Teema: Mehe suhtumine pärast seda, kui sai teada, et ootan temalt last.

Ma loodan, et sul läheb lõpuks ikka hästi, ole tugev!
Aga ei saa kahjuks kommenteerimata jätta, mis mõte esimesena pähe tuleb – miks, oh miks te ei kasuta kondoomi, kui te ei pole kaua koos olnud ega pole kindel, kas laps on mõlemapoolselt ka oodatud. Mis selles kõigest tavaliselt välja tuleb? Üksikema, lõpuks õudsad alimenditülid, rahaprobleemid, ema närviline, jne sajad teemad siin.

jäta ta siis ise maha. jääb natukenegi eneseväärikust alles sulle.

mehel oli täielik õigus sulle aborti soovitada, teame kõik ju et mehed on ühed vastutustundetud olendid ja seksi ajal teevad kõik et kummist mööda hiilida, sellega tuleb leppida, et nad sellised on , kuid naised on ühed targad olevused, kes saaksid kõikvõimalikke vahendeid kasutada et mitte rasedaks jääda, on olemas pillid, spiraalid, kreemid, emakasisesed kondoomid, mida iganes! Kuid sina ei kasutanud neid , seega sa soovisid rasedaks jääda, kuid sa ei arvestanud sellega , et olete mehega imevähe koos olnud ja mehel juba on 2 last! Vaevalt tal soovi on kolmandat saada ja olgem ausad enamus eesti mehi ei jaksa 3 last üleval pidada! Seega ütlen , et see oli tõesti viga, et rasedaks jäid ja soovitan sul ka aborti teha, muidu lihtsalt lõpeb asi sellega, et kasvatad üksi last, nõuad mehelt alimente, millest ta osavalt eemale nihverdab ja ulud siin perekoolis…

Umbes sama seis nagu minulgi kunagi. Mehel sama reaktsioon ja suhe ka sarnane pärast rasedusest teadasaamist. Meil läks nii, et 5. raseduskuu pealt mees lõpuks teatas, et ei soovi enam edasi suhelda. Et kuna mina aborti ei teinud tema soovil, siis pean ise hakkama saama. Nutsin ja valasin pisaraid kogu raseduse. Peale sünnitust saatsin sms et meie laps sündis. Ei reageerinud. Minu lootused tema heldimusele ja lapse juurde tormamisele luhtusid.
Nüüdseks 13 aastat möödas, laps saab peagi 14. Ei ole siiani huvi üles näidanud, kuigi saatuse tahtel oleme nüüdseks lausa majanaabrid. (!) Suhtleme pealiskaudselt, teeme viisakat nägu.
Elatise nõudsin välja (kohtuväliselt), mis siin muud ikka, aga last vägisi armastama ju ei pane. Pead oma väiksekest kahe eest armastama. Ning lõpuks leiad talle hea kasuisa, usun seda.
Järelikult sinu laps vajas oma elu alustamiseks just selliseid vanemaid, ajahetke ja tingimusi. Lepi sellega ja austa seda. Ja usu, lapsest on sulle ka palju -palju rõõmu!
PS kindlasti kirjuta laps oma nimele, probleeme siis vähem.
Elu on jah ebaõiglane, aga ainult raskustes arenetakse.
Ma ei tea, kas vajad toetust jms, on sul head mõistvad lähedased, aga kui tahad, jäta mingi kontakt, olen ise selle läbi teinud ja mõistan hästi.

No siin ma süüdistaks nüüd ilukirjandust ja seebikaid. Ma olen vähemalt kolmest kõrgema tasemega romaanist (rääkimata muust pahnast) ja kuuest seebikast (ma seebikaid enam ei vaata, kindlasti on neid rohkem) näinud-kuuldud lauset ja siis ma vaatasin (mees vaatas) oma äsjasündinud lapse silmadesse ja tundis, kuidas elu omandab hoopis uue mõtte või midagi sellist bla-bla. Noh loevad-näevad naised õrnas eas sellist hobuseunenägu ja kujutavadki ette, et nii see toimub- noormehest-joobarist sirgub hoolitsev pereisa. Ma soovitaks neile üht teistsugust raamatut: \”Angela tuhk\” või tuletaks meelde \”Kevadest\” tuntud lauset- isa metsas-saba selgas. Kui mees tahab last ja plaanib peret, siis on ikkagi olemas võimalus, et tegelikult mõtleb ta mingil hetkel (rasedast naisest või vastsündinust hoolimata) ümber, kui aga ta ei tahtnudki last, siis on see tõenäosus 90 protsenti, ma ütleks, eriti arvestades, et te veel puha eri linnades ja pole isegi kodu \”mängima\” hakanud.

