Sellepärast sinult ju küsitakse, miks sul on arvamus, et lapsed ja majapidamistööd peaks olema ainult naise eralõbu?
Ma ei ole kuskil väitnud, et see nii PEAKS olema. Ma väidan, et see on täiesti normaalne peremudel, kui see nii on – tingimusel muidugi, et naine teeb majapidamistöid TÖÖAJAST, mitte LISAKS palgatööle. Ma väidan, et ka see on TÖÖ, mida normaalne inimene väärtustab. Normaalne inimene, kes ei arvuta inimeste väärtust rahasse ümber. Ma väidan, et see, kui lapsed saavad kodus kasvada ja on eelkõige lähedased oma vanemate, mitte lasteaiakasvatajatega, on oluliselt elutervem kui nad jalust ära saata, nii et nad isegi vanemate puhkused ja vabad päevad (vana-aastaõhtu, üks kägu oli väga uhke, et ta laps siis lasteaias oli) lasteaias veedavad.
Täiesti vale, see ei ole kuskilt otsast minu arvamus ja ainult eelarvamuslik demagoog saab seda minu kommentaaridest välja lugeda. Minu arvamus on, et täiesti ok on, kui mees teeb tööpäeva tööl ja naine teeb tööpäeva kodus ja õhtul saavad mõlemad lastega või teineteisega tegeleda või puhata. Ei pea kumbki ennast mitmel rindel ribadeks rebima. Tänapäeva ideaal on, et nii mees kui naine teevad tööpäeva tööl pluss mõlemad pool tööpäeva kodus, lapsed on ula peal ja vaba aega saavad mees ja naine ainult teineteise arvelt. Ja teie üritate väita, et ainult nii saavutab isa lastega tõelise läheduse.
Ahsoo! Ja siis, kui see pereisa leiab uuema ja noorema ja toimub lahkuminek, siis ütlevad sinusugused, aga naisele ei kuulugi ju midagi, sest ta pole tööl käinud. Tööl käinud ja raha teeninud on ainult mees. Naine on kodus istunud ja ei ole midagi sisse toonud ning järelikult pole tal mitte millekski õigust. Seega, naine tõstetakse elamisest välja.
Ma ei ole kuskil väitnud, et see nii PEAKS olema. Ma väidan, et see on täiesti normaalne peremudel, kui see nii on – tingimusel muidugi, et naine teeb majapidamistöid TÖÖAJAST, mitte LISAKS palgatööle. Ma väidan, et ka see on TÖÖ, mida normaalne inimene väärtustab. Normaalne inimene, kes ei arvuta inimeste väärtust rahasse ümber. Ma väidan, et see, kui lapsed saavad kodus kasvada ja on eelkõige lähedased oma vanemate, mitte lasteaiakasvatajatega, on oluliselt elutervem kui nad jalust ära saata, nii et nad isegi vanemate puhkused ja vabad päevad (vana-aastaõhtu, üks kägu oli väga uhke, et ta laps siis lasteaias oli) lasteaias veedavad.
Väida aga pealegi, aga näited elust enesest tõendavad, et naiste jaoks on seesugune mehest majanduslik sõltumine peaaegu alati väga hukatuslik. Selline peremudel lihtsalt ei tööta.
Täiesti vale, see ei ole kuskilt otsast minu arvamus ja ainult eelarvamuslik demagoog saab seda minu kommentaaridest välja lugeda. Minu arvamus on, et täiesti ok on, kui mees teeb tööpäeva tööl ja naine teeb tööpäeva kodus ja õhtul saavad mõlemad lastega või teineteisega tegeleda või puhata. Ei pea kumbki ennast mitmel rindel ribadeks rebima. Tänapäeva ideaal on, et nii mees kui naine teevad tööpäeva tööl pluss mõlemad pool tööpäeva kodus, lapsed on ula peal ja vaba aega saavad mees ja naine ainult teineteise arvelt. Ja teie üritate väita, et ainult nii saavutab isa lastega tõelise läheduse.
