Teema: Mehed ja lapsed naiste eludes

Mõni võib siin kiita,et tal on planeeritud lapsed.Aga ma ka tahtsin planeerida,aga ei õnnestunud.Kasutasin rasedusvastaseid vahendeid,aga ikka jäin rasedaks.Algul arvasin,et olin hooletu.Aga kui jäin 4.-dat last ootama,sain aru ,et olen erand,kellele ei mõju miski.Toitsin alla aastast last rinnaga,kasutasin rasedusvastaseid pille.Jälgisin lisaks veel ovulatsiooniaega,et vältida sel ajal seksi.Aga jäin ikka rasedaks.Olin 20 nädalat rase,kui avastasin,et olen lapseootel.Pool aasta peale lapse sündi,lasin munajuhad läbi lõigata.Mul on 4 last 2-he mehega.Olen õnnelik.2-hel lapsel kõrgharidus ,üks lõpetab keskkooli,ja kõige pisem algklassis.Igati tore ja kokkuhoidev pere.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Laste saamine eri meestega on lihtne aga kas keegi mõtleb ka selle peale, mida tunnevad selle pere lapsed? Uue mehe laps on uuele mehele ikka rohkem laps kui eelmise mehe laps. Veri on ju paksem kui vesi. Elu on näidanud, et lapsed saavad tunda ülekohut. Ärge õigustage oma nö kaasaegset mudelit. [/tsitaat]

Jälle üks suur üldistamine. Mulle on elu jällegi näidanud, vaadates ainuüksi tuttavate pealt, et võõrasisa võib teine kord olla veel parem isaeeskuju, kui oma isa. Võõrasisa kasvatab, hoolitseb, toidab ja tegeleb. Samal ajal on emal probleem, kuidas pärisisalt alimente saada ja kus ta üldse pesitseb, miks lapsega ei taha suhelda?! jne.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Teemaalgataja võiks leida mõne naise, kes planeerib oma lapsed 4 erineva mehega, planeerib lahutused ja siis tema käest võiks küsida, et miks ta seda teeb ??? Kõik tahaks elada ühe ja ainsaga elu lõpuni. Aga suhe pole ühepoolne, see ikka kahepoolne. Ja kui lahutus, siis ka 2 ja enam põhjust. Ei tea üks pool iial ,mis teine pool taha , teeb või tegemata jätab. Kui parnerit käsitleda kui ehitusmaterjali, keda võib oma tahtmistpidi laduda ja ta ei liigu kuhugi, siis oleks teemaalgataja küsimus õigustatud. Aga suhtes on 2 inimest, ei ole 1 selle eest vastutav, et mingi kooselu lõpeb ja teine algab.[/tsitaat]
suhe suhteks, aga lapsi ei pea ju alati igas järgmises suhtes juurde tegema, sellest käib siin jutt praegu.

Ma olen sedasorti padukonservatiiv, et-et-et…
Mitu last mitme erineva partneriga. Ahah. Mida suurem laste ja parterite arv, seda suurem lits oled. Seda nii meest kui naist vaadates.
No ei ole kohe esimene kooseluaasta vaja last hakkama panna. Nii tundub siiski minevat. Loe või perekooli, järjest teemad tulevad. Aga milleks?
Läheb see esimene hoog üle ja siis selgub, et näedsa, puha bambusesse panin oma valikuga. Aga laps tuleb jälle, kes sellest \”õigest\” peremudelist aimugi pole.
Jah, muidugi elu pole mustvalge ja siinkohal pean jälle peeglisse vaatama ja mis kõik veel, aga pikemas perspektiivis planeerimist tuleb ikka kasuks ka.
Nii, kes tuleb esimesena kirjutama, et ära kire siin midagi ja iga hetk jäetakse sind ka maha ja siis oledki oma lastekarjaga uuel ringil?

