Esileht Pereelu ja suhted Mehe ja naise roll

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 63 )

Teema: Mehe ja naise roll

Postitas:

Miks peetakse loomulikuks, et naised peavad võtma endale ka meeste kohustused, aga vastupidi mitte? Kui naine palgatööl ei käi, siis ta mandub ja istub perset laiaks, elab mehe kulul. Selge, naised peavad tööl käima.
Aga miks siis helistatakse lasteaiast lapse haigestumise korral emale?
Miks oli meedia täis süüdistusi ema suunas, kui laps koolis halvasti käitus?
Miks vaadatakse etteheitvalt ema poole, kui lapse riided on katkised, räpased või pole ilmastikukohased?
Miks peetakse enesestmõistetavaks, et ema teeb vajaliku karukostüümi ja muretseb lilled, mida õpetajale viia?
Miks vaadatakse süüdistavalt naise poole, kui kodu on räpane? Ja isegi siis, kui mees pole maitsekalt riides!
jne, jne, jne.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 14.02 09:28; 14.02 13:40; 14.02 13:44; 14.02 14:16; 14.02 14:24; 14.02 14:30; 14.02 14:39; 14.02 19:24; 14.02 20:19; 14.02 20:26;
To report this post you need to login first.
Postitas:

miks, miks, miks, miks päike paistab, miks on rohi roheline.
nagu mingi 6 aastane

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

On jah nõme hoiak. Kõige totrama pirni sain siis, kui eksmees ei läinud isadepäevaks lasteaeda peole, kuigi oli lubanud, et läheb. Isadepäev oli reedel, oli isa ja lapse kohtumise nädalavahetus ja diil oli, et ta läheb sinna peole, siis võtab lapse ja läheb temaga koju. Hilines ja jõudis alles lasteaia kinnipaneku ajaks.
Järgmisel esmaspäeval lapsele järgi (kokkuleppe kohaselt viis isa ta esmaspäeva hommikul ise lasteaeda ära ka) minnes kuulsin kasvatajalt, et: “Mida teha, isa hilines ja laps oli väga õnnetu, keeldus esinemast…” siis mul küll pidi pea plahvatama. Ja siis ma ütlesin ka sellele kasvatajale, et tegemist on minu EKSIGA, mitte mehega, eks on ta põhjusega, mina ei peaks üldse teise täiskasvanu tegude eest vastutama ja miks te ei esita neid “mida teha” küsimusi asjaosalisele endale. MIS VALEMIGA PEAN MINA SAAMA GARANTEERIDA, ET TA TULEB ISADEPÄEVA PEOLE LASTE ESINEMISE AJAKS KOHALE? See ei peaks üldse minu asi olema.
Kasvataja tõmbus kokku ja vabandas ja vabandas, aga tõsiselt… selline mõtteviis.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 14.02 09:42; 14.02 23:35; 14.02 23:39; 14.02 23:45;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Femikägu räägib:
Hahahaha, need on traditsioonilised soorollid, sotsiaalsed normid, mida me ise (vabatahtlikult) genereerime ja mida võtab kokku väide, et “tänapäeva iseseisval ja sõltumatul naisel pole feminismi vaja”.
See, et naine hoolitseb enda mehe eest, nagu lapse eest, umbes, et pühib ninnu puhtaks, ostab ja valib riided, teeb kõik söögid, võileiva ja siis annab teismelisele enda keha ka vajadusel kasutada, et teismelisel hormoonide tõttu “katus päris ära ei sõidaks” tuleb kõik nõuka ajast. Need on nõuka aja sotsiaalsed normid, et naine on emaks kõikidele: ühistele lastele ja enda mehele, sest kehtiv riigikord lihtsalt pärssis igati inimese enda vastutust pea et iga asja eest. Inimene pidi ainult vastutama selle eest, et ta ehitab kommunismi, kõige muu eest vastutas ja otsustas riik. Sina inimesena ei otsustanud enda elus pea et mitte midagi: otsuse, kas saad endale auto või köögimööbli osta, kuhu Sa tööle lähed jne. otsustas keegi teine jne. Mees kui selline sisuliselt kastreeriti. Naine ei vastutanud, naine hoolitses, naise kuvand oli eesrindlik ja kõikide teiste arvamusi arvestav kollektiivne hoolitseja (kehtib ka tänapäeva EV-s)

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina olen neile küsimustele varemgi mõelnud. Mul on skandinaavias paar tuttvat naist, kes on väga edukad karjäärinaised. Viimasel konverentsil kurtsin lahkudes, et pean kohe koju jõudes reisiväsinud peaga hakkama karukostüümi tekitama. Nende reakstioon oligi selline, et miks just mina seda tegema pean, neil ongi mees see, kellele lasteaiast helistatakse, nad ise on harva lasteaeda sattunud ja neil ongi üsna võrdselt jagatud ja vahel lähebki laps ilma karukostüümita lasteaeda, sest mees ei pea seda karukostüümi sugugi tähtsaks.

Mina mõtlesin seepele, et see on minu enda valik. Ma ei taha olla oma laste elust nii välja lõigatud, ma tahangi päriselt olla kohal, kui lapsel on halb, tahangi, et temal oleks kõige ägedam karukostüüm, tahangi, et tal oleks käes lilled (kuigi minu mees on täiesti rahul kui laps ilma lilledeta kooli läheb tähtpäeval). See on minu valik, sest minule on need asjad tähtsad, minu mehele ei ole. Tema meelest on see nui neljaks lillekimbu ja karukostüümi nimel tõmblemine ajaressursi raiskamine. Minu jaoks ei ole, seega peangi mina selle nimel pingutama. Ehk siis ma ei suudagi oma karjääri pidada tähtsamaks kui need mõttetud pisiasjad ja las olla nii. Ja las minu mees omab valikuvõimalust pidada tähtsaks just neid asju, mida tema tähtsaks peab. Niiviisi täiendame me teineteist. Samas meil on küll peresid lasteaias, kus helistatakse justnimelt isale, sest isa toob-viib lapsed lasteaiast.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 14.02 10:05; 14.02 11:10; 14.02 13:38; 14.02 13:48; 14.02 15:51; 14.02 16:19; 15.02 00:19; 15.02 20:31; 16.02 11:03;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tema meelest on see nui neljaks lillekimbu ja karukostüümi nimel tõmblemine ajaressursi raiskamine.

