Esileht Ajaviite- ja muud jutud Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )

Teema: Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

Postitas:
Kägu

Ma ei räägi siin meeste puhul sellisest koristamisest nagu põrandapesu ja tolmu võtmine vaid enda järelt asjade ära panemist. Ma vihkan seda, kui tulen hommikul kööki ja köögilaual vedelevad hommikueineks ära söödud saia tühi kilekott, vorstikilejupp, tühi võipakk. Ja see on meie peres igapäevane nähtus – vedelevad riided, tühi taara, mustad nõud….ma lihtsalt ei jõua. Meil on kaks pisikest last (3 aastane ja 4 aastane), kes samamoodi vajavad suunamist ja on võimelised tekitama parajat segadust. Aga üksi kolme vastu on ikka suht raske astuda. Ma olen mehega rääkinud ja palunud ja utsitanud teda, kuid tulutult – abi on sellest rääkimisest vaid korraks ja vana rutiin jätkub. Ta lihtsalt ei märka et esiku pirn on juba kuid läbi põlenud, vahetaks ise aga seal on meil see ripplagi ja mitte tevalised pirnid sees.
2 nädalat tagasi ostsime kööki uue ruloo, kuna vana on katkine ja kole ning teise korruse rõduuksele ostsime ette samuti kardina koos puuga….siiamaani seisavad need asjad koridoris, sest pole kedagi kes üles paneks. Lastetoa laelamp on alates sügisest seisnud kolitoas ja ainus valgusallikas lastetoas on pisike öölamp. Ma ei jõua enam meelde tuletada, rääkida ega kurjustada, sest midagi ei muutu. 2 aastat tagasi kinkisin abikaasale maali, mis seisab siiamaani meie magamistoas kapi ja seina vahel (no ju siis on kole pilt, kuigi imetles seda oma sünnipäeval pikalt ja põhjalikult).
Neid näiteid võin tuua lõputult. Olgu öeldud et tegemist ei ole väga hõivatud inimesega, ta töötab osalise koormusega ja on palju rohkem kodus kui mina. Eile oli näiteks selline situatsioon, et tulin töölt varem, kuna tahtsin pere lemmiksuppi tegema hakata. Vaatan, mees juba asjatab köögis – praeb porgandit ja kanafileed ohtras kookosrasvas. Aga seda suppi ei tehta nii….ta lihtsalt suudab täiesti mittevajalikke asju korraldada aga sealsamas prügikast ajab üle ja köögiruloo lipendab, kuna osad ribitükid on ära murdunud. Ja uus ruloo seisab koridoris. Ja see näiline aitamine, et mina teen köögis süüa ja siis tuleb tema ja hakkab pannil toitu segama…et noh tema nagu aitab. Kas ma reageerin üle, olen pahane mittemillegi peale? Teie arvamusi palun.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

Enne laste saamist oli vinge initsiatiivikas töömurdja või? Poja oled omale mehe asemel võtnud ja oma kanatsemisega ta elu mugavaks teinud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

miks ma üldse sellesse mehesse armusin, oligi see hoolitsus ja hoolimine. Ma nägin kuidas ta oma ema hoidis, kuidas ta emale iganädalaselt puid katlamajja ette tõi, käis seal kütmas, muru niitmas, avas mulle autouksi jne jne….kui ootasin meie esimest last siis rääkis et peab omale tööd juurde vaatama ja tegema nö. haltuurat ka. Ja kuidas tema hakkab lapsega mööda linna kärutama. Tegelikkus oli muidugi teine…..Nüüd pean teda paluma, et ta kaminasse puid tooks, sest tiba jahe on elamine. Ja siis vaieldakse ka vastu, et ei ole ju jahe…aga krt MINUL on jahe. Töökohti ta hoida ei oska, teeb juhuotsi….ma oleksin sellise eluga isegi nõus, kui mu mees oleks raske töö peal ja tooks raha koju. Mina pean pidevalt muretsema ka olmeprobleemide pärast.
Jah, ma võin küll täiesti ausalt väita, et inimesed muutuvad või meie situatsiooni kohta käib pigem see, et ta võttis end mingiks perioodiks kokku, et mulle head muljet jätta ja sis kui ma juba rase olin, siis lasti end taas lõdvaks. Kurb on lihtsalt….

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

Pead ikka maha istuma ja rääkima, minu oma läks ka mugavaks, kuna ma pidevalt nö koristan(et nõud oleks pestud, tööpind lage jne).

