Esileht Pereelu ja suhted Mehe naeruväärne kingitus

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 101 )

Teema: Mehe naeruväärne kingitus

Postitas:
Kägu

Tean, et ta vihkab seda kommet, et on vaja tingimata midagi kinkida ja olen väga rahul, et ta üldse vaevub midagi ostma, kuigi ta ei pea ise seda kinkimise ja maailma ressursside mõttetu raiskamise kommet üldse tähtsaks.

Mehed vihkavad kingitegemise kommet, kui nende arust kingisaaja ei vääri ühtegi kingitust. Mõelge ise, kui te oleksite sunnitud tegema kingituse mõnele suvalisele, kergelt isegi ebameeldivale inimesele nagu mingile vastikule naabrimutile või ebameeldivale kolleegile. Haaraks isegi toidukast suvalise kommikarbi, et asi lihtsalt vormiliselt tehtud saaks. Jube ebameeldiv kohustus.

Täitsa eraldi nähtus on ka see, et eriti just keskealistel meestel ilmneb suur keskkonnasäästlikkus ainult oma naisele kingi tegemise ajal. Mitte auto valimise ajal või lihasöömise ajal või pakendite peale mõeldes jne. See on viisakas vormiline vabandus, et mitte otse välja näidata: “sa ei huvita mind ja sinu huvid ei huvita mind, ma ei viitsi sinu peale üldse mõelda.”

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mehed vihkavad kingitegemise kommet, kui nende arust kingisaaja ei vääri ühtegi kingitust.

Paljudel inimestel on rumal komme terve romaan ühe lause taha välja mõelda, mis algsest mõttest täiesti erinevaks lause sisu väänab. Selle lausega ütled sa ka, et mu mees vihkab oma ema ja vendasid ja sõpru, sest ka neile kingituste tegemine on miski, mida ta ei oska, ei taha ja sisimas peab asjatu raiskamiskultuuri osaks. Nii nagu kõik imimesed ei sobi müügimeheks, näiteks nagu mina, sest selleks peab siiralt uskuma, et inimestel on müüdavaid asju päriselt vaja, aga ei ole ju enamasti. Sama mõtlevad ka paljud mehed ja naised, et ükski kingitav asi ei ole ju miski, mida päriselt vaja on. Ja kui ise ei ole asjadeinimene, on väga raske ette kjutada, et keegi siiralt õnnelik kingi üle on, sest ise kingi üle mingeid sügavaid rõõmutundeid ei tunne, pigem teeskled rõõmu, et kinkijal hea meel oleks kuigi sisimas mõtled, et mu kodu on niigi asjadest üle kuhjatud.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täitsa eraldi nähtus on ka see, et eriti just keskealistel meestel ilmneb suur keskkonnasäästlikkus ainult oma naisele kingi tegemise ajal. Mitte auto valimise ajal või lihasöömise ajal või pakendite peale mõeldes jne. See on viisakas vormiline vabandus, et mitte otse välja näidata: “sa ei huvita mind ja sinu huvid ei huvita mind, ma ei viitsi sinu peale üldse mõelda.”

