Esileht Ajaviite- ja muud jutud “Mehed ei nuta” Priidik

Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )

Teema: “Mehed ei nuta” Priidik

Postitas:
Kägu

Ma olen juba lapsest saadik selle filmi puhul mõelnud, milleks see Priidiku ja tema pruudi liin sinna sisse pandud oli. See ei haakunud ju üldse ülejäänud filmiga. Mis teie sellest arvate? Kas need kaks noort osatäitjat olid mõne filmitegija sugulased ja kirjutati seetõttu sisse? 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nõukogude film pidi olema igale vanusegrupile mingis osas vaadatav.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nüùd leidsin guugeldades ise, et Priidiku osatäitja oli Richard Perametsa poeg.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

efis.ee lehel on natuke kirjas selle filmi taustast ja seal on näiteks viitega mingile artiklile välja toodud, et tegemist oli “lüüriliste vaheklippidega, et järgnev koomika seda elavamalt mõjuks”.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Täpselt. Noorte armulugu oli tasakaalustamaks kogu seda ülrjäänud tramburaid 🙂
Hea film on. Ja lahedad näitlejad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu arvates see sobis sinna vahele väga hästi, just nimelt- tasakaalustamiseks, ning oli ka ju teistpidi väga koomiline.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Vaatasin praegu selle filmi uuesti ära, ei tea juba mitmendat korda 🙂 Ja ikka on naljakas! “Andestust, aga lammas konsumeeris meie apellatsiooni.” 😀 😀

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
kitah

Jah, kullafond ja kultusfilmid need sellepärast ongi, et huumor ei aegu.

Priidik oli jah Perametsa ja tädi Ruti (ehk Rutt Perametsa) poeg. Dr Helle ja see neiu olid aga omal ajal Laste Siluetis modellid, Helle hiljem ka põhi-Siluetis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Natuke kurb on ka vaadata, kui ruttu elu mööda läheb. Suurem osa neist näitlejatest on juba surnud ja need, kes seal olid lapsed või noored, on juba vanad inimesed. Nt. Voldemar Kuslap on seal täiesti noor ja kena mees, nüüd aga vanapapi. Isegi väike meremees Jüri Makarov on praeguseks juba vanem härra …

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No mõelge, ilma Priidikuta poleks selline hunnitu luule massidesse läinud kui “Miks see maailm küll kummuli käis, ei ole pimedust, ei ole valgust, ei ole lõppu, ei ole algust”
Ma ise küll poleks selle peale sattunud, aga nüüd on need read meeles elu lõpuni.

Please wait...
Postitas:
Kägu

No mõelge, ilma Priidikuta poleks selline hunnitu luule massidesse läinud kui “Miks see maailm küll kummuli käis, ei ole pimedust, ei ole valgust, ei ole lõppu, ei ole algust”

Ma ise küll poleks selle peale sattunud, aga nüüd on need read meeles elu lõpuni.

Muide kõigi seal filmis kõlavate luuletuste autor on Aleksander Suuman.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jah, kullafond ja kultusfilmid need sellepärast ongi, et huumor ei aegu.

Jah, siis osati vaimukaid filme teha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Amatöör

Need klipid n.ö. seovad sündmusi. Aga eks ilmselt n.ö. vanemad naised – võivad seda filmi suud liigutatas kaasa rääkida – isegi surnuid siis ei austata, ma nõuan, et see looma pandaks lühema köie otsa , pakid paneme vööri jne. on meil kõigil peas.
Mega andekas näitlejaskond ja küsin – miks enam ei osata teha selliseid filme? Klassikokkutulek, vanad ja kobedad – ei küüni kohe mitte kuhugi!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Vahe tänapäeva komöödiatega ongi peamiselt selles, et vanades naljafilmides ei ole labasust, aga tänased komöödiad on just kõik valdavalt allapoole vööd naljade, labasuste ja lausa roppuste peale üles ehitatud. Muudmoodi ei osatagi justkui nalja teha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Need klipid n.ö. seovad sündmusi. Aga eks ilmselt n.ö. vanemad naised – võivad seda filmi suud liigutatas kaasa rääkida – isegi surnuid siis ei austata, ma nõuan, et see looma pandaks lühema köie otsa , pakid paneme vööri jne. on meil kõigil peas.