Ta ise kusjuures tunnistas, kui küsisin, et kuna ma nii aktiivselt koguaeg toimetan, siis ta läks laisaks. Aga siis sai aru küll ja nõud viidakse ilusasti laua pealt ära ja praht korjatakse ühte kotti(kui laua taga mugib vms) ja hiljem viskab ikka ära.

Ainuke mis tahab veel treenimist on see sokkide jätmine kuhu jumal juhatab, neid on ikka igal pool, kapi all, voodi all ja niimoodi üksikult, kuid esik kus jalatsid ära võetakse on soki vaba. 😀

Tolmu võtmine ja pesu pesemine on kuidagi iseenesest jaotunud, ta siis valis lihtsama ehk pesumasina käima panemine – aga mehe kohta hea saavutus. 😀

Please wait...
Postitas:
sanshain

RE: Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

no aga tee skandaal, paki ta asjad või enda asjad ja ütlegi, et sina enam nii ei suuda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

ma olen rääkinud igat moodi – heaga, halvaga, kurjustades – tulemust on vaid korraks, st. ta võtab end selleks päevaks kokku – korjab oma asjad ülesse ja ongi jokk.
Kui on mingi üritus tulemas, siis ma jooksen end pooleks, sest temal on aega küll. Ta teeb 1 liigutuse poole tunni jooksul – olgugi et on väga väga kiire. Ma tean, et kui on tulemas mingi sünnipäev siis on kõik minu õlul – maja koristus, poskäik ja söögitegemine….ok, söögitegemises on ta mind aidanud – hakib salatikartulit vahest. Aga kõik see eelnev, et elamine oleks enam-vähem ok, et tolmurull ei jookseb mööda maja, et riided ei vedeleks. Ma olen nagu närvihaige alati enne jõule või aastavahetust või sünnipäevi, sest ma pean end pooleks rabama. Ütlete et ära tee? Aga nii ka ei saa, sest eile tulid mu vanemad siia lapsi hoidma – pidime teatrisse minema ja ma ei saa jätta emale sellist elamist ja süüa mitte teha. Muidugi, mu ema alati aitab ja koristab ise aga mul endal on häbi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

miinustage rahus….aga öelge mulle siis palun, mida ma olen valesti teinud?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

Oi, tean millest räägid. See nii tavaline, et asjad külmkappi ise tagasi ei lähe. Seljast võetavad riided ei liigu kappi või pesukorvi. Nõud jäävad sinna, kus nendelt söödi jne.
Õnneks sellised ühekordsed tegemised ikka tehakse ära, kui ma paar päeva asja kallal olen.

Kui palun /käsin/sunnin tedda enda järel veidikenegi korda looma, öeldakse ära viririse nii palju.
Olen teinud nii, et ei korista ta nõusid ära, ei viska vortikilesid minema, ei pese ta riideid, kui need pole pesukorvi pandud jne.
Ja nii, on meil paar päeva, kuni ta märkab, et ma pole koristanud. Siis koristab ise.
Siis u 1 kuu on rahu majas.

Mina arvan, et asi pole selles, et sa oled ta ära hellitanud, vaid pigem on teda nii kasvatatud. Vähemalt minu mehe puhul küll.
Kuna elame ämma/äia majas, kes aega ajalt kodus käivad, siis näen, kuidas asjad on. Ämmal pole vist muud teha, kui oma mehe ja poja järel koristada. Mitte midagi ta ei ütle, kui asjad laiali.

Kui ma võrdlen oma meest ja 5aastast poega, siis võid 3korda arvata, kes koristab enda järel rohkem. Loomulikult laps. Vahel kutsub ka tema isa korrale, öeldse, et kaua su riided vedelevad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

Sa pole ainuke! Mul on kodus täpselt sama olukord. Omal algatusel ei tee mees mitte midagi, kogu aeg peab rääkima, meelde tuletama.
Meil oli samamoodi esikus üks ebatavaline pirn läbi põlenud (juba suvest saati). Üleeile sai lõpuks uus pirn ja seda pärast 10 korda meeldetuletamist.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

ma paneks ise lambi yles ja ruloo. Mingi häda oled või?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]ma paneks ise lambi yles ja ruloo. Mingi häda oled või?[/tsitaat]

Asi ei ole ju selles, et ise ei saaks või ei oskaks! Samuti, nagu oskab algataja kindlsti ka mehe poolt puistatud räpsu koristada. Aga kui peres on 2 täiskasvanut, siis ei pea ju mitte üks teise järelt koristama ja kõiki koduseid kohustusi enda õlule võtma. Nagu… hmm, ma ei oskagi võrrelda, nagu mis, sest isegi mu 2 aastane koristab enda järelt täiesti omal inistsiatiivil, ühel korral kümnest on vaja meeldetuletust.