Aga ehk nad siiralt naudivad liha ja autoga sõitmist aga nad ei naudi kingituste saamist. Meeste empaatiavõime ongi palju viletsam ja neil on raske end teistsuguse inimese nahka mõelda. Kas sina ise oskaksid ja tahaksid kinke teha, kui pole olemas kinki, mis sulle emdale meeldiks? Sul poleks halli aimugi, mida teisele kinkida, sest sulle tunduvad kõik asjad poeletil nii mõttetu rämps, mida sa oma koju ei tahaks ja tundub veider teisele kinkida midagi, mida sa ise ei taha. Minul endal on sama probleem kui neil meestel. Sõbrannade hulgas on mul kingiinimesi. Ja iga kord neile kinki tehes pean ma suruma alla tunde, et kingin neile mõttetut jama. Ise neilt kinki saades ei ole ma kunagi õnnetunnet kogenud, sest tõesti, päriselt soovitud asjad ostan ma endale ise ja tahan valida ise. Mulle ei meeldi kui keegi minu eest mulle valib sisustuselemente, näokreeme, lõhnasid, ehteid, isegi toifu ostan gea meelega ise. Ma tahan ise valida. Aga ma ei pane ka sõbrannale pahaks, võtan seda kingivajadust kui armsat sõbranna kiiksu, mis tuleb ära taluda. Aga just tüütu talumine minu jaoks see kingi tegemine on, ei miskit meeldivat. Ja see absoluutselt ei tähenda, et ma sõbrannast ei hooli. Ma mõtlen oma sõbrannadele väga palju, nad on mul väga südames. Aga paraku seda ma ikka välja mõelda ei suuda, mille üle nad kingi puhul rõõmustaksid, sest minu enda eelarvamus asjade osas segab vahele. Mõtlen kogu aeg, et aga ma ise tahaksin seda ju ise valida, kuidas ma sõbrannale siis oma maitse peale surun ja seetõttu on kingi välja mõtlemine minu jaoks ülimalt ebameeldiv protsess.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

ga paraku seda ma ikka välja mõelda ei suuda, mille üle nad kingi puhul rõõmustaksid, sest minu enda eelarvamus asjade osas segab vahele

No ja? Suru oma eelarvamus siis maha. Kuidas sinu arvanus on seotud sellega, kui sa teisele inimesele midagi kingid. Kingidki, mida sõbranna sooviks või.
Kui sa iseendast jagu ei saa, et end sel hetkel tahaplaanile jätta, siis on sinuga küll kurvad lood. Empaatiavõime taandub sul käpakil ja tagurpidi sinu ego ees.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kingidki, mida sõbranna sooviks

Aga ma ei tea, mida sõbranna tegelikult sooviks, sest me oleme kõik iseseisvad, eluga hakkama saavad inimesed, tal ei ole probleeme sellega, et ta soovitud asja enesele osta ei suudaks. Miks ta pole ostnud, ei tea. Kas minu tehtud eelmised kingid talle tegelikult meeldivad, ei tea, sest võibolla on ta sama moodi nagu mina lihtsalt viisakas ja tahab sõbrannale head nägu tehes rõõmu teha. Sellist olukorda, kus ma kallile inimesele kingi saamisel teatan, et tema toodu on täielik rämps ja mulle rõõmu ei paku, ma ette ei kujuta, selliselt sõbrad ei käitu. Kinkidevahelisel ajal olen küll maininud, et ma ei ole kinkideinimene aga sõbrad ei pea ka seda minu omadust piisavalt oluliseks (või ei usu seda, kuna nad ise nii ei tunne), et sellest hoolida. Kui nii, siis nii, sõbrad ei peagi olema vigadeta inimesed. Sõbranna tahab üllatust, aga mina ei suuda end tema pea sisse mõelda, et milline ebavajalikust kräpist talle tegelikult rõõmu valmistab ja kui ta ka ütleb mingi konkreetse asja, siis ma ei oska end tema asemele mõelda, et milline neist poeletil pakutavatest tema meelest hea valik on ja kink samas minu laste elukvaliteedist rahalises mõttes midagi vähemaks ei võtaks ja minu aega ebaproportsionaalselt ei kulutaks, sest aega peab jääma ka teistele sõpradele, oma lastele ja mehele. Olen märganud, et inimesed, kes ise kiidavad, et nad on väga head teiste inimeste lugejad ja oskavad neile häid kinke teha, ei taju tegelikult väga sageli, et kingisaaja on lihtsalt viisakas. Neile endale lihtsalt tundub, et nad on väga empaatilised mõtetelugejad.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga ehk nad siiralt naudivad liha ja autoga sõitmist aga nad ei naudi kingituste saamist. Meeste empaatiavõime ongi palju viletsam ja neil on raske end teistsuguse inimese nahka mõelda.