Mees ei pea tähtsaks ja ei pea tähtsaks. Olgu. Aga kust jookseb see mitte-tähtsaks pidamise piir? Sest nagu ülalpoolt näha, ei pea mõni mees tähtsaks ka kokkulepitud ajaks lapse isadepäevaüritusele jõudmist, mõni teine ei pea tähtsaks kodus ühegi asja parandamist ega korda tegemist jne. Ehk siis mina ja maailm ja teised ei ole tähtsad ja vaadaku ise kuidas saavad? Aga vaata kui neile endale keegi nii teeb, on küll kisa taevani. Äkki see on mingi hälve?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 14.02 10:34; 14.02 10:59; 14.02 11:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mulle tekkis tunne, et mingi karukostüümi teema on täielik ameerika jamafilmi (kus ameerika orav-rattas-pereidüll-ema õmbleb kaks kuud kalmaari kostüümi lapsele selleks, et laps sellega kaks minutit massisteenis passib) ülepakutud jama. See on küll üks väljanopitud asi antud teemast, aga kas keegi tõepoolest neid ka õmbleb ja miks? Laenuta kuskilt või ostab keegi karvast kangast ja mitteõmblejad hakkavad ka toonekurgi ja rebaseid kostüümideks tegema ja oskavad ka? Kas liiga suureks pole see aetud? Ameerika filmielu põhjal seal on kõik ülepakutud, isegi kodune elu. Ega seda ei jälejandata ometi? Sest kõige ullem tädi on ameerika filmi ema.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.02 10:51; 14.02 11:10;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mulle tekkis tunne, et mingi karukostüümi teema on täielik ameerika jamafilmi (kus ameerika orav-rattas-pereidüll-ema õmbleb kaks kuud kalmaari kostüümi lapsele selleks, et laps sellega kaks minutit massisteenis passib) ülepakutud jama. See on küll üks väljanopitud asi antud teemast, aga kas keegi tõepoolest neid ka õmbleb ja miks?

Tead, isegi laenutamine nõuab teatavat ajakulu. Ja kokkuvõttes ei pruugi see olla sugugi väiksem kui mingid kõrvad mütsi külge õmmelda, saba aretada ja pruunid riided kokku otsida.

Point on pigem selles, et mõni “ei pea tähtsaks”. No aga mida see vaene laps ja tema lasteaiaõpetaja siis tegema peavad kui on kokku lepitud, et kõikidel on rollid ja kostüümid ja siis järsku laps ilma kostüümita peole ilmub, sest mingi tüüp “ei pidanud tähtsaks”?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 14.02 10:34; 14.02 10:59; 14.02 11:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mulle tekkis tunne, et mingi karukostüümi teema on täielik ameerika jamafilmi (kus ameerika orav-rattas-pereidüll-ema õmbleb kaks kuud kalmaari kostüümi lapsele selleks, et laps sellega kaks minutit massisteenis passib) ülepakutud jama. See on küll üks väljanopitud asi antud teemast, aga kas keegi tõepoolest neid ka õmbleb ja miks?

Tead, isegi laenutamine nõuab teatavat ajakulu. Ja kokkuvõttes ei pruugi see olla sugugi väiksem kui mingid kõrvad mütsi külge õmmelda, saba aretada ja pruunid riided kokku otsida.

Point on pigem selles, et mõni “ei pea tähtsaks”. No aga mida see vaene laps ja tema lasteaiaõpetaja siis tegema peavad kui on kokku lepitud, et kõikidel on rollid ja kostüümid ja siis järsku laps ilma kostüümita peole ilmub, sest mingi tüüp “ei pidanud tähtsaks”?

No kui karukostüüm on pruunid riided ja kõrvad mütsi küljes, siis saab selle kostüümi ju kergema vaevaga, kui minna poodi ja osta karvast paksu kangast , otsida lõiked ja hakata disainima ja teha valmis leopoldistiilis jurakas kostüüm. Ja ilmselt teatatakse sellest ka nädalaid ette, et saaks kaltsukatest asju otsida?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.02 10:51; 14.02 11:10;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tema meelest on see nui neljaks lillekimbu ja karukostüümi nimel tõmblemine ajaressursi raiskamine.

Mees ei pea tähtsaks ja ei pea tähtsaks. Olgu. Aga kust jookseb see mitte-tähtsaks pidamise piir? Sest nagu ülalpoolt näha, ei pea mõni mees tähtsaks ka kokkulepitud ajaks lapse isadepäevaüritusele jõudmist, mõni teine ei pea tähtsaks kodus ühegi asja parandamist ega korda tegemist jne. Ehk siis mina ja maailm ja teised ei ole tähtsad ja vaadaku ise kuidas saavad? Aga vaata kui neile endale keegi nii teeb, on küll kisa taevani. Äkki see on mingi hälve?

See piir ongi kokkuleppeline, igas peres erinev. Traditsioonide edasikandjad ongi läbi ajaloo enamasti olnud naised, sest neile on traditsioonid olnud olulised. See lillekimp on osa traditsioonist. Need karukostüümid on ka enamasti peale surutud feminiinsete kasvatajate-õpetajate poolt. Minu mees näiteks ei pane tähelegi, kui talle sünnipäevaks kingitust ei tooda, tal on täiesti ükskõik sellest. Samuti ohkab ta kergendatult, kui ei pea asutuse pidustustel osalema ja kui ei pea meestega koos laval taidlema. Eks mehed võtavad selle järgi, mis neile oleks tähtis, ja peavadki neid samu asju ka lapse puhul tähtsaks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 14.02 10:05; 14.02 11:10; 14.02 13:38; 14.02 13:48; 14.02 15:51; 14.02 16:19; 15.02 00:19; 15.02 20:31; 16.02 11:03;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miks oli meedia täis süüdistusi ema suunas, kui laps koolis halvasti käitus?

Vaat jah, see on asi, mis mind juba ammu on häirinud. Mitte nii kaua aega tagasi, veel minu vanemate kooliajal, kutsuti ikka isa kooli kui laps oli millegi pahaga hakkama saanud.
Nüüd on ligi pooltel koolilastel isa pildilt kadunud, aga ikkagi, miks see rohkem ema kui isa rida peaks olema?
Mulle oli seepärast väga meeldivaks üllatuseks, et minu laste õpetajad kipuvad esmalt pigem mu mehega ühendust võtma kui midagi on rääkida vaja (õnneks mitte pahanduste teemal).