Mega andekas näitlejaskond ja küsin – miks enam ei osata teha selliseid filme? Klassikokkutulek, vanad ja kobedad – ei küüni kohe mitte kuhugi!

vaatame 20+ aasta pärast, kas neist on saanud klassika või mitte 🙂
samas teemaalgatajaga samasugust mõistmatust tekitas minus svingerite filmis olnud pe*ede perekond – kuidas nemad sinna filmi haakusid?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

vaatame 20+ aasta pärast, kas neist on saanud klassika või mitte 🙂

Ma arvan, et ei saa klassikaks. Lihtsalt tänapäeval on valikut nii palju, et ei pea ilmtingimata kõik samu filme vaatama. Vene ajal absoluutselt kõik vaatasid, kõik teadsid peast, alternatiivi ju polnudki. Mina ise pole näiteks ühtegi osa Klassikokkutulekut vaadanud, ei huvita ka. Töökaaslaste hulgas mitu samasugust. Aga need Mehed ei nuta, Noor pensionär, Siin me oleme, Viini postmark – nähtud ja korduvalt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Klassikokkutulek on kindlale sihtgrupile (40+), nooremad ei saagi sellest aru saada. Kahjuks jah üldist pilti rikuvad need labasused ja allapoole vööd naljad, aga muidu oli esimene osa ju päris naljakas (45+ inimesele, enese vananemise üle naermine). Teine osa ei kannata enam mingit kriitikat, tõesti lihtsalt piinlik.
Aga tõsi on ka see, et ajal, mil televiisorist midagi vaadata polnud, oli mingigi heade näitlejatöödega film suur väärtus. Muidu näidati ju kinoski põhiliselt ikka India armastusfilme ja muud “ideoloogiliselt sobivat”.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
kitah

Klassikokkutulek on kindlale sihtgrupile (40+), nooremad ei saagi sellest aru saada. Kahjuks jah üldist pilti rikuvad need labasused ja allapoole vööd naljad, aga muidu oli esimene osa ju päris naljakas (45+ inimesele, enese vananemise üle naermine). Teine osa ei kannata enam mingit kriitikat, tõesti lihtsalt piinlik.

Aga tõsi on ka see, et ajal, mil televiisorist midagi vaadata polnud, oli mingigi heade näitlejatöödega film suur väärtus. Muidu näidati ju kinoski põhiliselt ikka India armastusfilme ja muud “ideoloogiliselt sobivat”.

mis sa nüüd, olid ikka Belmondo ja Louis de Funes ja Veritasu Korsika moodi ka, neis polnud midagi “ideoloogiliselt sobivat” XD
aga ma vaatasin ükspäev uuesti “Keskpäevast praami”. no see pole naljafilm, aga no naljakaid kohti oli seal hulgem, isegi need kohad, mis algselt polnud naljakana mõeldudki, niiet ma pool aega naersingi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Väga huvitav teema! 🙂

Olen ise sama mõelnud, mis teemaalgataja. Ja üllatun meeldivalt järjekordselt, et perekoolis leidub inimesi, kes oskavad lihtsamale inimesele (minule) selgesõnaliselt arusaadavaks teha asju, mida ma ise ei oleks ilmselt kunagi välja mõelnud.

Lisaks sain üllatuseks teada, et Priidikul on päriselus tuntud vanemad. Ja et Mehed ei nuta on tehtud ka tummfilmina.