Loomaaed on tõesti suur ja lai – on olemas inimesi nii empaatiavõimetuid kui ka täitsa psühhopaate. Aga mis õnnetu inimene sellise endale kaaslaseks valib, kui on olemas palju toredaid ja südamlikke inimesi? Sellised, kes ei ole empaatiavõimetud ja enesekesksed (1 kingitus või lillekimp aastas on keskkonnale kohe ületamatu kahju, kohe on mees Greta Thunbergi suurim fänn, aga iga päev sinki ja liha nosida on ju mõnus, sest “MULLE meeldib”).

Kahju nendest elurõõmuta naistest selliste kõrval, kes end lohutavad igasuguste muinasjuttudega. Kui mees armastab, siis ausõna ei võta 1 kena kingitus ja lilleõis tükki küljest ära ega pane just sel hetkel pingsalt mõtlema osooniaukude peale.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kingitust on lihtne teha, kui oskad inimest kuulata ja näha. Mis teda huvitab, mida ta kogub, mis ta silmad särama paneb, mida ta ütles 2 kuud tagasi, et oleks vaja. Sellepärast muideks tehaksegi kingitusi “lähedastele”, mitte võõrastele. Mis mõte on teie elul, kui teie nn lähedased on sama kauged ja tundmatud kui võõras poemüüja? Kui tõesti ei oska, siis hooliv inimene siiski küsiks: mida sa kingituseks soovid. Egoist isegi ei küsigi, tal pole ju soovi midagi teise inimese jaoks teha.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga ma ei tea, mida sõbranna tegelikult sooviks, sest me oleme kõik iseseisvad, eluga hakkama saavad inimesed, tal ei ole probleeme sellega, et ta soovitud asja enesele osta ei suudaks.

Okei, su sõbranna pole sulle kunagi öelnud, et tahaks NOAsse sööma minna, aga pole jõudnud. Või pakkunud, et läheks koos Saaremaale. Või maininud, et pagan, äkki peaks ka ostma kuumaõhufritüüri, aga ei viitsi süveneda, milline suurim on. Või laksanud käega vastu laupa, et Sirp jäi taas tellimata. Või et tahaks miskit uut krimkat lugeda, aga pole aega tutvuda, mis müüa on.

Sa lihtsalt ei oska kuulata. Nii lihtne see ongi.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Okei, su sõbranna pole sulle kunagi öelnud, et tahaks NOAsse sööma minna, aga pole jõudnud. Või pakkunud, et läheks koos Saaremaale.

Ma käin sõbrannade ja oma lastega pea igal nädalavahetusel mööda Eestit rändamas ja kusagil väljas söömas. Ja sätime seda täiesti pingevabalt nii, nagu kellegi pere logistikaga sobib, see kingitus tähendaks, et jätkame samal moel nagu ikka. Samuti oleks veider, kui sõbranna ootaks kolme lapsega perelt nii kalleid kingitusi, nagu seda on mingid üle sajaeurosed reisid, sest täpselt sama palju nagu mina saan selle reisi talle välja teha oma laste ülikoolifondi arvelt, saab ka tema ise selle reisi enesele rahastada oma laste ülikoolifondi ja auto uuendamise fondi arvelt. Ega mul ainult üks hea sõber ei ole.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa lihtsalt ei oska kuulata. Nii lihtne see ongi

Ja tema ei oska kuulata mind. Mõlemad oleme samaväärsed. Kumbki ei ole parem ega halvem. Tema kingib mulle ju ka asju, mida ma ei soovi.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Või maininud, et pagan, äkki peaks ka ostma kuumaõhufritüüri, aga ei viitsi süveneda, milline suurim on. Või laksanud käega vastu laupa, et Sirp jäi taas tellimata. Või et tahaks miskit uut krimkat lugeda, aga pole aega tutvuda, mis müüa