Maitsekalt riietumise osas on meie peres pigem mees see, kes stiilinõu annab. Kuigi talle endale on mugavus olulisem kui väljanägemine.

Mehe ja naise rolli osas on palju pärit nõukaajast, nagu juba eespool mainitud. Kommunismi “vabastavates” tingimustes tulid naistraktoristid (keda oli ülivähe) ja naistöömurdjad. Et mehi oli vähe ja nad nõukogude Venemaa kombe kohaselt liialt viina võtsid, pidi keegi töö ära tegema – see suruti naiste kaela, neid kodusest elust justkui “vabastades”. Tegelikult oli nõukogude ideoloogia eesmärk perekond lõhkuda ja sellega tagada, et lapsed kasvatatakse ideoloogiliselt õigesti. See jälle meile peale ei läinud ja nii sattus sujuvalt kogu pereelu koorem naise kaela, ka leiva lauale teenimine. Siis nägi nõukogude võim palju vaeva, et kristlust välja juurida ja Eestis oli see väga edukas. Tagajärjeks oli moraali vähenemine ja ei mehed ega naised pidanud enam abielu pühaks. Tagajärjeks jällegi see, et lapsed on naise asi, sest mees saab pärast suguühet lihtsalt minema jalutada, või mistahes suvalisel ajahetkel. Nõukaajal oli uusi kodanikke siiski vaja ja tekkinud probleemi lahendati niipalju, et alimendid võeti otse mehe palgast maha. Nüüd ei ole meestel sedagi sundi.

Naistel on võimalik olukorda parandada sellega, et valivad hoolega partnerit ja kui abiellumine on soov, siis enne ei saa ei lapsi ega muud, kui abielus ollakse. Kui mees keeldub, siis on selge, et suhe oli tema jaoks vaid ajutine. Ja kui siis lapsed tulevad, tasub neid kasvatada nii, et nendel ei tekiks väärastunud arusaami mehe ja naise rollist. Hoolega valitud mees tõenäoliselt annab ka eeskuju, kuna on lastele isaks ja lööb kodutöödes kaasa. Mehikesed jäävad naisest ilma ja paari inimpõlve jooksul peaks asi paranema. Tõelised mehed juba praegu saavad mehe rollist enam-vähem normaalselt aru ja on valmis õnneliku pereelu nimel vaeva nägema.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu mees näiteks ei pane tähelegi, kui talle sünnipäevaks kingitust ei tooda, tal on täiesti ükskõik sellest. Samuti ohkab ta kergendatult, kui ei pea asutuse pidustustel osalema ja kui ei pea meestega koos laval taidlema. Eks mehed võtavad selle järgi, mis neile oleks tähtis, ja peavadki neid samu asju ka lapse puhul tähtsaks.

Tore. Paraku kipuvad need samad mehed ära unustama, et need asjad olid neile enda lapsepõlves vägagi tähtsad. Ja ilmselt on ka nende enda lastele praegu. Empaatiavõime puudumine?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 14.02 10:34; 14.02 10:59; 14.02 11:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tore. Paraku kipuvad need samad mehed ära unustama, et need asjad olid neile enda lapsepõlves vägagi tähtsad. Ja ilmselt on ka nende enda lastele praegu. Empaatiavõime puudumine?

Aga loomulikult, meestel ongi teatavasti keskmiselt naistest väiksem empaativõime. Ja kuiväga me ei tahaks seda muuta, nii see lihtsalt on, empaatiavõime ei ole treenitav.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 14.02 10:05; 14.02 11:10; 14.02 13:38; 14.02 13:48; 14.02 15:51; 14.02 16:19; 15.02 00:19; 15.02 20:31; 16.02 11:03;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nüüd on nii, et olen haige. Tõesti, lapsed on elus ja kodu püsti. Sest muu pole ju tähtis, eks ole?
Ühel õhtul oli pizza, teisel hiina toit… Kassi liivakast ajab üle, puhtaid riideid enam pole (nüüd kannavad musti), nädalavanused apelsinikoored vedelevad köögilaual. 1 kl lapsel sai kaustik täis, nüüd kirjutab kaanele, teine käib katkise saaapaga (lund tuleb sisse) jne, jne.
Kui ma terveks saan, siis hakkan otsast pihta. Sest see kõik on ju ainult minu jaoks tähtis?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 14.02 09:28; 14.02 13:40; 14.02 13:44; 14.02 14:16; 14.02 14:24; 14.02 14:30; 14.02 14:39; 14.02 19:24; 14.02 20:19; 14.02 20:26;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mulle tekkis tunne, et mingi karukostüümi teema on täielik ameerika jamafilmi (kus ameerika orav-rattas-pereidüll-ema õmbleb kaks kuud kalmaari kostüümi lapsele selleks, et laps sellega kaks minutit massisteenis passib) ülepakutud jama. See on küll üks väljanopitud asi antud teemast, aga kas keegi tõepoolest neid ka õmbleb ja miks?

Tead, isegi laenutamine nõuab teatavat ajakulu. Ja kokkuvõttes ei pruugi see olla sugugi väiksem kui mingid kõrvad mütsi külge õmmelda, saba aretada ja pruunid riided kokku otsida.

Point on pigem selles, et mõni “ei pea tähtsaks”. No aga mida see vaene laps ja tema lasteaiaõpetaja siis tegema peavad kui on kokku lepitud, et kõikidel on rollid ja kostüümid ja siis järsku laps ilma kostüümita peole ilmub, sest mingi tüüp “ei pidanud tähtsaks”?

No kui karukostüüm on pruunid riided ja kõrvad mütsi küljes, siis saab selle kostüümi ju kergema vaevaga, kui minna poodi ja osta karvast paksu kangast , otsida lõiked ja hakata disainima ja teha valmis leopoldistiilis jurakas kostüüm. Ja ilmselt teatatakse sellest ka nädalaid ette, et saaks kaltsukatest asju otsida?

