Teema: Mehe laps

#3146029:

kuid kui tahetakse trenni/kalale minna??

See on ok, kui eelnevalt on lapsele muretsetud hoidja.

Aga teil on see probleem ju lahendatud? Hoidja on olemas – sina.
Probleemi ei ole.

#3146055:

Selles probleem ongi, et mina pole arvestanud sellise asjaga ning ütlen ausalt, et mul pole ka tahtmist ning see pole minu kohustus. Kui aga keeldun öeldakse mulle, et oleme ju perekond ning minu plaanid pole olulised – need saab ju ümber teha. Lisaks öeldakse, et mul läheb kohe nägu vingu kui ta oma palve esitab ning hakkan uurima kui kaua jne. Minu arust jallegi taiesti normaalne kysida hoidmise kestust et saaksin oma plaane teha…

Eksole. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi.
Minu mehel on ka varasemast laps. Variant 50/50 ei tule meie pere puhul isegi mitte arutlusele, mulle ei sobi. Meie pere, meie kodu. Mehe laps elab oma ema juures. Ei pea teda meie pere liikmeks. Käib külas ja läheb tagasi.
See sinu teema. See 50/50 oli juba siis kui mehega koos elama hakkasid? Kui oli, siis mees vast vaatabki asja nii, et tema ja laps oli pere ja siis tulid sina (nende juurde) ja pere lihtsalt kasvas. Ulmehea inimene oled kui sulle on selline elu sobinud.

#3146075:

Läksid eksiga lahku, kui too rase oli. Mina olin meie suhte alguses 18 aastane ja ma ei saanud absoluutselt aru, mida selline asi kaasa tuua võib. Olen püüdnud leppida ja kohaneda, kuid see mulle väga raske olnud. Mees ei aksepteeri minu arvamust pm üldse lapse voi meie elukorraldusega seotud teemadel. Suudan leppida selle 50/50 asjaga, kuna olen ise palju kodust eemal ning see korraldus on ka muutumas, kuna kolime peatselt teise riiki. Siiski mulle ei mahu pähe miks mees arvab et ma peaksin mingi kasuema rolli votma ning seda last oma pereks pidama(tema sõnad). Suudan last akteepteerida ning loomulikult suhtun temasse viisakalt ja sõbralikult, aitan kui vaja vms, aga rohkemat ma ei soovi. Mees aga ei saa aru, et survestab mind ja tänu sellele eemaldun veelgi. Olen talle ka öelnud seda, kuid ta on automaatselt kaitsepositsioonil ning sõnum ei jõua kohale, kuigi olen proovinud erinevaid lähenemistaktikaid..

Annab leppida ja kohaneda, kui pool teie ajast veedab teiega koos keegi, kes sulle on võõras. Mina ei suudaks üldse, ausalt.
Mehel aga on võib-olla mingi nägemus perekonnast. Et isegi kui tema ja lapse ema teed läksid lahku, siis ajal, kui laps on teie pool, oleks tal nagu “normaalne” perekond. Teeksite kõiki asju koos ja sina võtaks teda nagu oma last jne. Tema hoiab lapse poole, sina vastu- sest ta on kogu aeg nagu teie vahel. Ja mees ei saa aru, mis on valesti või mis häirib, tema arvates te olete nagu perekond. Sinu jaoks on tegu aga pealesunnitud olukorraga.
Veab, et välismaale ära kolite. Läheb kergemaks. Siis seda 50/50 süsteemi enam ei eksisteeri ja saate endale elada.

Teemaalgataja, miks sa selle mehega koos oled?

#3146029:

Tere! Mehel on laps eelmisest suhtest, toimib nädal ühega, nädal teisega süsteem. Minu küsimus on kas see on ok kui mees oma nädala ajal soovib oma last elukaaslase hoida jätta, et minna trenni vms? Mõistetav, kui tegu on tööga seotud käiguga v korraks poodi või vältimatu/kiireloomuline asi, kuid kui tahetakse trenni/kalale minna?? Minu arvates see nädal ongi isale lapsega veetmiseks ning omad toimetused tuleb ülejaanud ajal ette võtta. See on ok, kui vahel harva v erandkorras ka sellisteks tegevusteks abi palutakse ja on normaalne, et teineteisele vastu tullakse Võimalusel, kuid leian, et elukaaslasel on õigus keelduda, kui juba omad plaanid tehtud või pole arvestanud sellise asjaga. Mis teie arvate?

Minu elukaaslane hoiab hea meelega minu last, pakub välja ise. Ma ise pole selle peale tulnudki, et talt seda nõuda.

#3146069:

#3146055:

Selles probleem ongi, et mina pole arvestanud sellise asjaga ning ütlen ausalt, et mul pole ka tahtmist ning see pole minu kohustus. Kui aga keeldun öeldakse mulle, et oleme ju perekond ning minu plaanid pole olulised – need saab ju ümber teha. Lisaks öeldakse, et mul läheb kohe nägu vingu kui ta oma palve esitab ning hakkan uurima kui kaua jne. Minu arust jallegi taiesti normaalne kysida hoidmise kestust et saaksin oma plaane teha…

Eksole. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi.