Mina ei saa aru, mis mõnel niiväga laste vastu on!!?? Las nad tulevad! Miks teisi häirima peaks, palju kellelgi lapsi on ja kellega?! Kas teie käest küsitakse raha nende kasvatamiseks? Kelle asi! Igaüks elab nagu oskab.

Iga mees, kes juba on välja valitud elu koos elamiseks ja olemasolevate laste isaks, on ka ise last väärt.
\”Kellega vähegi koos elatakse\” on muidugi teine klass ja teema. Aga kui on ikka korralik mees, uus – teine või kolmas – siis miks ei peaks temal oma last olema? Elusid on nii erinevaid…

Mees tahab ju ka OMA last, on see siis nii arusaamatu?!
Ta siis peab küll kasvatama naise ja tolle eelmise elu lapsi, aga enda omi ei peaks saama, et laps ju ON.
Ma ei tea, kuidagi väiklane, armastava naise poolt, kui muidu kõik peres korras.
Ma küll südamest loodan ja olen oma elu ka nii elanud, et ma mitte kunagi ei pea mitte mingi uue mehega koos elama, aga kui nii mingi õnnetuse tõttu juhtub, siis hüpoteetilisele uuele lastetule (sic!) mehele JA iseendale(sic!) tooks siis küll veel ühe lapse. See oleks meie armastuse kinnitus.

Mina olen selline naine. Mul 4 last, kolme erineva mehega.
Esimene laps sündis kui olin äsja keskooli lõpetanud, lapseisa sai avariis surma, kui tita polnud veel aastanegi.
Abiellusin 21 aastaselt, laps sündis 8aastat hiljem, aga kuna minu raseduse ajal oli tekkinud mu mehel armuke, siis ei suutnud andestada ja lahutasin.
Minu praegune mees on mu kahe noorema lapse isa, ta oli 38 ja mina 35 kui kohtusime, tal lapsi polnud ja nii sai ühiselt otsustatud, et üks laps oleks väga teretulnud 🙂
Neljandat jäin ootama rohkem mehe soovil, veel üks laps saada, laps on väga oodatud ja kallis 🙂
Mis edasi saab ja mida aeg toob ei tea, hetkel oleme õnnelikud, rohkem lapsi ei soovi.
tahtsin lihtsalt tuua oma elust näite.
Ei oota kellegi heakskiitu ja abi, saame väga hästi hakkama ja kõik mu lapsed on eluga rahul, pole mina pidanud küll oma mehele oma laste eelistamist ette heitma, meil on PERE ja peres koheldakse kõiki võrdselt.

lugedes vastuseid üritan muidugi aru saada inimeste valikutest ja elust. samas ma ei saa sinna mitte midagi parata, minul tekib negatiivne eelarvamus naistest, kellel on kõik lapsed erinevate meestega.

lastest on väga kahju. jube, kui naine arvab, et nii ongi vahva, kui järjekordne mees, kellega tema on kogemas järjekordset seksiperioodi, saab lastega vanast elust väga hästi läbi, et nagu see ongi pereelu?

inimesed, kes ei suuda suhet hoida üle 7-10 aasta, ei tea tegelikult, mida üks tegelikult funktsioneeriv ja tõelist armastust täis suhe tähendab. esimesed 4-5 aastat ollakse muidugi rõõsas-roosas seksisõpruses, järgnevad 2-3 aastat ühise lapse päralt (rasedus, imetamine jm) ja siis nagu võib uuesti uuele ringile minna? tore muidugi, kui ema elab illusioonis ja kujutab tõsimeeli ette, et kõik erinevatelt meestelt korjatud lapsed on võrdse kohtlemise osaks saanud.

mees on äsja saanud omaenda lapse isaks ja te tahate mulle öelda, et 3 varasemat tema ümber siblivat last on selle neljanda lapsega võrdsed? lubage naerda. nii sinisilme ei saa ju olla ükski ema. see kajastub kindlasti siis, kui kõik need 4 last on vaja kooli saata ja vaja hakata maksma reaalselt suuri arveid…

miinustage palju jaksate, sellised naised jätavad kergemeelse mulje.