Mida iganes, aga see on millegipärast ikka naise ülesanne, nagu ka näiteks laste (ja tihti ka mehe!) hambaarst, silmaarst, ortopeed, breketid. Ka kogu laste riietus. Lapsed kasvavad kiiresti, lõhuvad riideid, need peaavd olema ilmastikukindlad…. Ikka naise ülesanne. Pere läheb külla: see et lapsed oleks pestud-kustud-kammitud, varuriided ja mähkmed kaasas, autos oksendajale topeltvarustus, külakost – ikka naise teema.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 14.02 09:28; 14.02 13:40; 14.02 13:44; 14.02 14:16; 14.02 14:24; 14.02 14:30; 14.02 14:39; 14.02 19:24; 14.02 20:19; 14.02 20:26;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nüüd on nii, et olen haige. Tõesti, lapsed on elus ja kodu püsti. Sest muu pole ju tähtis, eks ole?
Ühel õhtul oli pizza, teisel hiina toit… Kassi liivakast ajab üle, puhtaid riideid enam pole (nüüd kannavad musti), nädalavanused apelsinikoored vedelevad köögilaual. 1 kl lapsel sai kaustik täis, nüüd kirjutab kaanele, teine käib katkise saaapaga (lund tuleb sisse) jne, jne.
Kui ma terveks saan, siis hakkan otsast pihta. Sest see kõik on ju ainult minu jaoks tähtis?

Pizza ja hiina toit on täiesti täisväärtuslikud toidud, minu meelest kui raha on, siis tõesti võib valida, kas tellida valmistoit või kokata ise köögis kartul ja jahukaste (Eesti rahvustoit). Aga sina oled küll eriliselt saamatu mehe saanud. Kui ikka hädalisi asju vaja (saabas ja vihik), siis nende ostmisega saab minu mees küll hakkama, pesu pesemisega saab ka hakkama, sest need on ka päriselt olulised asjad. Samas kui lilledeta ja karukostüümita ei juhtu mitte midagi. Aga jah, pesu pesemise kohapealt on ka standardid kokkuleppelised. Millal on pesu piisavalt puhas, selles küsimuses ei ole mingit suurt ja õiget tõde. Minu mehe meelest pesen ma laste rõivaid liiga sageli.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 14.02 10:05; 14.02 11:10; 14.02 13:38; 14.02 13:48; 14.02 15:51; 14.02 16:19; 15.02 00:19; 15.02 20:31; 16.02 11:03;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu mees näiteks ei pane tähelegi, kui talle sünnipäevaks kingitust ei tooda, tal on täiesti ükskõik sellest. Samuti ohkab ta kergendatult, kui ei pea asutuse pidustustel osalema ja kui ei pea meestega koos laval taidlema. Eks mehed võtavad selle järgi, mis neile oleks tähtis, ja peavadki neid samu asju ka lapse puhul tähtsaks.

Tore. Paraku kipuvad need samad mehed ära unustama, et need asjad olid neile enda lapsepõlves vägagi tähtsad. Ja ilmselt on ka nende enda lastele praegu. Empaatiavõime puudumine?

No ei olnud ikka tähtis küll. Mäletan täpselt oma tundmusi lasteaiast, mingi vatist jänesesaba taga – see tundus juba tollal lollaka mõnitusena. Tõesti ei tea ühtegi meest, kes teaks ühtegi meest, kellele see lausa oluline oleks olnud. Kannatati ära suurema tüli vältimiseks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 14.02 13:51; 14.02 13:53; 14.02 14:29; 14.02 14:35; 14.02 15:43; 14.02 19:50; 14.02 20:22; 14.02 20:38; 15.02 01:07; 15.02 01:10; 15.02 08:45;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mulle tekkis tunne, et mingi karukostüümi teema on täielik ameerika jamafilmi (kus ameerika orav-rattas-pereidüll-ema õmbleb kaks kuud kalmaari kostüümi lapsele selleks, et laps sellega kaks minutit massisteenis passib) ülepakutud jama. See on küll üks väljanopitud asi antud teemast, aga kas keegi tõepoolest neid ka õmbleb ja miks?

Tead, isegi laenutamine nõuab teatavat ajakulu. Ja kokkuvõttes ei pruugi see olla sugugi väiksem kui mingid kõrvad mütsi külge õmmelda, saba aretada ja pruunid riided kokku otsida.

Point on pigem selles, et mõni “ei pea tähtsaks”. No aga mida see vaene laps ja tema lasteaiaõpetaja siis tegema peavad kui on kokku lepitud, et kõikidel on rollid ja kostüümid ja siis järsku laps ilma kostüümita peole ilmub, sest mingi tüüp “ei pidanud tähtsaks”?

No kui karukostüüm on pruunid riided ja kõrvad mütsi küljes, siis saab selle kostüümi ju kergema vaevaga, kui minna poodi ja osta karvast paksu kangast , otsida lõiked ja hakata disainima ja teha valmis leopoldistiilis jurakas kostüüm. Ja ilmselt teatatakse sellest ka nädalaid ette, et saaks kaltsukatest asju otsida?

Mida iganes, aga see on millegipärast ikka naise ülesanne, nagu ka näiteks laste (ja tihti ka mehe!) hambaarst, silmaarst, ortopeed, breketid. Ka kogu laste riietus. Lapsed kasvavad kiiresti, lõhuvad riideid, need peaavd olema ilmastikukindlad…. Ikka naise ülesanne. Pere läheb külla: see et lapsed oleks pestud-kustud-kammitud, varuriided ja mähkmed kaasas, autos oksendajale topeltvarustus, külakost – ikka naise teema.

Paljudel juhtudel on siin tegemist ka täiesti tarbetu naiste omavahelise võidurelvastumisega. Meestel selliseid komplekse pole. Lapsed jäävad ellu ka hulga vähema hoolitsusega ja äkki isegi õpivad midagi kasulikku.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 14.02 13:51; 14.02 13:53; 14.02 14:29; 14.02 14:35; 14.02 15:43; 14.02 19:50; 14.02 20:22; 14.02 20:38; 15.02 01:07; 15.02 01:10; 15.02 08:45;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mulle tekkis tunne, et mingi karukostüümi teema on täielik ameerika jamafilmi (kus ameerika orav-rattas-pereidüll-ema õmbleb kaks kuud kalmaari kostüümi lapsele selleks, et laps sellega kaks minutit massisteenis passib) ülepakutud jama. See on küll üks väljanopitud asi antud teemast, aga kas keegi tõepoolest neid ka õmbleb ja miks?

Tead, isegi laenutamine nõuab teatavat ajakulu. Ja kokkuvõttes ei pruugi see olla sugugi väiksem kui mingid kõrvad mütsi külge õmmelda, saba aretada ja pruunid riided kokku otsida.