Eks siin olegi valikuteks kõigepealt rääkimine. Kui see tulemust ei anna, siis pead selgeks mõtlema, kas tahad nii elada või mitte ja siis vastavalt käituma. Ise ma sellist asja ei suudkas, tõesti mitte.

Please wait...
Postitas:
bitch28

RE: Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

Mina ütleks talle, et see näitab, et ta ei hooli minu vaevast ja ei austa minu soove/mind….Kui suhte nimel 1 pool ei viitsi pingutada, siis ei ole ka suhtel mõtet. Kaua sa ikka ikka kurvastada jaksad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

täiesti tavaline asi meeste puhul 😀 ma olen samamoodi tüdinenud tema järelt nõude kraanikaussi viimisest, sokkidest ja laialipillutud riietest rääkimata. ja kui te veel näeksite tema riidekapi sisu 😀 😀 😀 no ma ausalt ei kujuta ette ,kuidas ta üldse suudab sealt midagi üles leida!
eile koristasin diivanitagust ja mis te arvate ,mis ma sealt leidsin? kolm üksikut sokki, kaks paari sõna otseses mõttes juustuks muutunud sokke, hunniku kommipabereid ja pähklikoori. ja see kõik oli sinna ilmunud umbes nädala aja jooksul! kui ma talle seda mainisin, siis oli vastuseks vaid pahane \”mh\” ja telekapuldil teise kanalinupu vajutamine. ütlesin veel korra, siis sain juba sõimata, et mis ma tänitan ,tema vaatab filmi 😀
tõepoolest, mida sellisega teha? algul ma andisn talle andeks, ikkagi harjunud üksi elama ja kaua poissmees olnud jne, aga nüüd juba aasta kooselu ja ikka sama olukord- kõik mis võetakse ,jäetakse sinnasamasse vedelema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]täiesti tavaline asi meeste puhul 😀 ma olen samamoodi tüdinenud tema järelt nõude kraanikaussi viimisest, sokkidest ja laialipillutud riietest rääkimata. ja kui te veel näeksite tema riidekapi sisu 😀 😀 😀 no ma ausalt ei kujuta ette ,kuidas ta üldse suudab sealt midagi üles leida!
eile koristasin diivanitagust ja mis te arvate ,mis ma sealt leidsin? kolm üksikut sokki, kaks paari sõna otseses mõttes juustuks muutunud sokke, hunniku kommipabereid ja pähklikoori. ja see kõik oli sinna ilmunud umbes nädala aja jooksul! kui ma talle seda mainisin, siis oli vastuseks vaid pahane \”mh\” ja telekapuldil teise kanalinupu vajutamine. ütlesin veel korra, siis sain juba sõimata, et mis ma tänitan ,tema vaatab filmi 😀
tõepoolest, mida sellisega teha? algul ma andisn talle andeks, ikkagi harjunud üksi elama ja kaua poissmees olnud jne, aga nüüd juba aasta kooselu ja ikka sama olukord- kõik mis võetakse ,jäetakse sinnasamasse vedelema.[/tsitaat]

Aga mis valu on küll selise mugava mölakaga koos elada ja tema tagant kasida?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

Mind häirib jubedalt see, kui hommikul ärgates istub mees arvuti taha, mina hakkan kohvi keetma ja süüa tegema. Saan siis valmis, võtan oma moona ja kolin sellega diivanile, et laupäevahommikul mõnusalt teleka ees kohvi juua ja süüa. Mehe jao jätan köögilauale seisma, ilusti valmis tehtud, ainult võta ja söö/joo. Ja tema ei suuda kõndida paar meetrit selle lauani, vaid tuleb ja võtab minult minu taldriku käest, et mina peaksin uuesti püsti tõusma ja minema kööki teise järele. Täna hommikul jälle püüdis seda teha, ma hakkasin lausa urisema ja karjusin: \”Kõss!!\” ning tõmbasin oma hinnalise taldrikutäie laua alla. Läks siis kööki ja mina sain rahus oma hommikut nautida.

