Teema: Mehe arvukad partnerid ja abikaasa haigused (palun mitte tõsta terviseteemasse)

Mehel oli paar kuud armuke ja samal ajal hakkas minul korduv tupeseen pluss bakteriaalne vaginoos ka tagatipuks. Pärast kõrvalsuhte ilmsiks tulekut ja selle lõppu (armuke ise loobus), meie suhe siiski jätkus veel mõnda aega ja minu tervis sai jälle võluväel korda.

Huvitav, kas siis sellel teisel naisel olid ka samaaegselt need probleemid? Armukesed, äkki oskate kommenteerida. Tundub, et nendel, kellel ongi tihedasti erinevaid partnereid, on juba mikrofloora nii harjunud igasuguseid uusi vastu võtma… Kannatajaks ikka need, kes ise on truud. :/

#3689070:

Nüüdseks juba pea 15 aastat lahus ja temast lahkuminekust saadik pole kordagi ühtegi probleemi olnud. Olen täpselt samamoodi mõelnud nagu teemaalgataja, et kas tõesti on põiepõletik ja igasugu seened-voolused sellega seotud, et tollane mees ringi tõmbas? Järelikult on.

Vaginoos ja seen ei käi alati üldse sugueluga kaasas. Mõnel lööb vaginoos välja ka hormonaalsete muutustega, nt ovulatsiooni ajal ja menstruatsiooniga leeveneb. Kui peale lahkuminekut ära kadus, võib tõesti sinu puhul nii olla, aga võib ka olla, et meest ei ravitud ja “nakatas” sind uuesti. Korduvate seente ja vaginoosidega soovitatakse ka partnerit ravida.

• Minul lõppesid elukaaslase kõrvalhüpped emakaaela konisatsiooniga ja HPV-ga, mida käin siiani kord aastas kontrollimas. Oli mu esimene partner ja operatsioonile läksin kooselu neljandal aastal. Hiljem tuli välja, et tal olid oma kõrvalekalded seksis, mida minu teadmata käis kuulutuseportaalide vahendusel vastava huviga naistega rahuldamas. Erinevaid partnereid polnud üks, vaid väga palju. Olen hämmingus, kui vastutustundetult pannakse ohtu oma partneri elu ja tervis. Onkoloogiahaiglas sain mina pahandada, kui küsisin, millest mu emakakaela rakumuudatused põhjustatud on (olukord oli väga halb). Vastus oli, et eks ikka teie rohkest partnerite arvust. ???? Mees sellel hetkel eitas kõike, peale ühe petmise ilmsikstulekut vallandus laviinina, mis elu 7 aasta jooksul elatud.

  Minul lõigati ära emakas ja emakakael. Arst ütles, et põhjuseks palju partnereid. Aga mul oli vaid mu abikaasa. Nüüdseks oleme lahutatud. Mehel ei olnud häda midagi aga mul pidevad voolused ja põletikud ja lõpuks rakulised muutused , mis viiski lõpuks opilauale.

Sama kogemus. Olin mitu aastat suhtes mehega, kes minu kõrvalt teisi naisi pidas, tal oligi mitu rauda korraga tules, kellega aasta, kellega aastaid, kellega lühemalt. Oli osav varjama, kuna me ei elanud koos. Minul kedagi teist ei olnud. Suhte ajal ravisin kondüloome, suhte lõpus sain naistearstilt retsepti mükoplasma raviks, paar aastat pärast suhet sain halva HPV-testi – jälgiti sedagi. Nüüd on suhtest üle 10a möödas ja ma vist olen asjad korda saanud, viimased PAP-testid on olnud korras, aga iial ju ei tea.

#3688466:

Oma noorus ja lollus tuleb meelde. Esimese abikaasaga olin mõnda aega kaugsuhtes. Seened, sügelused ja põiepõletikud mis arvasin, et kuuluvadki suguelu juurde Aga siis läks asi päris hulluks. Olin vaid 21 kui tekkis bakteriaalne vaginoos, see oli nii õudne. Arsti juurde pidin minema ja sain kohe mitu diagnoosi. Lisaks bakteriaalsele vaginoosile ka mükoplasma ja positiivne HPV.

Teemast välja, aga see millest ma kunagi aru ei saa, on mu ema reaktsioon. Kuigi ma polnud oma emaga isiklikest ja intiimsetest asjadest rääkinud, siis sellest rääkisin. Olin šokis ja õnnetu. Ema lohutas mind, et selline see naiste elu kord on. Ma olin nii noor ja rumal, mulle oli see nagu tõukeks mehele andestada. Seesama mees muidugi ise ei tunnistanud midagi, aga ma tean.