Point on pigem selles, et mõni “ei pea tähtsaks”. No aga mida see vaene laps ja tema lasteaiaõpetaja siis tegema peavad kui on kokku lepitud, et kõikidel on rollid ja kostüümid ja siis järsku laps ilma kostüümita peole ilmub, sest mingi tüüp “ei pidanud tähtsaks”?

No kui karukostüüm on pruunid riided ja kõrvad mütsi küljes, siis saab selle kostüümi ju kergema vaevaga, kui minna poodi ja osta karvast paksu kangast , otsida lõiked ja hakata disainima ja teha valmis leopoldistiilis jurakas kostüüm. Ja ilmselt teatatakse sellest ka nädalaid ette, et saaks kaltsukatest asju otsida?

Mida iganes, aga see on millegipärast ikka naise ülesanne, nagu ka näiteks laste (ja tihti ka mehe!) hambaarst, silmaarst, ortopeed, breketid. Ka kogu laste riietus. Lapsed kasvavad kiiresti, lõhuvad riideid, need peaavd olema ilmastikukindlad…. Ikka naise ülesanne. Pere läheb külla: see et lapsed oleks pestud-kustud-kammitud, varuriided ja mähkmed kaasas, autos oksendajale topeltvarustus, külakost – ikka naise teema.

Paljudel juhtudel on siin tegemist ka täiesti tarbetu naiste omavahelise võidurelvastumisega. Meestel selliseid komplekse pole. Lapsed jäävad ellu ka hulga vähema hoolitsusega ja äkki isegi õpivad midagi kasulikku.

Ah soo? Prillid, breketid, varumähkmed, hambaaugud, õppimine polegi olulised? Head kombed samuti mitte?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 14.02 09:28; 14.02 13:40; 14.02 13:44; 14.02 14:16; 14.02 14:24; 14.02 14:30; 14.02 14:39; 14.02 19:24; 14.02 20:19; 14.02 20:26;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nüüd on nii, et olen haige. Tõesti, lapsed on elus ja kodu püsti. Sest muu pole ju tähtis, eks ole?
Ühel õhtul oli pizza, teisel hiina toit… Kassi liivakast ajab üle, puhtaid riideid enam pole (nüüd kannavad musti), nädalavanused apelsinikoored vedelevad köögilaual. 1 kl lapsel sai kaustik täis, nüüd kirjutab kaanele, teine käib katkise saaapaga (lund tuleb sisse) jne, jne.
Kui ma terveks saan, siis hakkan otsast pihta. Sest see kõik on ju ainult minu jaoks tähtis?

Pizza ja hiina toit on täiesti täisväärtuslikud toidud, minu meelest kui raha on, siis tõesti võib valida, kas tellida valmistoit või kokata ise köögis kartul ja jahukaste (Eesti rahvustoit). Aga sina oled küll eriliselt saamatu mehe saanud. Kui ikka hädalisi asju vaja (saabas ja vihik), siis nende ostmisega saab minu mees küll hakkama, pesu pesemisega saab ka hakkama, sest need on ka päriselt olulised asjad. Samas kui lilledeta ja karukostüümita ei juhtu mitte midagi. Aga jah, pesu pesemise kohapealt on ka standardid kokkuleppelised. Millal on pesu piisavalt puhas, selles küsimuses ei ole mingit suurt ja õiget tõde. Minu mehe meelest pesen ma laste rõivaid liiga sageli.

Kui kaua pere-eelarve valmistoite välja kannatab? Miks pizza versus vorstikaste (mitte loomaliha-juurviljahautis, köögiviljasupp)?
Kas aluspükse ja sokke ei peaks iga päev vahetama? Koolipluusil võivad suured plekid olla ja nööp puudu?
Kempsupoti puhastamine pole ju ka eluliselt vajalik, eks ole. Saab ju nina pesupulgaga kinni panna ja kuniks õõnsus veel on, ikka kasutada?
Mida ma tahan öelda. On täiesti OK, et sood, nende prioriteedid, võimed on erinevad. Naised on tugevamad pisiasjades, hoolitsemises, multitaskingus. Mehed seevastu saagi koju toomises. Aga miks mõistavad naised ise siinsamas foorumis hukka sookaaslased, kes on otsustanud vedada vaid ühte vankrit, nagu mehed seda teevad?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 14.02 09:28; 14.02 13:40; 14.02 13:44; 14.02 14:16; 14.02 14:24; 14.02 14:30; 14.02 14:39; 14.02 19:24; 14.02 20:19; 14.02 20:26;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mulle tekkis tunne, et mingi karukostüümi teema on täielik ameerika jamafilmi (kus ameerika orav-rattas-pereidüll-ema õmbleb kaks kuud kalmaari kostüümi lapsele selleks, et laps sellega kaks minutit massisteenis passib) ülepakutud jama. See on küll üks väljanopitud asi antud teemast, aga kas keegi tõepoolest neid ka õmbleb ja miks?

Tead, isegi laenutamine nõuab teatavat ajakulu. Ja kokkuvõttes ei pruugi see olla sugugi väiksem kui mingid kõrvad mütsi külge õmmelda, saba aretada ja pruunid riided kokku otsida.

Point on pigem selles, et mõni “ei pea tähtsaks”. No aga mida see vaene laps ja tema lasteaiaõpetaja siis tegema peavad kui on kokku lepitud, et kõikidel on rollid ja kostüümid ja siis järsku laps ilma kostüümita peole ilmub, sest mingi tüüp “ei pidanud tähtsaks”?

No kui karukostüüm on pruunid riided ja kõrvad mütsi küljes, siis saab selle kostüümi ju kergema vaevaga, kui minna poodi ja osta karvast paksu kangast , otsida lõiked ja hakata disainima ja teha valmis leopoldistiilis jurakas kostüüm. Ja ilmselt teatatakse sellest ka nädalaid ette, et saaks kaltsukatest asju otsida?

Mida iganes, aga see on millegipärast ikka naise ülesanne, nagu ka näiteks laste (ja tihti ka mehe!) hambaarst, silmaarst, ortopeed, breketid. Ka kogu laste riietus. Lapsed kasvavad kiiresti, lõhuvad riideid, need peaavd olema ilmastikukindlad…. Ikka naise ülesanne. Pere läheb külla: see et lapsed oleks pestud-kustud-kammitud, varuriided ja mähkmed kaasas, autos oksendajale topeltvarustus, külakost – ikka naise teema.