Ja kõige muu osas on ta loomulikult sama lohakas kui sinu mees. Arvan, et isegi hullem.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]miks ma üldse sellesse mehesse armusin, oligi see hoolitsus ja hoolimine. Ma nägin kuidas ta oma ema hoidis, kuidas ta emale iganädalaselt puid katlamajja ette tõi, käis seal kütmas, muru niitmas, avas mulle autouksi jne jne….kui ootasin meie esimest last siis rääkis et peab omale tööd juurde vaatama ja tegema nö. haltuurat ka. Ja kuidas tema hakkab lapsega mööda linna kärutama. Tegelikkus oli muidugi teine…..Nüüd pean teda paluma, et ta kaminasse puid tooks, sest tiba jahe on elamine. Ja siis vaieldakse ka vastu, et ei ole ju jahe…aga krt MINUL on jahe. Töökohti ta hoida ei oska, teeb juhuotsi….ma oleksin sellise eluga isegi nõus, kui mu mees oleks raske töö peal ja tooks raha koju. Mina pean pidevalt muretsema ka olmeprobleemide pärast.
Jah, ma võin küll täiesti ausalt väita, et inimesed muutuvad või meie situatsiooni kohta käib pigem see, et ta võttis end mingiks perioodiks kokku, et mulle head muljet jätta ja sis kui ma juba rase olin, siis lasti end taas lõdvaks. Kurb on lihtsalt….
[/tsitaat]

Noh, mul on sama seis, aga lisaks muutus mees peale lapse sündi veel alkohoolikuks kah. Enne oli korralik ja süsteemne, kuldsete kätega mees, nüüd aja taga, et ta paar pisiparandust ära teeks – ja temal on ju juhutööd, enamiku ajast kodus, mina raban täiskohaga tööd, viin lapsi hoidu, teen kõik poeskäigud, maksan arved, teen söögi, koristan. Pole nagu palju noodata mehelt, et ta lastetoa kapi taguse ise kruvidega tagasi kinnitaks või seinakapi ehitaks (tegimist inimesega, kes suhte alguses terve maja püsti pani).
Viskasin ta välja. Ja kummaline – mul on nüüd tööd palju vähem. Raha kulub ka vähem ja närvid on rohkem korras.

Please wait...
Postitas:
annukas1

RE: Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

kuidas võtta, vahest ajab närvi mustaks küll aga ise oleme ju sellised valikud teinud. meil on näiteks täiesti tavaline leida mustad nõud kraanikausi kõrvalt pliidilt, prügilaadsed asjad prügikasti kohal oleva kraanikausi ääre pealt, tühi võikarp või ketsupipudel külmkapist ja muud sellist. ükskord seisid tal peokingad terve kuu aega wc-s, peale jalast võtmist tõstis nad lihtsalt sinns, et koer neid puruks ei näriks ja mina siis tahtsin näha, kaua nad seal on, no ämm siis tuli külla, pani poja eest ise karpi ära. ühesõnaga, elu on liiga lühike, et sellest nii suurt probleemi teha, üldiselt on ka suuremaid muresid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

Oeh, nagu ise oleks selle teksti kirjutanud… ainuke erinevus on see, et meil üks laps. Mul täpselt samasugune mees. Töökoht on küll püsiv, aga samuti on oluliselt rohkem kodus kui mina. Teen 24 tunniseid valveid ja igakord vihastan ennast siniseks, kui peale 24 h tööd tulen koju ja pean hakkama pesema tema nõusid ja riideid mööda elamist kokku korjama. Kõikvõimalikud asjad samuti lagunevad. Jah, nii mõnegi asja nokitseks ise korda, aga täiesti võimatu on üles leida vajalikke tööriistu. Kõikvõimalikud abiruumid majas on totaalselt täis kuhjatud igasugust sodi, mingit süsteemi ja korda ei ole. Teadlikult väldin nendes ruumides käimist, et ennast mitte ärritada. Ok, väikeste asjade kohapealt üritan rahu säilitada, aga suured asjad! Kui hakkasin oktoobris lahutusest rääkima, siis lammutati kohe suure hurraaga terve suur tuba maha… ja nii me siis elasime mitu kuud, must mullaauk keset maja. Ei saanud kuuske kah jõuludeks majja tuua- suurt tuba polnud ja teised toad on mööblit ja ehitustarbeid täis 🙁 Jumal tänatud, et pole väga külm talv olnud, aga puid on ikka sama palju läinud, sest külm on ju kui keset maja on auk ja paljad palkseinad! Nüüdseks on asi niikaugel, et põranda auk on täidetud, aga et põrand, seinad ja lagi valmis saaks- oeh, sinna läheb veel kaua aega. Tõsiselt olen rääkinud lahutusest…mul on ikka toetavat meest vaja, mitte ainult lapsehoidjat (lapsega tegeleb ja saab väga hästi hakkama). Seksuaalselt on ta mulle kah juba täiesti vastumeelne (on ennast paksuks õginud ja mina ise olen koguaeg väsinud, sellest närveldamisest ja sebimisest). Aga mida teha? Ütleb päevas koruvalt, et armastab mind, aga tegusid ei ole, ringi kah ei lituta- püsib kodus. Kas laiskus ja lohakus on ikka piisav põhjus lahutuseks? Lapsele on ta ju hea isa (mängib, peseb, söödab, sõidutab kuhu vaja jne kui mina tihedalt tööl olen) kuigi tema tegevusetus mõjutab ka ju lapse heaolu… Ilmselgelt oleme mõlemad koos mugavusest (mina talle ema eest, tema lapsehoidja). Keeruline 🙁 (Laps 2,5 aastane, koos olnud 6 aastat) PS! Alguses oli ta oluliselt toimekam, aga kõik see muutus peale abiellumist ja maja ostmist kolm aastat tagasi. Või korteris elades ma lihtsalt ei tajunud, milline ta tegelikult loomu poolest on?

