Teema: Mehe sõber veab armukesi külla

#3442079:

armuke sai jalaga näkku

ja taas sai armuke jalaga, mitte oma meherajakas.

#3442185:

#3442079:

armuke sai jalaga näkku

ja taas sai armuke jalaga, mitte oma meherajakas.

Sa ei tea, mis pärast selle mehega sai. On teda nähtud veel üldse?

#3441792:

* oleme muide 50+

ja sul on kuskil tatoo…

Ma tean selliseid.

#3442236:

#3441792:

* oleme muide 50+

ja sul on kuskil tatoo…

Ma tean selliseid.

Absoluutselt mitte.
Milliseid “selliseid” ?

Minu arvates olla tohutult põhimõtteline sel teemal ei muuda mitte midagi – kel on mitu suhet, on ikka mitu suhet. Sinu maakodus või mujal.
Nõmedaid inimesi on alati – nii ontlikke monogaame kui patuseid elumere lainetel seilajaid.
Kuid sama palju on ka väga ägedaid ja intelligentseid. Ja kui inimene on huvitav ja intelligentne, siis tema kõrvalsuhte osapoole staatus mind küll ei morjenda.

Minul on kahepidised kogemused.

Kui ma olin noor, 24 aastane, ikka veel süütu, polnud kordagi kellegagi suhtes olnud ja siis läbi hobi leidsin endale väga toreda sõpruskonna. Ühega neist tekkis ka lähedasem suhe. Kuna ma eelnevalt olin täiesti kogenematu, siis ma ei saanud sõprade naljadest aru. Nad lõõpisid, et see, kellega koos olen, on seksuaalselt väga aktiivne. Aga mina ei saanud aru, et see tähendab, et ta on korraga mitmega aktiivne. Olin elus esimest korda kõrvuni armunud. Mees vedas mind oma sõprade juurde, väga tore oli. Tihti saime kokku. Alles aasta hiljem selgus, et ma olin kõik selle aja armukeseks. Ma mõtlesin, et kui mind juba sõprade juurde veetakse, siis on tegu tõelise asjaga. Kui asi lõpuks välja tuli, küsisin sõpradelt, kes ka minu sõbraks olid saanud, et miks nad ei rääkinud. Nemad ütlesid, et püüdsid ju delikaatselt vihjata ja mõtlesid, et ma tean.

Aastaid hiljem minu praeguse abikaasa sõbra sünnipäeval avastasin selle sõbra saunas teise naisega amelemas. Oma naine parasjagu köögis tegi mehe külalistele süüa. Ma olin nii jahmunud, et ei osanud midagi ette võtta, nii kohutav näkku sülitamine oma naisele. Ma sain justkui ise ka haiget, sest mulle see mehe sõber väga meeldis peresõbrana. Oma mehega rääkisin, tema arvas, et ega me teiste elu ikka elada ei saa. Naine tegelikult teadis et mees on “nalja ja napsumees”, aga nagu mina omal ajal võibolla tal siiski täit mõistmist ses osas polnud. Tülisid oli neil sel teemal sageli, paar aastat hiljem läksid lahku. Aga ma ei tea siiani, mil moel oleksin pidanud käituma. See mees on minu mehe parim sõber, kellega koos nad mitu puuda soola ära söönud. Kõiges muus on ta tõeline seltskonnahing, ütleks veel, et väga südamlik ( jah kõlab vastuoluliselt, tean). Keset pidu naisele öelda vast ei oleks hea mõte, see oleks ta sundseisu pannud, et nüüd oodatakse avalikku draamat. Lõpuks ma ei teinudki midagi. Lahkuminek toimus ikka. Aga kuna neil on neli last, tegutsevad paratamatult siiiani sageli koos ja suudavad üsna normaalselt suhelda.

Inimesed on keerulised olevused. Mõlemad kahe loo peategelased mehed on tegelikult sõbrana väga toredad inimesed, v.a. absoluutne võimetus monogaamset elu elada.

#3442523:

On ikka võimalusi, kuidas ebameeldivaid külastusi vähendada: meenutad seltskonna ees valjuhäälselt ja naeratades mõnda eelmist olengut nagu muuseas, et mäletad, mis nali juhtus kui sa …ga meil olid… Meie sõpruskonda hakkas üks armuke küll seepärast vältima ????

Siis peaks rääkima “kui sa oma praeguse naisega siin viimati käisid” sest kui armuke ei tea, et ta on armuke, võib juhtuda et ta arvabb, et jutt käib mingist eelmisest suhtest.

Mul on hoopis vastupidine lugu jagada – noorena piigana ülikooli minnes tutvusin endast palju vanema abielumehega, kellega oli väga põnev koos olla. Kuna abielumehega ma mingeid voodisuhteid ei loo, siis oligi meil platooniline suhe – vahest mõni põsemusi, kallistus ka. Samal ajal oli endal ka omavanuseid poisssõpru, aga juhtus ikkagi, et sattusime selle mehega kuskil kokku või kutsus mind välja, kusjuures suhtlesin ka sõpradega jne. Ühel hetkel sain teada, et see mees räägib sõpradele minust kui kuumast armukesest. Olin ka sel ajal kena ja suht püss naine. Päevapealt tegin igasugusele suhtlemise lõpu peale. Kolisin sellest linnast pool aastat hiljem ära ja ei ole temast enam midagi kuulnud.
Kui mõtlen, et käisin ka selle mehe sõprade juures kodus, üksi naine küll ei suhtunud minusse halvasti, aga oleks võinud ikka tekkida küsimus – et kes te üksteisele olete?

#3443594:

#3442643:

Tee teisele naisele seda, mida tahad, et sinule tehtaks. Mina tahaksin teada. Ja seda infot tahaksin privaatselt ja otsekoheselt, mitte vihjetena seltskonna ees, nagu eelmine soovitas! Mehele või armukesele moraali lugeda on mõttetu. Las naine otsustab, mida ta infoga peale hakkab.

Aga kust sa tead, kas see naine tahab või ei taha teada?

Mina näiteks ei tahaks sellisest asjast mitte midagi teada.

Siis ju hea, et sa ei tea.

#3448983:

Mina ja mu mees tunneme üksteise sõpru ja nende kaaslasi. Ei tule kõne allagi, et ühtäkki tuleks mõni meie sõpradest suvalise seksisõbraga me pinnale. Oma kodus on mul täielik hääleõigus mitte võõrustada enda jaoks ebameeldivaid/ebamugavaid inimesi. Ma küsiks kohe uksel sõbralt, et kelle kaasa tõid ja kus su enda naine täna on.

Olen ka oma vitsad saanud sellise arusaamatu paarikese võõrustamisel. Elasime toona üüripinnal. Pesin järgmisel päeval nende voodipesusid ja tühjendasin prügikasti. Ütleme nii, et päris rõve teadmine, et selle noorekesega siis harrastati anaali. Aluslina viskasin lõpuks ära, sest ei suutnud ka pärast 90-kraadist pesurežiimi seda aluslina enda perele voodisse panna.

Mis selles anaalseksis siis nii jubedat on?

Kas võib olla asjaolusid,mis justkui lubaks avalikku kohta teise naisega minna?
Nt kui oma naine on suremas või on oma naine alkohoolik jne.
Mis käod arvavad?

Siin teemas jälle kustutaja kohal?