Paljudel juhtudel on siin tegemist ka täiesti tarbetu naiste omavahelise võidurelvastumisega. Meestel selliseid komplekse pole. Lapsed jäävad ellu ka hulga vähema hoolitsusega ja äkki isegi õpivad midagi kasulikku.

Ah soo? Prillid, breketid, varumähkmed, hambaaugud, õppimine polegi olulised? Head kombed samuti mitte?

Jah, esineb olukordi, kus need pole olulised.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 14.02 13:51; 14.02 13:53; 14.02 14:29; 14.02 14:35; 14.02 15:43; 14.02 19:50; 14.02 20:22; 14.02 20:38; 15.02 01:07; 15.02 01:10; 15.02 08:45;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mulle tekkis tunne, et mingi karukostüümi teema on täielik ameerika jamafilmi (kus ameerika orav-rattas-pereidüll-ema õmbleb kaks kuud kalmaari kostüümi lapsele selleks, et laps sellega kaks minutit massisteenis passib) ülepakutud jama. See on küll üks väljanopitud asi antud teemast, aga kas keegi tõepoolest neid ka õmbleb ja miks?

Tead, isegi laenutamine nõuab teatavat ajakulu. Ja kokkuvõttes ei pruugi see olla sugugi väiksem kui mingid kõrvad mütsi külge õmmelda, saba aretada ja pruunid riided kokku otsida.

Point on pigem selles, et mõni “ei pea tähtsaks”. No aga mida see vaene laps ja tema lasteaiaõpetaja siis tegema peavad kui on kokku lepitud, et kõikidel on rollid ja kostüümid ja siis järsku laps ilma kostüümita peole ilmub, sest mingi tüüp “ei pidanud tähtsaks”?

No kui karukostüüm on pruunid riided ja kõrvad mütsi küljes, siis saab selle kostüümi ju kergema vaevaga, kui minna poodi ja osta karvast paksu kangast , otsida lõiked ja hakata disainima ja teha valmis leopoldistiilis jurakas kostüüm. Ja ilmselt teatatakse sellest ka nädalaid ette, et saaks kaltsukatest asju otsida?

Mida iganes, aga see on millegipärast ikka naise ülesanne, nagu ka näiteks laste (ja tihti ka mehe!) hambaarst, silmaarst, ortopeed, breketid. Ka kogu laste riietus. Lapsed kasvavad kiiresti, lõhuvad riideid, need peaavd olema ilmastikukindlad…. Ikka naise ülesanne. Pere läheb külla: see et lapsed oleks pestud-kustud-kammitud, varuriided ja mähkmed kaasas, autos oksendajale topeltvarustus, külakost – ikka naise teema.

Paljudel juhtudel on siin tegemist ka täiesti tarbetu naiste omavahelise võidurelvastumisega. Meestel selliseid komplekse pole. Lapsed jäävad ellu ka hulga vähema hoolitsusega ja äkki isegi õpivad midagi kasulikku.

Ah soo? Prillid, breketid, varumähkmed, hambaaugud, õppimine polegi olulised? Head kombed samuti mitte?

Jah, esineb olukordi, kus need pole olulised.

Selle olukorra nimi on: emme jäi haigeks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 14.02 09:28; 14.02 13:40; 14.02 13:44; 14.02 14:16; 14.02 14:24; 14.02 14:30; 14.02 14:39; 14.02 19:24; 14.02 20:19; 14.02 20:26;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nüüd on nii, et olen haige. Tõesti, lapsed on elus ja kodu püsti. Sest muu pole ju tähtis, eks ole?
Ühel õhtul oli pizza, teisel hiina toit… Kassi liivakast ajab üle, puhtaid riideid enam pole (nüüd kannavad musti), nädalavanused apelsinikoored vedelevad köögilaual. 1 kl lapsel sai kaustik täis, nüüd kirjutab kaanele, teine käib katkise saaapaga (lund tuleb sisse) jne, jne.
Kui ma terveks saan, siis hakkan otsast pihta. Sest see kõik on ju ainult minu jaoks tähtis?

Oot, kas Sul on partner, s.t. mees?
Ma Sinu jutust sain 100% aru, et Sa oled üksikvanem, kelle mõlemad lapsed käivad 1 või 2 klassis.
Issand Jumal, miks sellist koormat küll vedada? Milleks olla koos inimesega, kellest mitte midagi kasu ei ole, kes on vastupidi lisakoorem?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mulle tekkis tunne, et mingi karukostüümi teema on täielik ameerika jamafilmi (kus ameerika orav-rattas-pereidüll-ema õmbleb kaks kuud kalmaari kostüümi lapsele selleks, et laps sellega kaks minutit massisteenis passib) ülepakutud jama. See on küll üks väljanopitud asi antud teemast, aga kas keegi tõepoolest neid ka õmbleb ja miks?

Tead, isegi laenutamine nõuab teatavat ajakulu. Ja kokkuvõttes ei pruugi see olla sugugi väiksem kui mingid kõrvad mütsi külge õmmelda, saba aretada ja pruunid riided kokku otsida.

Point on pigem selles, et mõni “ei pea tähtsaks”. No aga mida see vaene laps ja tema lasteaiaõpetaja siis tegema peavad kui on kokku lepitud, et kõikidel on rollid ja kostüümid ja siis järsku laps ilma kostüümita peole ilmub, sest mingi tüüp “ei pidanud tähtsaks”?

No kui karukostüüm on pruunid riided ja kõrvad mütsi küljes, siis saab selle kostüümi ju kergema vaevaga, kui minna poodi ja osta karvast paksu kangast , otsida lõiked ja hakata disainima ja teha valmis leopoldistiilis jurakas kostüüm. Ja ilmselt teatatakse sellest ka nädalaid ette, et saaks kaltsukatest asju otsida?

Mida iganes, aga see on millegipärast ikka naise ülesanne, nagu ka näiteks laste (ja tihti ka mehe!) hambaarst, silmaarst, ortopeed, breketid. Ka kogu laste riietus. Lapsed kasvavad kiiresti, lõhuvad riideid, need peaavd olema ilmastikukindlad…. Ikka naise ülesanne. Pere läheb külla: see et lapsed oleks pestud-kustud-kammitud, varuriided ja mähkmed kaasas, autos oksendajale topeltvarustus, külakost – ikka naise teema.

