Teema: Mehe vandenõuteoreetikutest pere ja tülid

Kui see teema nüüd tõesti liba pole (natuke hakkab tunduma), siis viimast teemaalgataja postitust lugedes on ju väga selge, et siin on paraku vaid 1 lahendus ja selleks on lahkuminek.

Mees tundub olevat täiesti ebamõistlik, ebaküps ja ebastabiilne röökur. Nagu ka tema perekond. Need ähvardused ajaksid mind naerma. Inimene on töötu, lisaks konfliktne, ähvardab lapsed igasugusest materiaalsest toetusest ilma jätta ja vandenõuteoreetik, kes pooldab MMSi, eitab koroonat ja on vaktsiinivastane. Kui suureks hindad tema võimalust, et ta lapsed endale saaks? See võimalus on ümmargune null.

Ilmselt pole asi ainult mehe peres, vaid mees on tõenäoliselt töötuse tõttu stressis ja teie suhted on käärinud pikemat aega. Töötuna käinud palju oma naissugulaste juures ja ilmselt on siis mehe õed ja ema teda sinu vastu töödelnud. Kahjuks tundub vägagi nii. Ja siis see töötusest stressis mees ongi end sinu vastu pööranud ja näeb kõiges süüd sinul. Kui TA libataja ei ole, siis tundub ise ka liiga emotsionaalne plähmerdis olevat. Laseb end liiga palju sellesse vahutamisse kaasata. Mina selliseid lamemaalasi üldse tõsiselt ei võta ja ei viitsiks üldse vaielda ka. Kuidagi reageerida tahad, siis naera lihtsalt üleolevalt kõik nende vandenõuteooriad välja. Ma ei suudaks küll hinge võtta selliste arvamusavaldusi. Liiga rumalad inimesed.

Nüüd oleks küll viimane aeg end kõigest sellest eemaldada. Las mees räuskab omaette. Sina kirjuta (pigem kirjuta, kuna selle mehega ei saa nähtavasti normaalselt rääkida) väga konkreetselt ja lühidalt lihtsalt oma sõnumid. Edastagi lihtsalt see sõnum, et kui tema ei soovi seda asja lahendada, siis lähete lahku ja nii on.

Sina elad lastega oma kodus edasi, tema kolib välja. Las siis siunab seal oma õdede ja emaga.

Kui su lapsed suuremaks saavad, küll panevad ise ka pildi kokku ja saavad aru, kes on kes.

Ma arvan, et kui see lahkuminek tuleb, siis võiksid proovida hoopis sina seda, et mehelt hooldusõigus ära võtta, kuna tema maailmavaade võib olla lastele ohtlik. Hooldusõiguse puudumine ei tähenda seda, et ta ei tohiks edaspidi lastega kohtuda, lihtsalt ta ei saa sind takistada, kui on vaja otsustada lapse tervise üle või selle üle, kus koolis nad käivad või kus elavad.

Mul on endal üks sõber, kes on pandeemia ajal täiesti ära keeranud. ju su mees on sama rada läinud, eriti veel kui tal kari sugulasi selliseid. Varem ta võiski vähe normaalsem olla, nüüd töötuna ja kõigi nende vandenõuteooriate keskel on talle ka see “mõtle oma peaga” ja “maski sees on ussid” mõjuma hakanud.

Jama on siiski selles, et lapsed ei pruugi kasvades olla sinu moodi, vaid siiski ka mehepoolse suguvõsa moodi. Võib minna nii ja naa. Neile kas jõuab kohale, et isa ja tädid on peast veidike metsapoole või siis hakkavad nad sinu kohta arvama, et sa ei ole normaalne. Ja see ei sõltugi sellest, kas nad isaga veel suhtlevad või ei suhtle. Mingil hetkel küpseb nendes üht või teist rada pidi maailmavaade. On neid uhhuu-uskujaid kasvanud ka peredest, kus sellist eeskuju varem ei ole.

