Olen ise kogenud taolisi asju ja üksjagu ka teiste juures näinud. Mitmet moodi. Kuna ei viitsi palju kirjutada ega näiteid palju tuua, siis pean sellise käitumise põhjuseks kahe asja. Üks on nagu karjainstinkt, kus üks alustab kriitikat ja teised jooksevad kaasa, nagu omamoodi kiusamine. Mis näitab muidugi nende inimeste iseloomu, kui see pole just ühekordne. Kanakaarja nokkimine. Ja minnakse aga ühe rohkem hoogu, ning minnakse liiale, kus väike märkus või omaarust nali läheb liiale ja jätkub. Kui mingi toidukriitika ja norimine on iga kord, kui kokku saadakse samade inimestega, ja see pole õe ega ema poolt ka ühekordne, siis on nad vastikud kujud, vabandust.
Teine, mida olen näinud, on õelusest ja pole nali, kus seltskonnas võetakse ette keegi või keegi, kes ei olegi kohal ja teema tõstatab teise madaldamiseks üks inimene ja siis on temaga kaasajooksikuid.
Tundub, et teemaalgataja peres käib õdede vahel mingit sorti konkurents ja ema lemmiklaps on õde.
Teemaalgataja mees on lihtsalt pugeja. Kui mees hakkakas sünnipäevalauas minu tehtud toitu arvustama, siis mu õde paneks ta kiiresti paika ja samamoodi ei luba ka mina oma õe mehel tema kohta midagi halvustavat ütelda (üks analoogne aastatetagune juhtum on olnud, aga see oli ja jäi ka viimaseks).
Minu mehe õde on oma lapsi nii kasvatanud et igalpool kuhu lähevad ja miskit ei maitse seda valju ja kölava häälega välja öelda. Et miks peaksid lapsed head nägu tegema viisakusest, kohe otsa ette lajatada on vaja. No ütleme nii et meie seda seltskonda enam külla ei kutsu, mehe vanemad tellivad ka nö Selveri sekseri neile kui see klubi külla tuleb. Mõned inimesed on lihtsalt matsid, ilma filtrita ja pole mingis suhtes mingi hormooni tasemega. Nagu umbes solvad kedagi ja siis ütled et sul päevad või? Või on sul menopaus, või oled rase või? Et sa lihtsalt mats oled ei tule pähe endale.
Elan samasuguse mehega oma 20a ja olen sellega lõpuks lihtsalt leppinud. Sel korral kritiseeriti toitu, järgmine kord midagi muud – vahet pole. Mõte on selles, et mees valib alati teiste poole. Põhjus, miks ta seda teeb, on hirm konfliktide ees. Oma naisega saab hakkama (teab, mis pärast järgneb), aga seda ta pole valmis taluma, et mitu inimest, kes veel mitte päris omad, tema vastu oleksid. Tavaliselt sellised inimesed on ka muidu kõigiga väga sõbralikud, üritavad meele järele olla, leiavad ühise keele, nendega on üldjuhul ka lihtne koos elada, kuna ka kodus nad tüli niisama ei kisu. Mina vaidlesin oma mehega iga kord peale sellist käitumist aastaid. Tekkis alati tunne, nagu oleks üksi kogu maailma vastu. Aga kuna see oli tema ainus puudus ja on siiani, leppisin ja arvestades milline keskmine mees on, saan sellega elatud küll. Eelmises suhtes oli jälle mees, kes liiga minu poolel oli ja korra ühele inimesele isegi kätega kallale läks, kes mulle liiga halvasti ütles. Pigem las olla selline, kes konflikte kardab kui selline, kes enda arvates isalõvi.
