või mismoodi te üldse teemast siis oma peakestega aru saite või ei saanud?
See on ju absoluutselt teisejärguline, põhipoint on see, et ma saan ikka välja öelda, et MULLE ei meeldi kaisus magada. MINA, MUINU, MULLE. Mis, siis, et seda ei küsitud, keda see teemaalgataja kotib…
See on ju absoluutselt teisejärguline, põhipoint on see, et ma saan ikka välja öelda, et MULLE ei meeldi kaisus magada. MINA, MUINU, MULLE. Mis, siis, et seda ei küsitud, keda see teemaalgataja kotib…
Seda kirjutatakse eesmärgiga, et teemaalgataja saaks aru, et on olemas inimesi, kelle jaoks kaisus magamine ei ole niisugune meeldiv asi nagu tema enda jaoks. Et ta mõistaks seda, et mitte kaisus magada soovimine ei tähenda automaatselt seda, et kaaslane khe üldse ei meeldiks, või et tema vastu armastust poleks.
Ja kui teisele ei meeldi, siis ei pea vastu tulema. Nii nagu ka tema ei pea näiteks mehega seksima, kui mehel on tuju aga tema ei taha.
Vahetage mõttes teemaalgatuses sood ära ja vaadake, mida te siis sellest suhtest arvaksite, mida te siis soovitaksite. Kas kiidaksite mossitamist õigeks, teataksite, et armastus on otsas, naisel on armuke, aeg on ta välja visata, või siis koos seks-poes käia, välisuksel vihmamantli hõlmasid laiali lüüa, vastuseid ja lähedust nõuda? Ei – te kirjutaksite teisel oleva koormuse vähendamisest, hingamisruumi andmisest, ligitikkumata muul moel romantiline olemisest, tema armastuse ärateenimisest, kui kord voodisse jõutakse, siis mitmekülgne ja unustamatut elamust pakkuv olemisest … ärge olge nii krdi seksistlikud. Ka mehed väärivad head kohtlemist.
Seda kirjutatakse eesmärgiga, et teemaalgataja saaks aru, et on olemas inimesi, kelle jaoks kaisus magamine ei ole niisugune meeldiv asi nagu tema enda jaoks. Et ta mõistaks seda, et mitte kaisus magada soovimine ei tähenda automaatselt seda, et kaaslane khe üldse ei meeldiks, või et tema vastu armastust poleks.
Ja-ja.
Ma olen juba kah aru saanud, et miks see seltskond, keda ma enne siin sadistideks sõimasin ja kes nüüd oma mittekaisusmagamise soovi igale poole topib, üldse suhtes tahab olla
(ise nad muidugi ei osanud seda öelda, veel vähem tunnistavad)
– NAD SOOVIVAD KELLEGI EMOTSIONAALSET TEENINDAMIST.
See on põhjus, miks nad üksi ei taha (kuigi vabalt suudaks) siiski olla ja tingimata suhtesse ronivad. Ja teine inimene oma lähedale lasta on kõige kindlam meetod.
Mingi FWB kaaslane vislistaks sellele, kepiks ta läbi, viskaks nurka ja tõmbaks minema. See opole see ja ei paku piisavalt rahuldust.
Parem on ise teise inimese ajusid ke…pida.
Täpselt nagu ka teemaalgatajaga praegu tehakse.
Isegi kohvi ja söögi saab läbi selle voodisse, seega kaasneb veel ka tavaline olmeteenindus.
Cool.
Mittekaisutajad, kas te päriselt reageerite samamoodi, kui teie mees teid kaissu tahab võtta? Saate vihaseks, kui armastatud inimene teid voodis PUUDUTAB?! No ma ei tea, päris ausalt, imelikud olete. Mulle ka ei meeldi (kummagile meist tegelikult) kaisus magada, aga see ei tähenda, et me enne uinumist ei oleks kaisus. Tavaliselt selle hetkeni, kuni üks uinuma hakkab. See ei tähenda ka seda, et nui neljaks iga õhtu ja täpselt nii kaua kaisutame, kuid siiski on meil kombeks veidi hellust välja näidata voodis. Voodi pole meil ainult magamiseks ja seksimiseks.
Veel tuli välja, et mees ei ole nõus kallistama, kas teil on sama? Miks on teie armastatu teile nii vastumeelne?