oioi kui tuttav see kõik ette tuleb. minu mehepoolsed sugulased olid ka sellise mentaliteediga. kahjuks kippusid iseendale aegajalt vastu rääkima. kui neil lapsed haiged olid, siis jooksid mööda polikliinikuid, selle asemel et MMS-ist ja nõgesesupist abi saada jne.

kõige hullem oli veel see, et nad olid tõsimeelsed ekre kummardajad ja 100% veendunud et geid ja mustanahalised on nende hädades süüdi. lõpuks muutus täiesti võimatuks nendega suhelda – naisepeksja Kuusik oli nende silmis puhas poiss, kellele vastik president liiga teeb, nad nimetasid ennast “kogu rahvaks” kes tahab EL-ist välja astuda, vihkasid  ERR-i jne. Suhtlemine muutus täiesti võimatuks, lisaks kõigele olid nende tööotsad juhuslikud ja sissetulekud kasinad ning mina siis olin nagu süüdi et normaalset kodu ja stabiilset sissetulekut oman. justkui oleksin neilt midagi ära varastanud.

igatahes lõpetasin selle ossikarjaga suhtlemise ja mees näeb oma lapsi siis kui lubab, et oma sugulaste juurde nendega ei lähe. Õnneks mu enda sugulased on normaalsed, positiivse hoiakuga inimesed ja lapsed ei pea enam selles haiges keskkonnas olema.

Mõtlesin lihtsalt nõu küsida, kui keegi on sarnased inimesed pidanud oma elust välja lõikama, kui asjad rahunevad, aga ei arvanud, et tüli veel suuremaks paisuma hakkab. Palju olengi selle arvele pannud, et tööd ei ole ja inimene on stressis, enne seda tööpuudust ja kodus olemist ei olnud pidevat nääklemist ja õelutsemist.

Sarnased inimesed – nagu mehe sugulased? Meest ise? Ole ometi konkreetsem oma soovides.
Ei usu, et väga palju on selliseid, kelle mees laste vaktsineeirmisel kaasas käinud ja pärast süüdistanud, et tema teadmata lapse “tervist kahjustanud”. See on psühhopaat, mitte stress.

Vohh, las ta läheb jah lastekaitsesse ja kohtusse  ja räägib, kuidas paha ema lapsed ilma tema teadmata ära vaktsineeris (riikliku vaktsineerimiskava järgi) ja nõudku lapsi endale ja valuraha, ise töötu ja tööle minna ei kavatse (aga millegi eest kavatseb lapsi kasvatada, nähatavasti “valuraha” toel). Las ikka räägib kõik südamelt ära, kuidas ema sunnib last maski kandma koos ussidega jnejne. Ma lausa tahaks selle ametniku nägu näha! 😀 Hakkab vähe libaks kiskuma, sest kas nii jaburaks nüüd enne täitsa normaalne olnud mees äkki ja korrapealt läheb…

Mees on ära keerand. Paki tema asjad kenasti kokku ja ütle, et võib need su korterist vabalt valitud ajal ära viia, aga ärgu väga kaua oodaku, muidu annetad ära. Las puhiseb kuskil mujal ja rahuneb maha (kuigi sela emme seltsis seda vist loota pole, et mõistus pähe tuleks). Mehele anna kirjalikult punktid, millega sa rahul ei ole ja mis teie probleem on ja mis edasi teha- tema kolimine, elatis, kohtumiskord.

Ma ei tea, kuipalju on selles loos võimalust taastumisele, või on lahkuminek paratamatu. Kui paratamatu, siis laseks selle kirja lausa juristil koostada, mis on lahkumineku järel isa õigused ja kohustused (kui loodate ära leppida, siis ametikirjadega veel lehvitama ei hakkaks, ikka siis, kui lahutus on kindel).

Aga ühtki suppi ei sööda nii kuumalt kui keedetakse, enne anna aega teil mõlemal maha rahuneda ja natuke mõelda (ei tea, kas mehel seal muidugi lastakse või antakse hagu alla).

Ära lase ennast kiskuda tülidesse vastastikku “minu pere on normaalne ja sina ise oled loll kogu oma suguvõsaga” lõugama- sellest ei tule midagi head nagunii, sa ei õpeta neid ümber elu seeski, vaid valad õli tulle.