mina arvan, et see pole nende naiste teadlik valik, saada lapsed erinevate meestega. Need on pigem lihtsameelsed naised, naiivsed. usuvad inimestest head, usaldavad liiga kiirelt. Või siis satutakse ‘tänu lapsepõlve kogemustele’ pidevalt sama reha otsa, laitakse pidevalt samat tüüpi mees kõrvale, kes varem või hiljem jalga laseb. paraku pole Eestis seadsut, mis takistaks/keelaks naiivsetel naistel lapsi saada.
Nüüd, kui mõelda veidi ‘kastist välja poole’, siis täpselt sama palju on ka mehi, kellel on erinevate naistega lapsi tehtud. meeste peale nagu ei vaadata viltu? aga naine on kohe L? Kui on vajadust, siis on ka pakkumist. Kuni mehed peavad ‘külvama seemet’, leidub ka nisi, kellesse need külvatakse.
elu on ikka palju must-valgem, kui me arvame. See, et meil on ideaalpilt silme ees, ei tähenda kaugeltki seda, et terve maailm meie ideaalpildi järgi pöörlema hakkab.
Teemaalgatajale: ole tolerantsem! lase lahti asjadest ja mõtetest, mis sinusse ei puutu ja mida sa muuta ei saa. Vaata, kui kerge sul siis saab olema!

kolme lapse ema (kõik ühe mehega, kellega olen abielus)

Lapsed erinevate meestega pole teadlik valik vaid paratamatus. Elu lihtsalt ei kulge nii nagu me tahaksime.
Palun mitte unustada, et alati ei lase mehed jalga – naised ise valivad, et parem on lastega omaette kui et halva mehega. Kui mees on sulle koormaks, siis pole ju mõtet talle seda mõnusat elu enda arvelt võimaldada. Pole lastel parem kasvada peres, mis on katki seestpoolt.
Ja kui ühe mehega ebaõnnestus ei pea ju kohe alla andma ja elamisest üldse loobuma – ikka proovitakse uuesti kellegi teisega. Kes siis ei tahaks normaalselt toimivat turvalist pereelu!?
Milleks on vaja kannatada koosluses, milles inimene end õnnetuna tunneb? Kas lastele on vaja õnnetut vanemat?! Lihtsalt selleks, et taguda endale vastu rindu, et vot minul on kõik lapsed ühe mehega ja olen pikka aega abielus ka!?
Inimest õpitakse tundma aastatega ja kui armastad, siis lepid nii mõnedegi vigadega – kes meist ikka niiväga ideaalne on. Peale lapse sündi aga võib esile tulla vigu, millest aimugi polnud ja millega leppida ei suuda. Näiteks võib mees leida, et rasedat naist võib ju õigustusega petta ja kui laps ka sünnib, siis ju kindel ja turvaline tunne – ei ta enam kuhugi lähe – lepib, millega iganes. Paraku peab nii mõnigi mehepoeg eksima, sest naised on tublid ja tugevad – saavad ka nendeta hakkama.
Minu tutvusringkonnas on nii mõnedki üksikud lastega naised – kaasa arvatud ma ise, kes on ise oma meestest loobunud – ma ei teagi kedagi, kelle mees oleks maha jätnud.

Mina olen alati ise hakkama saanud ja meeste kõrval ennast ikkagi üksikemana tundnud. Esimene abielu kestis mul ikkagi 12 aastat ja lahutus tuli hoopis muudest asjaoludest tingituna kui et halb mees või mis iganes. Kehv majanduslik seis on alati olnud vaid siis kui olen lapsega kodus istunud ilma emapalgata, mida varem ju polnud. Muul ajal alati enda ja laste vajadustega hakkama saanud.