Please wait...
Postitas:
amatöör

RE: Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

minul jättis mees ühe asja pidevalt lauale vedelema – 2-3 korda panin ise ära ja ütlesin, et pangu enda järgi ära. Ja siis viskasin prügikasti. Mees õhtul märkas ja küsisis – siis vastasin – et arvasin et seda ei lähe tarvis ning sp. viskasin ära.

nüüd on enam ei vedele see.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

mina läksin sellisesest mehest 2 aastat tagasi lahku ja elu pärast seda on nagu lill.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

Teemaalgataja oleks täpselt nagu minu isa kirjeldanud. Meie peres oli ema see kes pani tapeeti seinale ja korjas isa mustad sokid põrandalt üles. Ja süüdistan selles 100% oma ema. Minu venna kasvatas ta ka selliseks, kes oma musta pesu rahus põrandale viskas. Õnneks sai vennast veel asja kuna ta naine ei lase endale pähe astuda. Ja nüüd koristab vend hoolega ja isegi naudib seda. Nii et ma arvan tõesti, et saamatud mehed on muudetud saamatuks naiste-siis kas emade või abaikaasade poolt. Mehed on loomu poolest kavalad mugavad olevused. Kui sa suhte alguses kõik nende eest ära teed, siis pole hiljem mõtet lootagi, et nad sind koristamisel aitaksid.
Toon veel ühe näite-minu enda abikaasa. Nende peres oli alati isa see, kes tolmuimejaga põrandaid puhastas, pesu pesi ja triikis. Ema ei osanud pesumasinatki käima panna aga tema tegi siis kõike muud. Maast-madalast nägid minu mees ja tema vend, et mehed aitavad naisi kodutöödes ja et see on normaalne. Poistel olid ka omad ülesanded kuidas vanemaid aidata. Minu mees on siiani lahtiste kätega. Kui näeb, et midagi on korrast ära, siis teeb kohe korda. Oma särgid triigib näiteks ise ära. Mehe vend sai endale aga naise, kes algusest peale kõik ta eest ära tegi. Nüüd aga ei jõua seda vingumist ära kuulata, et kui kasutu mehe ta endale leidis kes midagi ei liiguta. Ma arvan, et ta leidis endale hea mehe superhea kasvatusega aga ise rikkus ta oma ülehoolitsemisega ära.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

http://www.youtube.com/watch?v=7Oh–Og0amg&feature=related

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mind häirib jubedalt see, kui hommikul ärgates istub mees arvuti taha, mina hakkan kohvi keetma ja süüa tegema. Saan siis valmis, võtan oma moona ja kolin sellega diivanile, et laupäevahommikul mõnusalt teleka ees kohvi juua ja süüa. Mehe jao jätan köögilauale seisma, ilusti valmis tehtud, ainult võta ja söö/joo. Ja tema ei suuda kõndida paar meetrit selle lauani, vaid tuleb ja võtab minult minu taldriku käest, et mina peaksin uuesti püsti tõusma ja minema kööki teise järele. Täna hommikul jälle püüdis seda teha, ma hakkasin lausa urisema ja karjusin: \”Kõss!!\” ning tõmbasin oma hinnalise taldrikutäie laua alla. Läks siis kööki ja mina sain rahus oma hommikut nautida.

Ja kõige muu osas on ta loomulikult sama lohakas kui sinu mees. Arvan, et isegi hullem. [/tsitaat]
Päriselt???

Please wait...
Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Mehed ja koristamine – vihastan juba iga päev.

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.