Ma ei saa lubada, et oleksin mehe maha jätnud kui ema oleks seda soovitanud. Aga ma ei suuda mõista ema reaktsiooni. Isegi kui ma poleks ema sõnade peale meest maha jätnud, tunneksin praegu vähemalt, et mu ema hoolib minust. Olin vaikne neiu ja ema suurim hirm oli, et uut meest ei leia.

Jätkasin tolle mehega liiga kaua, aga tagantjärele ja elukogemusega mõistan, et selline episood näitab nii täpselt inimese tegeliku loomuse ära, et oleksin pidanud tookord verinoorena rõõmustama, et mehe loomus ilmsiks tuli. Küll valulikul moel, ilma haigusteta poleks ma petmisest teada saanud.

Aga mina lammas läksin ta juurde tagasi, iseenda ema õnnistus kaasas.

Õnneks sai see jube suhe ükskord läbi ja tekkis uus armastus. Mul oli nii täpselt meeles see häbitunne kui arst mulle tookord diagnoosid ette luges. Ütlesin uuele mehele, et suguelu alustame siis kui ta on arsti juures kontrollis käinud. Hoolimatum mees oleks selle soovi peale minema tõmmanud, nii et jälle üks kindlustus, et tegemist mõistva ja hooliva inimesega. Meestel on nende proovide võtmine ka päris ebamugav protseduur.

Mees oli terve ja oleme tänaseni koos ja terved.

Minu meelest näitas su ema reaktsioon hoopis seda, kui õnnetu inimene ta ise suhetes on olnud, tema peale solvuda selle pärast pole põhjust.

Mis mehe arsti juurde saatmist puudutab, siis see peaks ju olema täiesti elementaarne, et enne suhtes selle sammu tegemist käivad mõlemad partnerid kontrollis ära. Kahjuks vist on palju mehi, kes seda elementaarseks ei pea, aga seni on minu partnerid küll nägusid tegemata ja vastu vaidlemata ilusti ära käinud.

#3689554:

Paljud mehed kardavad meestearsti juurde minna, sest on loodud müüt mingist hirmsast protseduurist. Ausalt, see pole ebamugav. Kui mees läheb suguhaiguste testile, siis võetaksegi ainult proov esmajoauriinist. Harvem ka verest.

Mingid asjad (klamüüdia?) võetakse vatipulgaga ka noksi seest. Ja see pidi olema pisut valulik ja pärast kipitama.

#3689586:

#3689554:

Paljud mehed kardavad meestearsti juurde minna, sest on loodud müüt mingist hirmsast protseduurist. Ausalt, see pole ebamugav. Kui mees läheb suguhaiguste testile, siis võetaksegi ainult proov esmajoauriinist. Harvem ka verest.

Mingid asjad (klamüüdia?) võetakse vatipulgaga ka noksi seest. Ja see pidi olema pisut valulik ja pärast kipitama.

Saab isegi kodus ise klamüüdia testi teha:

https://minu.synlab.ee/toode/klamudioos-mehed

Analüüside jaoks on esmane ja peamine siiski proov uriinist. Kui arst mingil põhjusel vaid proovi kusitist tahab, siis ka see on pigem natukene ebamugav, aga mitte valus. Aga! Ka sel juhul võib julgelt öelda, et eelistatakse uriiniproovi.

#3689586:

#3689554:

Paljud mehed kardavad meestearsti juurde minna, sest on loodud müüt mingist hirmsast protseduurist. Ausalt, see pole ebamugav. Kui mees läheb suguhaiguste testile, siis võetaksegi ainult proov esmajoauriinist. Harvem ka verest.

Mingid asjad (klamüüdia?) võetakse vatipulgaga ka noksi seest. Ja see pidi olema pisut valulik ja pärast kipitama.

Ohh neid õrnakesi, nummikesi küll – pisut valulik ja kipitab pole mingi argument. Valulik on ilmselt juba sellepärast, et ongi klamüüdia, sest see põhjustab kusitipõletikku ja naistel emakakaela põletikku. Klamüüdia võib kulgeda ka ilma sümptomiteta ja põhjustada tõsiseid munandipõletikke ja potentsile väga laastavalt mõjuda ja see on kindlasti palju tõsisem probleem, kui pisut valulik.