Aga teine inimene peab viitsima süveneda nii surmigavasse asja, nagu kuumaõhufritüüride hingeelu või milline lõputust krimkavalikust talle sobiks. Kui isegi soovija ise ei viitsi sellele aega kulutada? Mina ei ole kindlasti selline hooldajatüüpi sõbranna, kelle jaoks on teiste inimeste eest hoolitsemine nauding. Ostlemine on nii surmigav tegevus, et ma suure hädaga saan enda perele asjad ostetud, sedagi pika venitamisega. Kellegi teise tarvis mingi fritüüri-uurimust korraldada, no tõesti ei suuda. See ei ole kindlasti see, miks sõbrannad minuga koos aega sooviks veeta. Mulle ei saa näiteks krimkat kinkida, sest mul on enamik kohe läbi loetud, kui uus poodi müüki tuleb ja neid, mida ma ei osta, ma lugeda ei taha. Aga teisele soovitada ma ikka ei oska, sest olen avastanud, et minu maitse ei ühti alati sõbrannade maitsega ja ma ei ole üldse võimeline ennustama, milline krimkadest teisele inimesele võiks meeldida.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa lihtsalt ei oska kuulata. Nii lihtne see ongi

Ja tema ei oska kuulata mind. Mõlemad oleme samaväärsed. Kumbki ei ole parem ega halvem. Tema kingib mulle ju ka asju, mida ma ei soovi.

Kingitust on lihtne teha, kui oskad inimest kuulata ja näha.

V.a. juhul kui see inimene ei tahagi kingitust. On tüüp inimesi, kes ei suuda lihtsalt uskuda, et inimene tõepoolest ei tahagi kingitust ja ei soovi ka ise kinkida sest sellist imelihtsat oskust “teist inimest lugeda” neil lihtsalt ei ole. Minul näiteks ei ole. Ma saan väga hästi aru, millised tundevarjundid inimese näos vilksatavad, kuidas mingi lihtne sõna võib neid haavata, mis on nende suured elulised (mittematerjaalsed) soovid. Aga selles osas, mis inimene kingiks soovib saada on minu empaatiavõime ja mälu null ja sõbrad paraku peavad sellega leppima või minuga sõprusest loobuma. Isegi kui kuulen mingist materjaalsest soovist, ununeb see mul kohe ära, kuna ma ei suuda materjaalseid asju enesele tähtsaks mõelda.

Igasugu seikluste, teatrietenduste jms. kinkimise kogemus on mul olemas. Mu oma vanemad lasevad aastas u. kümmekond sellist kingitust aeguda, sest üllatus- üllatus aga aktiivsed inimesed on enamasti oma elu juba aasta jagu ette seikluseid/reise/ teatrikülastusi täis plaaninud ja selline kingitus tekitab pigem peavalu, et kuhu oma niigi tihedas graafikus järjekordne teatrikülastus mahutada.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lahuta!

S a oled oma kulunud “Naljaga” tohutult mage!!

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mu oma vanemad lasevad aastas u. kümmekond sellist kingitust aeguda

Nad ei tunne ka kedagi teist, kes tunneks kedagi teist, kes tahaks neid elamusi kogeda, et ei peaks aeguda laskma? Kurvad siis lood teie peres, ise ei taha ja teistele ka ei oska mõelda.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mu oma vanemad lasevad aastas u. kümmekond sellist kingitust aeguda

Nad ei tunne ka kedagi teist, kes tunneks kedagi teist, kes tahaks neid elamusi kogeda, et ei peaks aeguda laskma? Kurvad siis lood teie peres, ise ei taha ja teistele ka ei oska mõelda.

See tähendab suurt ajakulu ja suhtlemist. Neil on aega vähe ja suhtlemises on nad küll head aga see väsitab neid. Nad on juhtival töökohal ja oskavad oma aega planeerida nii, et ei raiska ebaolulisele aega. Neil vähestel hetkedel, mis neil töö ja seiklemiste kõrvalt aega üle jääb, ei tegele nad väsitava tegevusega – kinkekaartidele kasutaja leidmisega vaid pigem puhkavad, sest muidu ei peaks tervis sellele eluviisile vastu.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga mis õnnetu inimene sellise endale kaaslaseks valib, kui on olemas palju toredaid ja südamlikke inimesi?

