüd nad laenavad meilt raha ja raamatuid.
Mu isa lahutas mu emast – ema oli tujukas. Tark teaduses aga näiteks vihkas mehe sõpru ja ei viitsinud seltskonnelda ega isaga isegi mitte vestelda. Kudus, luges ja tegi oma teadust.
Sõbranna lahutas . leidis teise.
Naabrimees andis lahutuse sisse – naine leidis teise. Naabrimees muidugi on töönarkomaan ka ja kodus vähe. Aga lastega tegeles ülipaju, ilusa maja ehitas ja üldse ei joo, üle küla viisakaim mees. Muidugi ma ei tea, äkki ei osanud seksida või naisega käituda.
Kehv suhe või abielu röövib meie elu parimad aastad mitte midagi vastu andes. Minevik jääb
Mõnikord ei ole kehv suhe nii kehv, et lahutada. On selline tuimalt kehv ja vaikselt söövitav. Isegi kui lõpuks lahutatakse, hakkab see vaikselt isiksust hävitanud suhe mõjutama hilisemaid.
Kägu 23.01.2020 22:12 – su kommentaari põhjal saab järeldada, et sina ja su õde olete vägivalla ohvrid ja kõik teised naised on litsid:)