Paljudel juhtudel on siin tegemist ka täiesti tarbetu naiste omavahelise võidurelvastumisega. Meestel selliseid komplekse pole. Lapsed jäävad ellu ka hulga vähema hoolitsusega ja äkki isegi õpivad midagi kasulikku.

Ah soo? Prillid, breketid, varumähkmed, hambaaugud, õppimine polegi olulised? Head kombed samuti mitte?

Jah, esineb olukordi, kus need pole olulised.

Selle olukorra nimi on: emme jäi haigeks.

vahel ka seda. Mõni naine imestab ise ka et ei kukkunudki taevas maa peale, kui nädal aega trussikuid ei vaheta või terve päev arvutis olla.
Naised on suured silmakirjatsejad.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 14.02 13:51; 14.02 13:53; 14.02 14:29; 14.02 14:35; 14.02 15:43; 14.02 19:50; 14.02 20:22; 14.02 20:38; 15.02 01:07; 15.02 01:10; 15.02 08:45;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mulle tekkis tunne, et mingi karukostüümi teema on täielik ameerika jamafilmi (kus ameerika orav-rattas-pereidüll-ema õmbleb kaks kuud kalmaari kostüümi lapsele selleks, et laps sellega kaks minutit massisteenis passib) ülepakutud jama. See on küll üks väljanopitud asi antud teemast, aga kas keegi tõepoolest neid ka õmbleb ja miks?

Tead, isegi laenutamine nõuab teatavat ajakulu. Ja kokkuvõttes ei pruugi see olla sugugi väiksem kui mingid kõrvad mütsi külge õmmelda, saba aretada ja pruunid riided kokku otsida.

Point on pigem selles, et mõni “ei pea tähtsaks”. No aga mida see vaene laps ja tema lasteaiaõpetaja siis tegema peavad kui on kokku lepitud, et kõikidel on rollid ja kostüümid ja siis järsku laps ilma kostüümita peole ilmub, sest mingi tüüp “ei pidanud tähtsaks”?

No kui karukostüüm on pruunid riided ja kõrvad mütsi küljes, siis saab selle kostüümi ju kergema vaevaga, kui minna poodi ja osta karvast paksu kangast , otsida lõiked ja hakata disainima ja teha valmis leopoldistiilis jurakas kostüüm. Ja ilmselt teatatakse sellest ka nädalaid ette, et saaks kaltsukatest asju otsida?

Mida iganes, aga see on millegipärast ikka naise ülesanne, nagu ka näiteks laste (ja tihti ka mehe!) hambaarst, silmaarst, ortopeed, breketid. Ka kogu laste riietus. Lapsed kasvavad kiiresti, lõhuvad riideid, need peaavd olema ilmastikukindlad…. Ikka naise ülesanne. Pere läheb külla: see et lapsed oleks pestud-kustud-kammitud, varuriided ja mähkmed kaasas, autos oksendajale topeltvarustus, külakost – ikka naise teema.

Paljudel juhtudel on siin tegemist ka täiesti tarbetu naiste omavahelise võidurelvastumisega. Meestel selliseid komplekse pole. Lapsed jäävad ellu ka hulga vähema hoolitsusega ja äkki isegi õpivad midagi kasulikku.

Ah soo? Prillid, breketid, varumähkmed, hambaaugud, õppimine polegi olulised? Head kombed samuti mitte?

Jah, esineb olukordi, kus need pole olulised.

Selle olukorra nimi on: emme jäi haigeks.

vahel ka seda. Mõni naine imestab ise ka et ei kukkunudki taevas maa peale, kui nädal aega trussikuid ei vaheta või terve päev arvutis olla.
Naised on suured silmakirjatsejad.

Kui mees pere maha jätab, toimib kõik enamasti normaalselt edasi. Kui naine on nädala haige, siis on tagatud vaid see, et taevas ei kuku maa peale… Kui kaua selline elu siis normaalne on, et taevas polegi veel maa peale kukkunud? Kuni naine terveks saab ja trussikud ära peseb?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 14.02 09:28; 14.02 13:40; 14.02 13:44; 14.02 14:16; 14.02 14:24; 14.02 14:30; 14.02 14:39; 14.02 19:24; 14.02 20:19; 14.02 20:26;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu mees teeb kõiki neid asju samamoodi nagu minagi. Teemegi kordamööda või teeb see kes parasjagu saab/kodus on jne. Toitu valmistab, koristab, pesu peseb, triigib, beebiga tegeleb alates mähkmevahetusest kuni selleni, et külla minnes on varustus kaasas jne jne. Kuna tal on veel kaks last kes pole minu lapsed ja kuna nad elavad pool ajast meil siis kõik nendega seonduv on ka mu mehe rida. Ma lihtsalt ei kujutaks ette, et peaks meest emmetama…Kasvatage siis oma poegi paremini ja ärge tehke neile ette-taha kõike ära, ehk on järgmine põlvkond mehi normaalsemad…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kunagi aastaid tagasi oli siin üks teema umbes selline, et mida napakat on teie mehed lastele selga pannud vms. Ja siis tuli ikka igasuguseid lugusid a la kuidas mees ja laps saabusid ema töö juurde, lapsel köögirätikust turban ümber pea mässitud ja kuidas siis ema pidi häbi pärast ära surema ja mees sai hullu koosa ja oli täiesti hämmingus, et mis siis NÜÜD, me ei leidnud mütsi üles, ei tulnud ju talvel palja peaga, mis oleks olnud tunduvalt halvem.

Ehk siis siit saab kenasti üldistada – mütsi ei ole. Naine ilmselt jätaks minemata, sest mütsi ei ole, lisaks teema, et mida teised küll mõtlevad, aga mehe jaoks on oluline see, et pea kui selline poleks paljas, ta läheneb leidlikult ja ei põe reeglina häbikompleksi, et äkki keegi kuidagi vaatab.

Kas teie suudaks üle elada köögirätikust mütsi kui minna on vaja, aga mütsi lihtsalt ei ole kusagil? Sama küsimuse võib esitada ka mehele. Tookord pidas mu isiklik mees seda täiesti leidlikuks, natuke järele mõelnult sain ka mina aru, et kõik oli ju ok, minu peas on kinni, et mulle on see lahendus võõristav ja esimene emotsioon on issand küll.