Kuidas küll üks empaatiline ja südamlik inimene ei suuda olla piisavalt empaatiline, et endale kallist inimst sellest kingituste tegemise vaevast vabastada? Kas see empaatilisus ei ole ehk vaid näiline, siis kui enee soovidega parasjagu sobib, siis oled empaatiline, aga kui teise soovid sulle ei sobi, siis eirad?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See tähendab suurt ajakulu ja suhtlemist. Neil on aega vähe ja suhtlemises on nad küll head aga see väsitab neid. Nad on juhtival töökohal ja oskavad oma aega planeerida nii, et ei raiska ebaolulisele aega

Nõrk vabandus. Tööl ei saa teadetetahvlile panna – kes soovib, see võtab? Mis juhtivad kohad need on, et sellise pisiasjaga hakkama ei saa? Keegi teeb kingituse ja see on nii ebaoluline, et üht küsimustki ei viitsi küsida, et see kingitus poleks raisatud? Puhas lugupidamatus, ei muud.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tööl ei saa teadetetahvlile panna – kes soovib, see võtab?

Sa ilmselgelt ei oska seda ette kujutada inimesi, kelle jaoks selline tegevus on raske, tüütu ja soovimatu, selliseid on maailmas ja päris palju. Iga sekund, mil pead mõtted viima sellele, et nüüd tuleb need kinkekaardid kaasa võtta, siis tuleb kuulutus panna, inimestega kokkusaamiseks sobiv kellaaeg leida jne. on ülimalt tüütu ja vaimselt väaitav. Kujuta enesele ette introverti. Ei minu asutustes, ega ka paljudes teistes paraku ei ole sellist asja nagu füüsiline infotahvel või infolaud enam. Infotahvlid on digitaalsed. Lisaks pead jälgima, et sa ei riputaks kuulutust selle kinkekaardi teinud inimese nina alla, ta võib solvuda. Kolmandaks juba mõte sellest, et pead mingi järjekordse ebavajaliku kingi realiseerimisega tegelema väsitab. Milleks. Inimene valib, millega oma elu sisustada. Mina lasen ka kinkekaarte aeguda, sest mina pean eraldi meeldetuletuse sisestama telefoni, et mul üldse meelde tuleks see kinkekaart käekotist välja otsida ja kusagile riputada võu seda kasutada. Kindlasti on inimesi, kel kunagi ei jää miski oma käekotis märkamata, mina ei ole selline. Ma saan oma elu palju paremini elatud, kui mulle ei sunnita selliseid tegevusi peale. Seega lasen kinkekaardid lihtsalt aeguda, kui just mingi ime teda mulle õigel hetkel meelde ei tuleta. Vahel olen tööl välja hõiganud, kui juhtumisi meelde on tulnud, enamasti ei taha mitte keegi neid endale, sest kõigi elud on juba piisavalt kiireks planeetitud.

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tööl ei saa teadetetahvlile panna – kes soovib, see võtab?

Sa ilmselgelt ei oska seda ette kujutada inimesi, kelle jaoks selline tegevus on raske, tüütu ja soovimatu, selliseid on maailmas ja päris palju. Iga sekund, mil pead mõtted viima sellele, et nüüd tuleb need kinkekaardid kaasa võtta, siis tuleb kuulutus panna, inimestega kokkusaamiseks sobiv kellaaeg leida jne. on ülimalt tüütu ja vaimselt väaitav. Kujuta enesele ette introverti. Ei minu asutustes, ega ka paljudes teistes paraku ei ole sellist asja nagu füüsiline infotahvel või infolaud enam. Infotahvlid on digitaalsed. Lisaks pead jälgima, et sa ei riputaks kuulutust selle kinkekaardi teinud inimese nina alla, ta võib solvuda. Kolmandaks juba mõte sellest, et pead mingi järjekordse ebavajaliku kingi realiseerimisega tegelema väsitab. Milleks. Inimene valib, millega oma elu sisustada. Mina lasen ka kinkekaarte aeguda, sest mina pean eraldi meeldetuletuse sisestama telefoni, et mul üldse meelde tuleks see kinkekaart käekotist välja otsida ja kusagile riputada võu seda kasutada. Kindlasti on inimesi, kel kunagi ei jää miski oma käekotis märkamata, mina ei ole selline. Ma saan oma elu palju paremini elatud, kui mulle ei sunnita selliseid tegevusi peale. Seega lasen kinkekaardid lihtsalt aeguda, kui just mingi ime teda mulle õigel hetkel meelde ei tuleta. Vahel olen tööl välja hõiganud, kui juhtumisi meelde on tulnud, enamasti ei taha mitte keegi neid endale, sest kõigi elud on juba piisavalt kiireks planeetitud.

