kui oma mehega 10 aastat tagasi tutvusin, oli ta hingeõhk väga meeldiv. arvan, et mul on keskmisest parem haistmismeel, seega olen inimeste hingeõhu suhtes alati väga tundlik olnud. seega oli hingeõhk partneri valikul iseeenesestmõistetav kriteerium – mulle lihtsalt poleks halva hingeõhuga mees sümpatiseerimagi suutnud hakata. no ja nüüd olen siis täiesti portsu otsas: oma mehe hingeõhk on viimastel aastatel väljakannatamatult ebameeldivaks muutunud.
toitumisharjumustes ega elustiilis mingeid muutusi ei ole, kõik arstid, kelle poole ta probleemiga pöördunud on, on ta ka terveks tunnistanud. mees ei suitseta, hambahügieen on korralik, regulaarselt käib ka hambaarstil, suus seega mingit surnuaeda ei ole. kurguarsti juurde pöördus ta ka, sest tal tekivad mandlitele valged mädakorgid. kurguarst probleemi ei näe, soovitas neid vaid regulaarselt eemaldada, mida mees ka teeb. minu meelest on aga veider, et tervel inimesel iseenesest mandlitele valged korgid tekivad. mul olid mandlid aastaid haiged, aga mingeid mädakorke seal sellisel kujul ometi ei olnud. siiski saadeti mind mandleid eemaldama, samas mehe puhul arst mandliopiks näidustust ei näe, sest tal kurk kunagi valus ei ole. arst ütles isegi, et tema meelest ei ole mehel midagi halb hingeõhk. aga no arsti juurde minnes pesi ta ju loomulikult vahetult enne hambaid, pealegi ei olnud arst talle nii lähedal.
minu jaoks on aga probleem täiesti talumatu. vähe sellest, et tal hommikuti suust laibahaisu tuleb, on tal ka enamasti kogu päeva paha lõhn ja maitse suus. ei pea vist mainima, et me juba ammu ei suudle ja selle kõige all on totaalselt kannatanud ka meie seksuaalelu, sest see hais on mind tema läheduse suhtes äärmiselt tundlikuks teinud:(