Kuna nii on, et paljud emad ja kasvatajad lihtsalt ei elaks üle meeste aretatud karukostüüme, siis on nad aru saanud, et kõik need asjad, kus naised teavad ilmselgelt paremini, kuidas ÕIGE on, tuleb jätta näppimata ja naised teevad need igaks juhuks pigem ise ära, sest ikka korralikult tuleb teha!

Tuleb tunnistada, et ka mina teen ise ära mitmedki asjad, kuna MINLE on tähtis, et need oleks tehtud just nii. Aga ma olen täiesti valmis tunnistama, et elu köögirätikust mütsi tegeva isaga on lapsele kõvasti fantaasiarohkem kui kuivikust emaga. Kuniks ta kasvab ja ühiskondlik häbi ta seiklejameele tapab.

Ma arvan, et mehed teeks oluliselt rohkem, kui neid lastaks ja pärast ei näägutataks, et valesti sai.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul jääb tihti arusaam, et paljud paarid ei ole lähedased, sügavuti, emotsionaalselt lähedased. Ei julgeta mehele öelda otse, mida mõeldakse või et on abi vaja. Kui mul vahel pereelust kaane pealt lööb, võtangi oma aja, käin linnas, istun sõbrannaga või lähen üksi rattaga sõitma. Mees ja laps toimetavad kodus. Jah on küll kodu rohkem segamini mu tulles, aga mis siis, mina sain lõõgastuda.
Rääkige oma meestega ja enda vajaduste eest tuleb ka ise hoolt kanda, mitte märtrina kõik enda kaela võtta ja siis oiata.
Kui ma haige olen olnud ja rase, on ikkagi mees mulle toonud toidu ka voodi vajadusel, käib poes, teeb söögid.
Sellest, kui mees lapsele alati õigeid riideid selga ei oska panna, tuleb mööda vaadata, mehed on mehed ja ei oska kõike nii detailselt jälgida kui naised.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

On jah nõme hoiak. Kõige totrama pirni sain siis, kui eksmees ei läinud isadepäevaks lasteaeda peole, kuigi oli lubanud, et läheb. Isadepäev oli reedel, oli isa ja lapse kohtumise nädalavahetus ja diil oli, et ta läheb sinna peole, siis võtab lapse ja läheb temaga koju. Hilines ja jõudis alles lasteaia kinnipaneku ajaks.
Järgmisel esmaspäeval lapsele järgi (kokkuleppe kohaselt viis isa ta esmaspäeva hommikul ise lasteaeda ära ka) minnes kuulsin kasvatajalt, et: “Mida teha, isa hilines ja laps oli väga õnnetu, keeldus esinemast…” siis mul küll pidi pea plahvatama. Ja siis ma ütlesin ka sellele kasvatajale, et tegemist on minu EKSIGA, mitte mehega, eks on ta põhjusega, mina ei peaks üldse teise täiskasvanu tegude eest vastutama ja miks te ei esita neid “mida teha” küsimusi asjaosalisele endale. MIS VALEMIGA PEAN MINA SAAMA GARANTEERIDA, ET TA TULEB ISADEPÄEVA PEOLE LASTE ESINEMISE AJAKS KOHALE? See ei peaks üldse minu asi olema.
Kasvataja tõmbus kokku ja vabandas ja vabandas, aga tõsiselt… selline mõtteviis.

Lapsele karjud samamoodi, et pole sinu asi, miks isa ei tulnud? Lasteaeda ei huvita, kas sul on mees või eksmees. Tema räägib lapse vanematega.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kunagi aastaid tagasi oli siin üks teema umbes selline, et mida napakat on teie mehed lastele selga pannud vms. Ja siis tuli ikka igasuguseid lugusid a la kuidas mees ja laps saabusid ema töö juurde, lapsel köögirätikust turban ümber pea mässitud ja kuidas siis ema pidi häbi pärast ära surema ja mees sai hullu koosa ja oli täiesti hämmingus, et mis siis NÜÜD, me ei leidnud mütsi üles, ei tulnud ju talvel palja peaga, mis oleks olnud tunduvalt halvem.

Ehk siis siit saab kenasti üldistada – mütsi ei ole. Naine ilmselt jätaks minemata, sest mütsi ei ole, lisaks teema, et mida teised küll mõtlevad, aga mehe jaoks on oluline see, et pea kui selline poleks paljas, ta läheneb leidlikult ja ei põe reeglina häbikompleksi, et äkki keegi kuidagi vaatab.

Kas teie suudaks üle elada köögirätikust mütsi kui minna on vaja, aga mütsi lihtsalt ei ole kusagil? Sama küsimuse võib esitada ka mehele. Tookord pidas mu isiklik mees seda täiesti leidlikuks, natuke järele mõelnult sain ka mina aru, et kõik oli ju ok, minu peas on kinni, et mulle on see lahendus võõristav ja esimene emotsioon on issand küll.

Kuna nii on, et paljud emad ja kasvatajad lihtsalt ei elaks üle meeste aretatud karukostüüme, siis on nad aru saanud, et kõik need asjad, kus naised teavad ilmselgelt paremini, kuidas ÕIGE on, tuleb jätta näppimata ja naised teevad need igaks juhuks pigem ise ära, sest ikka korralikult tuleb teha!

Tuleb tunnistada, et ka mina teen ise ära mitmedki asjad, kuna MINLE on tähtis, et need oleks tehtud just nii. Aga ma olen täiesti valmis tunnistama, et elu köögirätikust mütsi tegeva isaga on lapsele kõvasti fantaasiarohkem kui kuivikust emaga. Kuniks ta kasvab ja ühiskondlik häbi ta seiklejameele tapab.

Ma arvan, et mehed teeks oluliselt rohkem, kui neid lastaks ja pärast ei näägutataks, et valesti sai.

seda ma olen ka märganud, et naistel on mingi oma kitsas arusaam, kuidas asjad peaks olema ja teised peavad seda õhust aimama. Ja kunagi pole piisavalt hea. Eriti just vanemad ja üksi elavad, seksuaalselt rahuldamata naised on sellised tihti.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 14.02 13:51; 14.02 13:53; 14.02 14:29; 14.02 14:35; 14.02 15:43; 14.02 19:50; 14.02 20:22; 14.02 20:38; 15.02 01:07; 15.02 01:10; 15.02 08:45;
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 63 )


Esileht Pereelu ja suhted Mehe ja naise roll

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.