Siis oleks viisakas see kinkekeert KOHE kinkijale tagasi anda ja ausalt öelda, et sa ei taha tema raha raisata – kasutagu ise või andku kellelegi edai ja paluda, et inimesed sulle edaspidi enam kingitusi ei teeks. Enne tähtpäevi oleks hea neile seda meenutada – et sinu kingisoov on, et sa EI TAHA mitte mingisuguseid kingitusi. Võid anda inimestele loomade varjupaiga kontonubri – et kui nemad end kingitust tegemata halvasti tunnevad, siis tehku sinu kingitusena varjupaigale ülekanne. Aga lasta inimestel lihtsalt raha pm prügikasti visata, sest sa oled liiga möku, et öelda, et sa ei taga, sa ei kasuta ja sa lihtsalt lased aeguda – no see on ikka saamatuse tipp.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tööl ei saa teadetetahvlile panna – kes soovib, see võtab?

Sa ilmselgelt ei oska seda ette kujutada inimesi, kelle jaoks selline tegevus on raske, tüütu ja soovimatu, selliseid on maailmas ja päris palju. Iga sekund, mil pead mõtted viima sellele, et nüüd tuleb need kinkekaardid kaasa võtta, siis tuleb kuulutus panna, inimestega kokkusaamiseks sobiv kellaaeg leida jne. on ülimalt tüütu ja vaimselt väaitav. Kujuta enesele ette introverti. Ei minu asutustes, ega ka paljudes teistes paraku ei ole sellist asja nagu füüsiline infotahvel või infolaud enam. Infotahvlid on digitaalsed. Lisaks pead jälgima, et sa ei riputaks kuulutust selle kinkekaardi teinud inimese nina alla, ta võib solvuda. Kolmandaks juba mõte sellest, et pead mingi järjekordse ebavajaliku kingi realiseerimisega tegelema väsitab. Milleks. Inimene valib, millega oma elu sisustada. Mina lasen ka kinkekaarte aeguda, sest mina pean eraldi meeldetuletuse sisestama telefoni, et mul üldse meelde tuleks see kinkekaart käekotist välja otsida ja kusagile riputada võu seda kasutada. Kindlasti on inimesi, kel kunagi ei jää miski oma käekotis märkamata, mina ei ole selline. Ma saan oma elu palju paremini elatud, kui mulle ei sunnita selliseid tegevusi peale. Seega lasen kinkekaardid lihtsalt aeguda, kui just mingi ime teda mulle õigel hetkel meelde ei tuleta. Vahel olen tööl välja hõiganud, kui juhtumisi meelde on tulnud, enamasti ei taha mitte keegi neid endale, sest kõigi elud on juba piisavalt kiireks planeetitud.

Siis oleks viisakas see kinkekeert KOHE kinkijale tagasi anda ja ausalt öelda, et sa ei taha tema raha raisata – kasutagu ise või andku kellelegi edai ja paluda, et inimesed sulle edaspidi enam kingitusi ei teeks. Enne tähtpäevi oleks hea neile seda meenutada – et sinu kingisoov on, et sa EI TAHA mitte mingisuguseid kingitusi. Võid anda inimestele loomade varjupaiga kontonubri – et kui nemad end kingitust tegemata halvasti tunnevad, siis tehku sinu kingitusena varjupaigale ülekanne. Aga lasta inimestel lihtsalt raha pm prügikasti visata, sest sa oled liiga möku, et öelda, et sa ei taga, sa ei kasuta ja sa lihtsalt lased aeguda – no see on ikka saamatuse tipp.