Ma ei ole mingi eriline lembeloom, aga nii palju tahan küll kaaslaselt, et ta mulle muuhulgas ka füüsiliselt (jällegi, mitte ainult seksiga) armastust välja näitaks.
Veel tuli välja, et mees ei ole nõus kallistama, kas teil on sama? Miks on teie armastatu teile nii vastumeelne?
Kui sood oleks vastupidi, siis arvaksid ka ise, et asi on kindlasti selles, et mees, kuna ta on tõbras, käitub nagu kleepekas ja tikub igal võimalusel ligi, olukorda ja teise meelestatust arvestamata ning on selletõttu tekitanud naises tingitud refleksi käituda tõrjuvalt ka siis kui olukord ja eelhäälestus lähedust muidu soosiks. Et aga seekord läheduse soovija on naine, siis järelikult on mees tõbras. Punkt.
Veel tuli välja, et mees ei ole nõus kallistama, kas teil on sama? Miks on teie armastatu teile nii vastumeelne?
Kui sood oleks vastupidi, siis arvaksid ka ise, et asi on kindlasti selles, et mees, kuna ta on tõbras, käitub nagu kleepekas ja tikub igal võimalusel ligi, olukorda ja teise meelestatust arvestamata ning on selletõttu tekitanud naises tingitud refleksi käituda tõrjuvalt ka siis kui olukord ja eelhäälestus lähedust muidu soosiks. Et aga seekord läheduse soovija on naine, siis järelikult on mees tõbras. Punkt.
Ära pane mulle sõnu suhu. Arvan sama mõlemat pidi. Punkt. Punkt. Punkt.
Mittekaisutajad, kas te päriselt reageerite samamoodi, kui teie mees teid kaissu tahab võtta? Saate vihaseks, kui armastatud inimene teid voodis PUUDUTAB?!
Veel tuli välja, et mees ei ole nõus kallistama, kas teil on sama? Miks on teie armastatu teile nii vastumeelne?
Kui ma olen juba korduvalt öelnud seda, et ma ei taha enne und kaisutada, siis jah, ma saaksin küll vihaseks, kui mul on uni ja teine jälle selga ronib oma kaisujutuga.
Kallistamise puhul oleneb samuti selle sagedusest ja ka mu enda meeleolust. Kui ikka igal suvalisel hetkel muudkui käib “tule-embame” jutt, siis mulle mõjub see lõpuks suisa pahatahtliku kiusamisena. Ma võin emmata siis, kui teine kodust lahkub ja ma olen selleks valmis (ei ole parasjagu duši all, teine ei oota vetsu ukse taga, et oma kallistust kätte saada, ma ei pea kallistamiseks oma telefonikõnet pooleli jätma vms). Võib küll ahistavalt mõjuda see, kui elukaaslane pidevalt mingi füüsilise läheduse sooviga ligi tikub.
Teemaalgataja puhul on aga endiselt vastamata põhiküsimused: Kas varem oli teisiti ja kuidas tema enda käitumine aja jooksul on muutunud.
Kas varem oli teisiti ja kuidas tema enda käitumine aja jooksul on muutunud.
Sellele on teemaalgataja vastanud.
Ma koliks teise koju, kui minu puudutus vastukarva on.
Miks mitte teise korterisse? Mehel ilmsel armuke. Väga solvav, kui paigi ei tohi teha.
Kunagises 4-aastases suhtes olin selline oma mehega siis, kui mul oli temast kopp ees. Oma 7-aastases suhtes olin mehega selline perioodi, kui mul oli armuke. Vahepealsetel aegadel aga pole kunagi oma kaaslasesse niimoodi suhtunud. Mulle piisaks ilmselt 3 korrast, kui mees nii teeks, et ma hakkaks oma asju vähemalt mõtetes juba pakkima.
Oma kogemusest ütlen, et mõni inimene lihtsalt pole kaisutaja. Mina ei ole. Tore on enne magama jäämist natukene kaisus olla küll, aga kui ma päriselt magada tahan, siis keeran end oma voodipoolele kõhuli ja mähin teki paksult ümber. Ma ei saa magada, kui keegi teine minu vastas on.
Mehel ei paista probleemi sellega olevat.