kindlasti suhtumine muutub. eriti siis, kui saab kätte kohtust elatisehagi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mehel oli täielik õigus sulle aborti soovitada, teame kõik ju et mehed on ühed vastutustundetud olendid ja seksi ajal teevad kõik et kummist mööda hiilida, sellega tuleb leppida, et nad sellised on , kuid naised on ühed targad olevused, kes saaksid kõikvõimalikke vahendeid kasutada et mitte rasedaks jääda, on olemas pillid, spiraalid, kreemid, emakasisesed kondoomid, mida iganes! Kuid sina ei kasutanud neid , seega sa soovisid rasedaks jääda, kuid sa ei arvestanud sellega , et olete mehega imevähe koos olnud ja mehel juba on 2 last! Vaevalt tal soovi on kolmandat saada ja olgem ausad enamus eesti mehi ei jaksa 3 last üleval pidada! Seega ütlen , et see oli tõesti viga, et rasedaks jäid ja soovitan sul ka aborti teha, muidu lihtsalt lõpeb asi sellega, et kasvatad üksi last, nõuad mehelt alimente, millest ta osavalt eemale nihverdab ja ulud siin perekoolis…[/tsitaat] mis uudsed asjad need emakasisesed kondoomid veel peaksid olema?

[small]Rabakana kirjutas:[/small]
[tsitaat]Põhiviga, mida naised teevad, on see, et ootavad, et mees lapse tõttu muutuks.[/tsitaat]

Muutubki, kehvemaks. Laps teeb ebakindla suhte halvemaks ja hea paremaks.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Köik naised, kes ilma mehe nöusolekuta ja sihilikult mehe kinni hoimiseks omavoliliselt rasestuvad, tuleks seadusega karistada. Mina arvan, et meespool on sinisilmselt naise valesid uskunud.
Vitsa peaks teemaalgatajale andma![/tsitaat] Pole tähtis mida sina usud! Kui kaks täiskasvanut seksivad ilma kaitsevahendita, lasub vastutus tagajärgedel mõlemil. Mehel on sellest muidugi lihtsam kõrvale astuda. Seega peab naispool olema targem ja hoidma ennast (kaitsma end kogemata rasestumise eest). Tuleb ka teada eelnevalt, kuidas mees võimalikku rasestumisse suhtub. Kui suhtumine on negatiivne, siis on kindel, et naine peab lootma vaid endale.

Mees on ju selgelt teada andnud, et tema kolmandat last (veel?) ei taha. Sa oled ikka täitsa napakas kui sa lapse alles jätad ja pärast rahalistes raskustes olles siis mehelt alimente lähed nõudma.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Nõusolek on siiski midagi muud kui lihtne hooletus.[/tsitaat]

Mõlemapoolne hooletus tähendab mehe nõusolekuta lapsesaamist?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Moraalne vastutus lapse eest lasub mõlemal vanemal, aga naine peaks enne seksi mõtlema, et iga vahekord võib kaasa tuua rasestumise ning kas TEMA on sel eluhetkel valmis panustama 18 aastat lapse kasvatamisse. Ilma mehe toeta, sest 100% sellega arvestada ei saa. Kui ei ole, on vaja kasutada rasestumisvastaseid vahendeid. Juhtuda võib kõike, vahendid võivad alt vedada, aga reeglina annab kaitsevahendi kasutamine kordades suurema kindluse, kui selle kasutamata jätmine.[/tsitaat]

Vastutus lapse üleskasvatamise eest lasub võrdselt mõlemal vanemal. Miks peab ainult naine enne seksi sellele mõtlema?

[small]Kete kirjutas:[/small]
[tsitaat]Aga mina ikkagi ei saa aru, milleks oli vaja suvalisest mehest rasestuda, tänapäeval, mitte pimedal vahendite puudumise ajastul. Või on siin tegemist juhtumiga, kus poolkõva suhet lapsega asutakse kindlustama? Rumal naine, ei tasu siin unistada mingist mehe muutumisest kui \”imearmas beebi\” sünnib, elu on ikka ja jälle tõestanud, et mehed ei hooli nendest lastest, kes juhuslikult kusagil suvaliste naistega sünnivad. Äkki tõesti mõtled veel järele, enne kui lõplikult otsustad?
———————————————–
Kus kohas seal juttu oli, et see mees mingi suvaline oli..arumaeisaa??? Sul kõik asjad-inimesed suvalised…[/tsitaat]

Loomulikult ei peaks naine mõtlematult lapsi saama. Aga miks mehed peaksid? Juhuslikult suvalisi naisi rasestama? Ja kõige rohkem imestan ma seda, miks naised ise ikka ja jälle seda suhtumist propageerivad? Nagu sünniksid lapsed ainult naistele?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Järelikult sinu laps vajas oma elu alustamiseks just selliseid vanemaid, ajahetke ja tingimusi. [/tsitaat]

No kuidas saab öelda, et järelikult laps vajas, et teda pannakse hakkama nii, et emal-isal õieti suhet polegi, vähe aega koos, elatakse teises linnas ja isa lapse saamisest huvitatud ei ole? Mis selles komplektis lapsele \”vajalik\” siis oli?

Ma olen nõus, et kui laps on olemas, tuleb lihtsalt kohaneda ja püüda toime tulla, aga kui oleks lapse valida, sünniks ta ilmselt perekonda, kus ema-isa koos on, üksteist amastavad ja last üheskoos ootavad.