Need inimesed teavad väga hästi, et ma ei pea kinke oluliseks, seda on neile öeldud korduvalt. Kas nad ainult soovivad seda uskuda on teine asi. Igal aastal ütlen, et ärge tooge midagi, mida ise kohe ära ei söö. Nemad tunnevad rõõmu traditsiooni täitmisest, las siis tunnevad. Mina tunnen rõõmu sellest, et ei ole kohustatud kingi orjaks hakkama ja võin rahumeeli kingil lasta aeguda. Kui ma kingi tagasi lükkan jääb kinkijale halb maitse suhu, pidumeeleolu on rikutud, komme midagi kinkida on ikka täitmata. Passiivagressiivsel moel heategevuse pealesurumist mina ei poolda ning kui inimesel on tungiv soov kinki teha, ja kommet täita, las teeb ja tunneb rõõmu. Ükski minu tuttavaist ei ole nii naiivne, et arvaks, et neid kinke mul ülimalt vaja oleks. See on puhtalt kombe täitmine valdava enamuse inimeste jaoks.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Passiivagressiivsel moel heategevuse pealesurumist mina ei poolda

Sa ilmselt ei tea, mida passiiv-agressiivne tähendab. Arg mömm oled.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa ilmselt ei tea, mida passiiv-agressiivne tähendab. Arg mömm oled.

Ma saan aru, et sina pead end väga empaatiliseks ja heatahtlikuks inimeseks, kes siiski sildistab teisi sildiga “arg mömm”?

Mis sa arvad, mida inimesed teevad siis, kui ma annan teada, et kes tahab teha kingitust, tehku ülekanne heategevusse? Siis teevad kõik, ka need, kes ei plaaninud midagi kinkida, sest justkui piinlik on mitte ülekannet teha. Aga mina ei soovi kellelegi kingi tegemist peale suruda. Mina leian, et tänapäeval võiks olla igal inimesel välja arvestatud see summa, mille ta on nõus heategevusse panustama ja see summa võiks automaatselt ilma kihutuskõnedeta heategevusse minna. Minul näiteks läheb igal kuul pangaarvelt kindel summa erinevatele heategevusorganisatsioonidele ja rohkem ma ei soovi heategevust teha. Ülejäänud vaba raha kulutaksin näiteks omaenese laste tuleviku kindlustamisse. Mind ajab lausa pahaseks kui ma pean end halvasti tundma, et miks ma tuttava soovil veel üht ülekannet kusagile abiks ei tee või miks lasen kusagil üritusel annetuskübara täitmata mööda minna. No ei soovi rohkem head teha, olen oma valuläve ülempiirini juba niikuinii annetanud ilma kusagil seda reklaamimata.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siis teevad kõik, ka need, kes ei plaaninud midagi kinkida, sest justkui piinlik on mitte ülekannet teha.

Mis lollus see veel on? Mismõttes on piinlik mitte teha, keegi ei teaks ju, kes ja kas tegi või mitte? Sa ei oska selgelt sõnastada, et – palun mulle mitte midagi kinkida, ma tõesti ei taha mitte midagi, palun austage mu soovi ja kui te muidu ei oska ja tingimata soovite siiski midagi teha, siis palun valige endale meeldiv organisatsioon ja tehke ülekanne. On keeruline? Peakesurumine? Sul on enesekehtestamisega tõsiseid probleeme, aga saan aru – sinu jaoks ei ole see probleem, kui kellegi poolt kingitud x eurot lihtsalt prügikasti läheb.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma saan aru, et sina pead end väga empaatiliseks ja heatahtlikuks inimeseks, kes siiski sildistab teisi sildiga “arg mömm”?