Minu mehel on ka varasemast laps. Variant 50/50 ei tule meie pere puhul isegi mitte arutlusele, mulle ei sobi. Meie pere, meie kodu. Mehe laps elab oma ema juures. Ei pea teda meie pere liikmeks. Käib külas ja läheb tagasi.

See sinu teema. See 50/50 oli juba siis kui mehega koos elama hakkasid? Kui oli, siis mees vast vaatabki asja nii, et tema ja laps oli pere ja siis tulid sina (nende juurde) ja pere lihtsalt kasvas. Ulmehea inimene oled kui sulle on selline elu sobinud.

Vaene laps, isa kodu polegi tema kodu. Kuri võõrasema.

Mina ei saa aru sellest halamisest. Kui võtsite teise ringi mehe, mida te ootasite siis?

#3146029:

Tere! Mehel on laps eelmisest suhtest, toimib nädal ühega, nädal teisega süsteem. Minu küsimus on kas see on ok kui mees oma nädala ajal soovib oma last elukaaslase hoida jätta, et minna trenni vms? Mõistetav, kui tegu on tööga seotud käiguga v korraks poodi või vältimatu/kiireloomuline asi, kuid kui tahetakse trenni/kalale minna?? Minu arvates see nädal ongi isale lapsega veetmiseks ning omad toimetused tuleb ülejaanud ajal ette võtta. See on ok, kui vahel harva v erandkorras ka sellisteks tegevusteks abi palutakse ja on normaalne, et teineteisele vastu tullakse Võimalusel, kuid leian, et elukaaslasel on õigus keelduda, kui juba omad plaanid tehtud või pole arvestanud sellise asjaga. Mis teie arvate?

Ma arvan, et sa ei ole pereeluks valmis. Laps ei ela nädal aega oma isa juures, ta elab teie juures. Vastasel juhul koli selleks nädalaks välja.

#3146180:

Minu probleem pole otseselt niivõrd selles, et ma vahel seda last hoidma peaksin vms. Kirjutasin ju et loomulikult ma aktsepteerin last ning suhtun temasse sõbralikult, ometigi ei pea ma teda oma perekonna liikmeks ning mul ei ole mingit isiklikku sidet temaga ja ma ei arva, et see ka tingimata peaks olema. Loogiline, et isa uue elukaaslase suhtumine peab olema sõbralik ning salliv, kuid enamat NÕUDA ei ole minu arvates väga mõistlik, eriti arvestades, et südant ei saa sundida. Seega ma kirjutangi, et minu arust on ok vahel tulla vastu palvele last hoida, kui on mingi erandkord või tööasi vms, kuid mul peab olema õigus keelduda ning põhjus selleks võib olla ka lihtsalt see, et tahan ise trenni/sõbrannadega välja vms minna. Laps pole minu kohustus vaid mehe oma ning mina saan öelda ei aga tema mitte. Me ei jaga seda kohustust. Mehe käitumine pigem ajab mind veelgi enam eemale ning ma ei tahagi tegeleda sellega. Lisaks on see laps nii väike(3) ning mul on keeruline temaga mingit sügavamat suhtlust või jumal teab mida arendada. Ma ei arva ka, et selle lapse koht meie kodu siseselt peaks olema minust kõrgemal – et ta võib mu asju lõhkuda, raisata jne ja kui midagi ütlen olen mina halb ja kuri. See pole kuidagi pidi ok. Lisaks minu arvamuse kohaselt on isa kohustus lapse järelt koristada jne.

Aga palun räägi seda oma mehele. Kui sa seda teha ei suuda, siis te ei saa ju koos elada.

#3146187:

#3146186:

Aga palun räägi seda oma mehele. Kui sa seda teha ei suuda, siis te ei saa ju koos elada.

Ehh, siis 40+ naised ei suuda oma meestega lihtsatest asjadest rääkida ja sina soovitad seda 18 + 3a vanale, õigemini noorele naisele.

Aga mida sina siis soovitaksid? Sinu sõnastus on muidugi suurepärane, selle taustal sain oma soovituse absurdsusest aru 🙂 Ilmselt on teemaalgatajal lihtsam nende “issi nädalate” ajaks hostelisse kolida.

Minul on kurb lugeda seda teemaalgatust – isa kodus on laps justkui võõras, pole pereliige.

Kui mees läheb vesteldes kaitsepositsiooni, siis usu mind, sinu suhtumine – kasvõi alateadlikult, on last tõrjuv. Ma usun, et su mees on selle pärast väga õnnetu.

Nüüd ma tean, kust tulevad sellised muinasjutud nagu näiteks “Tuhkatriinu” – ikka päriselust enesest.

Kui võtad lapsega mehe, siis tuleb paraku natuke rohkem pingutada. Sa ju teadsid oma meest kohates, et tal on laps?

#3146208:

Nüüd ma tean, kust tulevad sellised muinasjutud nagu näiteks “Tuhkatriinu” – ikka päriselust enesest.

Tuhkatriinul oli ema surnud.
Sellel lapsel on ema olemas ja elus ja terve.

Tee omale sellised lihtsad asjad kõigepealt selgeks. Siis soiu võõrasemast vms.