Teine asi, millest ma aru ei saa, on see, kui keegi kurdab, et mees ei tule temaga õhtul ühel ajal magama. Kuidas üldse saab eeldada, et kaks täiskavanud inimest tingimata samas rütmis peaksid toimima?
Mina lähen õhtuti varem magama kui mees, sest ärkan ka hommikul varem. Tema tuleb hilja koju ja mulle tundub, et naudib seda, kui enne voodisse tulemist tunnikese omaette vaikselt olla saab. Ma ei hakka talle ju ütlema, et ta ei või seda teha nagu ka tema ei sunni mind hommikuti kauem magama.
Saan aru kui varem pole kasutajad olnud, siis ei tohiks ju see probleem olla. Aga kui suhtes ikka varem oli lähedus ja kallistamine, kaisus olemine ja järsku mehele enam ei sobinud, siis ju on millegis asi. Aga erilist vahet enam pole. Kuna mees mulle enam tähelepanu enam ei pööranud, siis läksin temast lahku. Parem siis üksi juba elada.
Sa saad ju ometi aru, et tal on keegi teine. Kindlasti on muid märke ka, kui hästi järele mõtled.
Ja see on tõesti ülim totrus, et temaga alati seksid, kui tema seda tahab. Olgu omaette, kui sind niiviisi tõrjub. Ma ei alanduks eales.
Väga nõme käitumine mehe poolt. Pole mõtet sellise tuima ja ignorantse mehe peale end raisata. Lähedust ei soovi, rääkida asju läbi ei soovi..milleks. Aru saada, et tunded kadunud ja ükskõiksus.
TA mure vägagi tuttav. Eelmise kaasaga elasin koos 7 aastat, sellest 5 ta mind ei puudutanud, seksinud. Meenutan seda aega ja imestan, miks ma küll nii kaua kannatasin ja mille nimel?? Voodis läks krampi, kui liiga lähedale läksin. Ennast kogudes küsisin, milles asi, me ei ole mitu kuud vahekorras olnud, oli tema vastuseks rünnak “milleks sulle seks, kasvata lapsi” jne. Tundsin ennast alandatuna, vihane, solvunud….kõik emotsioonid korraga. Tundsin viha mehe suhtes, et ta mind, oma elukaaslast justkui lõksus hoidis. Seksi, lähedust ei saa, kõik muu oli kodus korras. Ostsime talu, mida restaureerisime jne. Nii need aastad möödusid. Loomulikult rasketel hetkedel aitas mind armuke aga ka selle tõttu tundsin viha sest milleks ma pean otsima lähedust mujalt, kui oma mees kodus. Ühesõnaga, lähedus, puudutused on VÄGA olulised. Eriti kohutav selle puudumise käes kannatada suhtes olles. Kui palju öid ma patja nutsin. Ühel ööl lakke vaadates murdusin ja lõpetasin suhte ning järgmine päev kolis ta välja. Lihtsalt ei suutnud “õnneliku” perekonna komejanti kõigile mängida, minu vajadused on ka olulised. Nüüd olen eluga edasi läinud. Ma ei ole uuele kaasale rääkinud oma suuremast helluse vajadusest aga ta kaisutab mind hea meelega 🙂 Isegi rohkem vb kui mina seda teeks aga ma ei kurda peale eelnevat jubedat kogemust. TA mul ei ole sulle nõu anda, lähedus on loomuomane vajadus, sinu suhe lõppeb varem või hiljem, loodan siiski, et varem sest sa oled enamat väärt. Ja miks sa temaga seksid ? Et ta sinu loomuomast vajadust ei rahulda aga sina tema jaoks oled tühjendamiseks olemas ? Ei ära tee seda, aja selg sirgu ja näita talle keskmist sõrme. Mõttetu mees.
Aga kui suhtes ikka varem oli lähedus ja kallistamine, kaisus olemine ja järsku mehele enam ei sobinud, siis ju on millegis asi.
Isegi sel juhul sõltub asi näiteks sellest, millal see “varem” oli. 20 aastat tagasi saime mehega kahekesi ühe välivoodi peal ka magatud, aga mida vanemaks jääme, seda enam hakkab selg sundasendis valutama või sureb käsi ära, kaasa norskamine segab (nooruses ei norsanud) jne.