Valesti saad aru, ma pole kordagi väitnud, et ma väga empaatiline ja heatahtlik oleks. Pigem vastupidi, mul puudub igasugune empaatia inimeste vastu, kes on nii äpud, et ei suuda selgelt oma soove väljendada – eriti kui nende soov on, et “ärge kinkige mulle midagi”.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sul on enesekehtestamisega tõsiseid probleeme

Oletame, et mul on enesekehtestamisega tõsiseid probleeme… kas ma olen siis seepärast kuidagi nii halb ja ebaoluline, et mulle võivad empaatilised inimesed, need kes oskavad inimesi lugeda ja neile alati soovitud kingi tuua, halvasti öelda? Ma ei võigi oma loomult olla ei mömm, ei arg ega halb enesekehtestaja. Kui olen, siis minu suhtes ei ole vaja empaatiline olla?

Mina ei pea seda kingituste teemat üldse nii tähtsaks et enesekehtestamisega teistelt rõõmu ära võtta. Milleks? Kui me räägime keskkonna säästmisest, siis lubage naerda, keskkonda päriselt säästa sooviv inimene saab väga hästi miinimumpalgal elaud, kõik, mis üle selle on kulutatud on raiskamine ags teeb paraku meele heaks.

Minu selgitused aitavad ehk teemaalgatajal aru saada, et vilets kingitus ei pruugi sugugi tuleneda sellest, et sind ei väärtustata. See tuleneb lihtsalt sellest, et inimesed, nende võimed ja nende väärtused lihtsalt ongi erinevad.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

kes on nii äpud, et ei suuda selgelt oma soove väljendada

Ma väljendan väga selgelt, ütlen lause “ärge tooge midagi”. Kuidas see ebaselgelt öeldud on? Aga ma annan inimesele õiguse otsustada, kas ta seda soovitust kasutab ja ei löö teda häbiposti kui ta minu soovi ei täida ja ikka kingi toob. See on minule kultuuritaustaga sisse söödetud, et külaliste suhtes ei olda ebaviisakas.

Oled sa mõelnud, miks nad toovad kingi? See on nende kultuuritaust, mis selleks sunnib. Ilma kingita külla minek oli varem ebaviisakas. See on inimestesse nii sügavasti sisse kasvatatud, et ei ole minu asi hakata täiskasvanuid ümber kasvatama.

Heategevuslikust ülekandest saadavad kingitegijad minu kogemuse järgi tavaliselt väljavõtte ülekandest, seepärast ei ole see nii, et kingi soovija ei tea, kas tegid ülekande või mitte.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oled sa mõelnud, miks nad toovad kingi? See on nende kultuuritaust, mis selleks sunnib. Ilma kingita külla minek oli varem ebaviisakas.

Mis kultuurist nad siis pärit on, et ilma kingita ei saa? Eestis pole kombeks tühja käega minna, see pole päris sama, kui “kingita”.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Heategevuslikust ülekandest saadavad kingitegijad minu kogemuse järgi tavaliselt väljavõtte ülekandest, seepärast ei ole see nii, et kingi soovija ei tea, kas tegid ülekande või mitte.

Ma ei ole sellist kohustust kohanud, pole ise eeldanud ega pole ka kunagi kinnitust saatnud, et näe, ma tegin.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei ole sellist kohustust kohanud, pole ise eeldanud ega pole ka kunagi kinnitust saatnud, et näe, ma tegin.

Ilmselt oleneb seltskonnast, kuidas juhuslikult kombed on.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oled sa mõelnud, miks nad toovad kingi? See on nende kultuuritaust, mis selleks sunnib. Ilma kingita külla minek oli varem ebaviisakas.

Mis kultuurist nad siis pärit on, et ilma kingita ei saa? Eestis pole kombeks tühja käega minna, see pole päris sama, kui “kingita”.

Minu jaoks ei ole seal erinevust, täis käsi on minu jaoks sama, mis kink. Need mitu juuatukuninga juustu, mis mu kapi juustuvarud märtsi lõpuni täidavad, ilma, et mul oleks põhjust oma maitse järgi juustu osta, ei ole ka päriselt vajalikud. Aga jällegi, armsad inimesed kinkisid, eks peab siis neid sööma.

+1
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 101 )


Esileht Pereelu ja suhted Mehe naeruväärne kingitus