#3690268:

Ma ei kujuta ette, mida ma sinna naistearsti juurde niisama lähen, kui ta mind ei testi, peale vaatamisega praegusel ajal enam naljalt diagnoose ei panda ega keskaeg enam pole. Mina testin end riiklikus haiglas kord aastas, nimelt Tartus ja pole ühtegi probleemi, keegi nägusid ei tee. Jääb mõistmatuks, et maksan makse ja arst ei testi mind vähemalt kord aastas nagu kord ja kohus? Mis lollus see on selline? Juba oma esimese suhte ajal, kui käisin naistearstil, siis ta ütles, et kord aastas ikka võiks lasta kõik proovid teha. Kui arst keeldub teid testimast, siis leidke teine arst, sest teil on õigus oma haigekassa olemasolust ka mingit kasu saada, mitte niisama tühja maksta. Lihtne näide: ütleme, et mees paneb vasakule ja toob teile koju ohtliku tüvega HPV, näiteks tüve 16 ja veel miskit lisaks, siis kui te kord/kaks aastas end ei kontrolli võib see juba täielikult vähiks areneda selle ajaga ja lihtsamad protseduurid nagu konisatsioon – neist enam ei piisa. Meestes ei saa jah olla alati 100% kindel, küll aga saab end oma südamerahustuseks lasta kontrollida ja vajadusel ravi varem saada.

Ma ei saa aru, kas sa nüüd pahandad minuga ja miinustad mind, et mingid tervishoiu normid on sellised nagu need on? Ausõna, mina ei ole seda otsustanud.

Siiski võib öelda, et sul on pisut valeinfo. Päris nii ikka ei ole, et mida rohkem testid, seda uhkem. Nimelt, võib liiga sagedane PAP-testimine emakakaela ärritada ja kes teab, ehk isegi aktiveerida võimalikud kõrvalekalded.

“Liiga sagedast analüüside võtmist on seostatud nn üleravimisega. Näiteks avastati emakakaela rakumuutused, mis sageli ise täielikult ära kaovad, kuid liiga sagedane analüüside kordamine tõi kaasa ebavajaliku kirurgilise ravi (koos sellega kaasneda võivate tüsistustega). ”

“PAP-testi võtmise sagedus sõltub vanusest ja uuringumeetodist ning seda tehakse kolme- või viieaastase intervalliga. Kui sõeluuringu tulemustes esineb kõrvalekaldeid, siis annab arst konkreetsed juhised selle kohta, kuidas edasine uurimine ja jälgimine toimub. ”

Rohkem saad lugeda siit.

Nii et, kui sul on PAP-testid alati korras, siis ära nõua igal aastal uut testi. See ei ole hea sinu tervisele.

põiepõletikud jmt võivad olla seotud seksuaaleluga. Aga mitte sugulisel teel levivate haigustega, vaid aktiivnse seksuaalelu soodustab neid põletikke, kui peale seksi ei pese end. Nii nt on naisterahva puhul oluline peale seksi käia pissil – et just siis kusiti suudmest kõik sinna sattunud bakterid urineerimise teel väljuvad.

Mul on üks sõbranna, kellel ka alati probleem, kui on kindel partner ja regulaarne suguelu. Ma ise tahan nagunii peale seksi alati pissil käia + pesu ka, ja ilmselt tänu sellele ei ole kunagi probleemi olnud.

#3688137:

#3687516:

Minul lõppesid elukaaslase kõrvalhüpped emakaaela konisatsiooniga ja HPV-ga, mida käin siiani kord aastas kontrollimas. Oli mu esimene partner ja operatsioonile läksin kooselu neljandal aastal. Hiljem tuli välja, et tal olid oma kõrvalekalded seksis, mida minu teadmata käis kuulutuseportaalide vahendusel vastava huviga naistega rahuldamas. Erinevaid partnereid polnud üks, vaid väga palju. Olen hämmingus, kui vastutustundetult pannakse ohtu oma partneri elu ja tervis. Onkoloogiahaiglas sain mina pahandada, kui küsisin, millest mu emakakaela rakumuudatused põhjustatud on (olukord oli väga halb). Vastus oli, et eks ikka teie rohkest partnerite arvust. ???? Mees sellel hetkel eitas kõike, peale ühe petmise ilmsikstulekut vallandus laviinina, mis elu 7 aasta jooksul elatud.