Millegipärast need vanad filmid (Noor pensionär, Mehed ei nuta, Viini postmark jne) teevad alati südame seest soojaks. Need on mitte vaid naljakad ja hea näitlejatööga, aga … mingit kummalist turvatunnet pakkuvad – päike paistab, kõik tundub muretu (ehkki on ju sügav vene aeg), ei midagi kurja ega halba…

Klassikokkutuleku I osa mulle meeldis. Aga ma olen ka täpselt sihtgrupp – 46-aastane. Nagu oma elust oleks kohati maha kirjutatud – samad probleemid – silm ei seleta enam hästi, noorte asjadest ei saa alati päris täpselt aru, kooliaegne armastus jne. Allapoolevööd nalju ma ei armasta, aga selles filmis omal kohal. Hoiatus oli ju ka olemas, et alla 14-aastastele ei sobi. Seega, inimesi ei saanud sisu väga üllatada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Millegipärast need vanad filmid (Noor pensionär, Mehed ei nuta, Viini postmark jne) teevad alati südame seest soojaks. Need on mitte vaid naljakad ja hea näitlejatööga, aga … mingit kummalist turvatunnet pakkuvad – päike paistab, kõik tundub muretu (ehkki on ju sügav vene aeg), ei midagi kurja ega halba…

See turvatunne ongi lapsepõlvenostalgia. Vanemad olid need, kes olid hullumas igapäevamuredest – kust saada liha, mida lastele lauale panna, kust talvesaapad vanimale (nooremad kandsid vanemate laste omi, sest kui üks paar saadi kuskilt kätte, siis see ribadeks kanti), kust leida jõulukingitusi, kust saaks osta voodi, sest väiksem laps ei mahu enam võrevoodisse… Laste elu oli lihtne, laps on igas ajastus laps, tal on küll oma lapsemured, aga need ei sõltu ajastust. Vanemate elu oli superraske, lastel oli ikka lapsepõlv. Isegi sõja ajal lapsed ikka mängisid ja ei osanud näha selles sellist traagikat kui vanemad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et see meie kullafond ja klassika paneb 25aastaseid ainult õlgu kehitama. “Viimne reliikvia” müüs omal ajal hästi kogu sotsialismileeris ja oli meil peas, aga näidake paari noort inimest, kellele see film korda läheb.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ja-jahh vaatasin “Viimset reliikviat” koos välismaalasega, et noh nõukogude ajal kohta ju selline punasesousti vaba film ja alles nüüd sain aru, kui palju sinna on nõukogude propat ja religiooni materdamist sisse poogitud. Pigem piinlik hakkas.

Minu arvates ei ole neis vanades komöödiates suurem asi näitlejamäng, vaid see hea nostalgiatunne, mis neid vaatama paneb. Tol ajal ju oli filme vähe, välismaiseid ei näinud üldse ja seda suurema mulje üks lihtsameelne komöödia jättis. Seda va noort pensionäri pole ma kordagi suutnud lõpuni vaadata.

Please wait...
Postitas:
kitah

intelligentne, mõtlev inimene on sellest punasest soustist lihtsalt üle ja irvitab selle peale. mida siin piinlikkust tunda? see oli meie toonane tegelikkus ja karm reaalsus, ega seda ei saa maha vaikida. siis peaks terve senise elu maha vaikima. mis alaväärsuskompleks sul ometi on? inimesed olid inimesed ka nõukaajal ja elasid oma elu, ega praegused kirju-mirju politikaanid pole toonastest konformistidest ja punaparunitest paremad, vaid isegi kordi hullemad. ja kah löövad saba selga ja “es pae tiidvakski”. ja siis sina oma ilmselt seni ausa ja tubli elu otsas tunned piinlikkust! piinlikkust millegi pärast, mida sa pole ise teinud, vaid mis vere ja püssiga sinu ja meie kõigi eest ära tehti, ilma et kellelgi meist valikut oleks olnud. olen’d ikka ilusti ja naera siis sellegi eest, et neis filmides todasama punast “piinlikkust” hoolega pilati, kuigi see tuleb välja vaid ridade vahelt, kui oskad näha.
toosama Keskpäevane praam – jeerum küll, kild killus kinni, tea, kas papa Smuul ise arugi sai, KUI täkkesse ta pani. ehk ta tõesti mõtles tõsimeeli, olevat teine algul ju kange punane olnud, aga välja kukkus söuke naer ja pila ja iroonia, et lase aga olla. äkki tollal see nii ei kõlanudki, aga praegu vaadates – apppseluutselt!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ja-jahh vaatasin “Viimset reliikviat” koos välismaalasega, et noh nõukogude ajal kohta ju selline punasesousti vaba film ja alles nüüd sain aru, kui palju sinna on nõukogude propat ja religiooni materdamist sisse poogitud. Pigem piinlik hakkas.