Jõudu ja pikka meelt sulle!

#3756431:

Kahjuks ei ole liba ja kahjuks olen ilmselt liiga emotsionaalne, asi läks nii kiiresti üle võlli kuidagi ja teema tegin ka emotsiooni ajendusel, ilma mõtlemata. Mõtlesin lihtsalt nõu küsida, kui keegi on sarnased inimesed pidanud oma elust välja lõikama, kui asjad rahunevad, aga ei arvanud, et tüli veel suuremaks paisuma hakkab. Palju olengi selle arvele pannud, et tööd ei ole ja inimene on stressis, enne seda tööpuudust ja kodus olemist ei olnud pidevat nääklemist ja õelutsemist.

Inimene ei ole teflonist ja kuigi soovitused “säilita rahu” või “ära võta südamesse” on ju igati kenad, olen ma kindel, et kui soovitaja ise samasse olukorda satuks – seni igati adekvaatne ja toetav kaaslane on täiesti ära pööranud ja tegeleb lülitiklõpsutamisega – ei suudaks ka tema nii rahulikuks jääda. Nii et sinu tunded on normaalsed. Lihtsalt ära lase neil oma otsuseid mõjutada.

Perekonnaelu jätkamise osas – mees lahendas selle olukorra sinu eest ära. Paugutas uksi, lahkus kodust kohvriga, lõikas ennast ise ära. See otsus on nüüd tehtud, selle kallal enam pead vaevama ei pea. See oli tema valik ja las ta jääbki nüüd selle juurde.

Nüüd on sul kõige targem natukenegi oma elu alusmüüre kindlustada, st mehe ähvarduste vastu pisut valmistuda. Kuigi need pole eriti usutavad, peab igaks juhuks siiski valmis olema. Pöördu näiteks lastekaitseametniku poole ise ja pea temaga nõu. Ütle, et mees tegi sellise ähvarduse ja sellistel põhjustel. Ametnikule katsu faktid esitada ilma omapoolsete hinnanguteta. Võid ka psühholoogilise nõustaja poole pöörduda, kaaslase selline ootamatu käitumine ajab rööpast välja küll ja abi otsimine on põhjendatud. Alusta nt kriisiabi.ee

#3756397:

Ähvardas seda ka, et kui lahkuminek tulema peaks, siis tema ametlikult tööle minna ei kavatse, sest ei kavatse mulle midagi maksta.

ja ka seda osa võtad täiesti rahulikult. Muidugi on mehel võimalik töötada mustalt, et lastele elatist mitte maksta, ka mitte seda praeguseks vähendada plaanitavat miinimumi. Aga sinul on võimalik mehe vastu siiski elatse hagi sisse anda, lihtsalt õigluse nimel, et lapsed ei peaks kunagi hiljem isale toetust maksma, et oleks tõestatud, et isa neid ju ka ei toetanud.

Või siis ka juhuks, et kui ta uuesti tööle läheb, siis ta ikkagi maksab lastele ise elatist, kui mitte kohe, siis ehk aastate pärast, aga abiks ikka. Mõlemal tulemuse korral oled sa oma laste heaks teinud kõik, mis sinu võimuses ja rohkem polegi vaja. Mehe provokatsioonidele ei pea alluma, seaduse piire ei pea ületama, aga seda, millele sul on seaduslik õigus, peab ikka tegema.

#3756213:

4 postitusega juba selgub, et tahaks mehest lahku minna.

Ta tahab perekoolikate heakskiitu, et seda teha. See, mida ta ise arvab või tunneb, pole tema jaoks hetkel oluline.

Ta tahab kuuluda kuhugi suurde gruppi, ta tahab olla tõeline perekoolikas.
Ja kindlasti ta valib ka Kaja Kallast.

Tal puudub oma isiklik mõtlemisvõime, ta tahab kuuluda karja, olla selle liige.

Tundub, et TA mehe perekond on siit neid puudutava teema ülesse leidnud. Uhhuude kohta üllatavalt hea saavutus.