HPV on selline asi, mida meestel ei testita ja see ei tähenda automaatselt kohe seda, et mees on kõrvale pannud, kahju kui sinu puhul nii läks. HPV võib kehas olemas olla ka eelmistest partneritest. Ära ei kao HPV kunagi, ta uinub, kui on tugev tervis ja immuunsus ei pruugi see enam kunagi välja lüüa, kui pole, siis läheb võitus edasi. Tüvesid on palju, umbes 14 neist on ohtlikud ja kokku puutub elu jooksul sellega 80% inimestest, sümptomeid lihtsalt pole. Mida ma tahan sellega öelda on see, et kui tuvastatakse HPV, ei tähenda see automaatselt kohe, et mees paneb kõrvale.

Kui tuvastatakse HPV ja mees on su ainus partner olnud, nagu see minu juhtumi puhul oli, siis see ikkagi tähendas automaatselt kõrvale panemist. Sai kinnitust ka muude asjaolude ilmsiks tulekul.

HPV-nakatuna olen hästi kursis erinevate tüvede ja haiguse avaldumisega. ????

Nüüd sellest, kuidas HPV levib. Läksin hiljem uude suhtesse, kasutasime alguses kondoomi. Kui tunded sügavamaks muutusid ja kooselu rajama hakkasime, rääkisin oma viirusest. Mees kehitas õlgu, neid see ju ei ohusta. Edaspidi me kondoomi ei kasutanud, kuid lõhki läks see suhe ikka. Tean, et mehel on hiljem olnud mitmeid suhteid. Mõistagi ei pruugi kõik naised nakatuda, kuid tol hetkel suhtesse astudes ma ei mõelnud sellele, et ühel päeval võib see ju lõppeda ja viirus uute ohvriteni jõuda. Nii et sisuliselt ei kanna mehed ainult oma armukeste haiguseid naistele edasi, vaid ka vastupidi.

Kui mees ainuke partner, siis küll jah, sellest ennast naljalt välja ei räägi.

#3691806:

Sa oled ise vähe informeeritud. Mulle väga lähedane inimene sai 7 kuud peale korras olnud PAP-testi juba diagnoosi CIN 2-3, korraga avastati 2 ohtlikku tüve, kohe saadeti operatsioonile, emakakael lõigati lühikeseks. Selle ajaga oli juba CIN2-3. Kord aastas end testida ei ole üldse palju, ma saaks aru, kui mingi 3-4 korda aastas teeks pap testi ja ilma põhjendusteta aga kui olete oma meestes nii kindel pole ju üldse vaja. Eks see kõik iga inimese oma asi, mina testin end kord aastas ja ma ei leia, et seda oleks palju, samuti ei leia seda ka minu arst, niisama kohvil käin ma sõbrannadega, mitte günekoloogi juures.

Ei saagi aru, kellele sa vastu vaidled? Sulle jäi ikka mulje, et mina olen sellised reeglid testimise sageduse osas välja mõelnud? Kui panid tähele, siis ma panin isegi viite, kus asjatundjad ja spetsialistid jagavad teemakohast infot ja selgitavad juurde, miks testimise sageduseks on otsustatud just selline vahemik. Lisaks võid mistahes teisest vastavasisulisest artiklist täpselt sama lugeda, erinevate arstide sulest.

Isiklikult mina käiksin ka sagedamini kui 3 või 5 aastat, aga sagedamini kui 2 aasta tagant ei käiks, kui arst just teisiti ei otsustaks.

Mõistagi on olemas ka kiireid ja agressiivseid vorme, aga ju ei hakata nende üksikute juhtumite pärast üldiseid meetmeid muutma.

#3690272:

#3689586:

#3689554:

Paljud mehed kardavad meestearsti juurde minna, sest on loodud müüt mingist hirmsast protseduurist. Ausalt, see pole ebamugav. Kui mees läheb suguhaiguste testile, siis võetaksegi ainult proov esmajoauriinist. Harvem ka verest.

Mingid asjad (klamüüdia?) võetakse vatipulgaga ka noksi seest. Ja see pidi olema pisut valulik ja pärast kipitama.

Ohh neid õrnakesi, nummikesi küll – pisut valulik ja kipitab pole mingi argument. Valulik on ilmselt juba sellepärast, et ongi klamüüdia, sest see põhjustab kusitipõletikku ja naistel emakakaela põletikku. Klamüüdia võib kulgeda ka ilma sümptomiteta ja põhjustada tõsiseid munandipõletikke ja potentsile väga laastavalt mõjuda ja see on kindlasti palju tõsisem probleem, kui pisut valulik.