Mu meelest siiski üsna vähe. Loe parem raamatut ja imesta, kui palju Bornhöhe tsaarile poeb. Tsaarile pugemine muidugi nõukaaegsesse filmi ei sobinud ja kaduski sealt igasugune ülikukummardamine ja koos sellega ka venemaa ülistamine ja alles jäi vabade meeste võitlus priiuse ja õigluse eest. Filmis ei tulnud isegi Gabrieli vürstisugu ja vene päritolu välja mu arust. “Viimne reliikvia” on ikka väga eestimeelne, eriti Paul-Eerik Rummo laulusõnad.

Please wait...
Postitas:
kitah

See mõisate põlemise laul olevat tulnud tegelikult alles 1905. a. revolutsioonist, ehk ligi 400 aastat hiljem 😀 Mitte Liivi sõja ajast, kus filmi ja raamatu tegevus toimub.

Please wait...
Postitas:
Kägu

intelligentne, mõtlev inimene on sellest punasest soustist lihtsalt üle ja irvitab selle peale. mida siin piinlikkust tunda?

Intelligentne inimene saab aru, et ei erine see nõukaaja sundus suurt tänapäevast. Paljukest on välismaiseid filme ilma mustanahalise või homota. Midsomeri mõrvade hilisemates osades elab alati vähemalt üks neeger kuskil Inglismaa maakolkas. Ok, enamasti on ta kurjategijana kujutatud (inglased on julged). USA filmides on must ikka tavaliselt eriti tark/haritud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See turvatunne ongi lapsepõlvenostalgia. Vanemad olid need, kes olid hullumas igapäevamuredest – kust saada liha, mida lastele lauale panna, kust talvesaapad vanimale (nooremad kandsid vanemate laste omi, sest kui üks paar saadi kuskilt kätte, siis see ribadeks kanti), kust leida jõulukingitusi, kust saaks osta voodi, sest väiksem laps ei mahu enam võrevoodisse… Laste elu oli lihtne, laps on igas ajastus laps, tal on küll oma lapsemured, aga need ei sõltu ajastust. Vanemate elu oli superraske, lastel oli ikka lapsepõlv. Isegi sõja ajal lapsed ikka mängisid ja ei osanud näha selles sellist traagikat kui vanemad.

minu meelest on tänapäevalgi palju vanemaid, kes on hullumas mõttest, kus saada lastele süüa, uued saapad või voodi 🙁
nõuka ajal oli raske, sellele ei vaidle vastu, aga kes vähegi viitsis, sai hakkama. tööd jagus kõigile, mingi eluase ka. praegu ei huvita see kedagi ning liikudes paljudes maapiirkondades jääb mulje, et elu on hullem kui toona 🙁

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lisaks sain üllatuseks teada, et Priidikul on päriselus tuntud vanemad. Ja et Mehed ei nuta on tehtud ka tummfilmina.

Film “Noor pensionär” on tehtud tummfilmina, mitte “Mehed ei nuta!”. Aga huvitav fakt on võib-olla ka see, et “Mehed ei nuta!” esialgne pealkiri oli stsenaariumi järgi “Tere tulemast, haigutus!”.

Please wait...
Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud “Mehed ei nuta” Priidik