Kas sulle tundus, et ma õigustan mehi, miks nad ei peaks arsti juures käima? Või mis see “õrnakesed, nummikesed” iroonia minu kommentaari all peaks tähendama? Mina vastasin kellelegi, et mingite proovide võtmine võib olla ebamugav või valulik küll. Tean, sest oma mees käis ka kunagi proove andmas. Ja ei imesta, kui mõni mees jätabki selle pärast minemata. Lisaks on mehi, kelle mõtteviis ongi selline, et nemad ei luba oma “aaret” kellelgi torkida… Minu kommentaar aga ei tähenda, et ma kuidagi õigustaks mehi, et nad ei peakski arsti juurde minema, sest valus ja paha on…

Imelikku juttu ajad siin teemas…

#3689515:

#3688466:

Oma noorus ja lollus tuleb meelde. Esimese abikaasaga olin mõnda aega kaugsuhtes. Seened, sügelused ja põiepõletikud mis arvasin, et kuuluvadki suguelu juurde Aga siis läks asi päris hulluks. Olin vaid 21 kui tekkis bakteriaalne vaginoos, see oli nii õudne. Arsti juurde pidin minema ja sain kohe mitu diagnoosi. Lisaks bakteriaalsele vaginoosile ka mükoplasma ja positiivne HPV.

Teemast välja, aga see millest ma kunagi aru ei saa, on mu ema reaktsioon. Kuigi ma polnud oma emaga isiklikest ja intiimsetest asjadest rääkinud, siis sellest rääkisin. Olin šokis ja õnnetu. Ema lohutas mind, et selline see naiste elu kord on. Ma olin nii noor ja rumal, mulle oli see nagu tõukeks mehele andestada. Seesama mees muidugi ise ei tunnistanud midagi, aga ma tean.

Ma ei saa lubada, et oleksin mehe maha jätnud kui ema oleks seda soovitanud. Aga ma ei suuda mõista ema reaktsiooni. Isegi kui ma poleks ema sõnade peale meest maha jätnud, tunneksin praegu vähemalt, et mu ema hoolib minust. Olin vaikne neiu ja ema suurim hirm oli, et uut meest ei leia.

Jätkasin tolle mehega liiga kaua, aga tagantjärele ja elukogemusega mõistan, et selline episood näitab nii täpselt inimese tegeliku loomuse ära, et oleksin pidanud tookord verinoorena rõõmustama, et mehe loomus ilmsiks tuli. Küll valulikul moel, ilma haigusteta poleks ma petmisest teada saanud.

Aga mina lammas läksin ta juurde tagasi, iseenda ema õnnistus kaasas.

Õnneks sai see jube suhe ükskord läbi ja tekkis uus armastus. Mul oli nii täpselt meeles see häbitunne kui arst mulle tookord diagnoosid ette luges. Ütlesin uuele mehele, et suguelu alustame siis kui ta on arsti juures kontrollis käinud. Hoolimatum mees oleks selle soovi peale minema tõmmanud, nii et jälle üks kindlustus, et tegemist mõistva ja hooliva inimesega. Meestel on nende proovide võtmine ka päris ebamugav protseduur.

Mees oli terve ja oleme tänaseni koos ja terved.

Minu meelest näitas su ema reaktsioon hoopis seda, kui õnnetu inimene ta ise suhetes on olnud, tema peale solvuda selle pärast pole põhjust.

Mis mehe arsti juurde saatmist puudutab, siis see peaks ju olema täiesti elementaarne, et enne suhtes selle sammu tegemist käivad mõlemad partnerid kontrollis ära. Kahjuks vist on palju mehi, kes seda elementaarseks ei pea, aga seni on minu partnerid küll nägusid tegemata ja vastu vaidlemata ilusti ära käinud.

Kahjuks see suguhaiguste pakett-test enne suhet ei ole ka mingi garantii, et terveks jääda. Herpest neis näiteks ei testitagi ja kuna 80% nakatunutest ei koge elu jooksul mingeid sümptomeid, kuid viirust levitavad ikkagi, siis on seda väga kerge edasi anda. HPV-d ka minu teada siiani meestel ei testita. Mõlemad on ravimatud haigused.