see on täiesti normaalne peremudel, kui see nii on – tingimusel muidugi, et naine teeb majapidamistöid TÖÖAJAST, mitte LISAKS palgatööle. Ma väidan, et ka see on TÖÖ, mida normaalne inimene väärtustab. Normaalne inimene, kes ei arvuta inimeste väärtust rahasse ümber. Ma väidan, et see, kui lapsed saavad kodus kasvada ja on eelkõige lähedased oma vanemate, mitte lasteaiakasvatajatega, on oluliselt elutervem kui nad jalust ära saata, nii et nad isegi vanemate puhkused ja vabad päevad (vana-aastaõhtu, üks kägu oli väga uhke, et ta laps siis lasteaias oli) lasteaias veedavad.
Ainult üks küsimus, miks seda siin kirjeldatud TÖÖD kodus lastega, mis on nii väärtuslik, tingimata naine peab tegema?
see on täiesti normaalne peremudel, kui see nii on – tingimusel muidugi, et naine teeb majapidamistöid TÖÖAJAST, mitte LISAKS palgatööle. Ma väidan, et ka see on TÖÖ, mida normaalne inimene väärtustab. Normaalne inimene, kes ei arvuta inimeste väärtust rahasse ümber. Ma väidan, et see, kui lapsed saavad kodus kasvada ja on eelkõige lähedased oma vanemate, mitte lasteaiakasvatajatega, on oluliselt elutervem kui nad jalust ära saata, nii et nad isegi vanemate puhkused ja vabad päevad (vana-aastaõhtu, üks kägu oli väga uhke, et ta laps siis lasteaias oli) lasteaias veedavad.
Ainult üks küsimus, miks seda siin kirjeldatud TÖÖD kodus lastega, mis on nii väärtuslik, tingimata naine peab tegema?
Just! Miks ei ole normaalne, et mees on lastega kodune ja ülalpeetav? Ja naine käib tööl ja toob raha koju?
Käod, kelle mehed on LHP-l või mehed ise, kes te olete LHP-l. kas palun kirjeldaksite oma päeva ja töödejaotust?
Küsin sest mees jäi 2 kuud tagasi LHP-le ja olen pehmelt öeldes pettunud kujunenud päevakavas ja töödejaotuses.
Minu mees jäi lapsehoolduspuhkusele, kui noorim oli 9-kuune. Esimesed päevad tulin pisukese muiega koju ja küsisin, kas puhkamisest vässinud juba ei ole. Vastus oli muidugi täielik šokk ja üllatus, et aeg kaob käest, asjad jäävadki tegemata ning õhtusöögiks kartulite koorimine tundus esialgu täiseti võimatu. Samas ma hoidsin ennast ka väga tagasi, et ise ei sekkuks ja nii saadigi ajakava kuidagi pakia ja jõuti arusaamale, et lapse magamisaeg ei ole arvutimänguaeg vaid aeg, mil saab nõudepesumasina ära täita, kartuleid koorida, kiirelt mänguasju kokku koguda jne. Mul oli teise lapsega ka põhimõte, et mingeid purgitoite kodus ei söö ehk püree tuli ka jooksvalt kokku keeta. Täielik iseseisvus tuli aga alles siis, kui lastega suveperioodiks maakoju kolis ja tal tuli 2 lapsega hakkama saada terve töönädala. Mida ma soovitan: kohe alguses asjad paika panna ja suhelda, teemaalgataja puhul aga vaikselt hakata ennast mingitest ülesannetest taandama. Kui kodused asjad on tegemata, siis a= võta lapsega tegelemine üle ja võimalda tal aega asjad ära teha või b) saada lapsega kodust välja (jalutama) ja siis tee ise. Ära võta mõlemat asja korraga enda peale! Tasakaalusta! Muidu põled varsti läbi!
Vastus oli muidugi täielik šokk ja üllatus, et aeg kaob käest, asjad jäävadki tegemata ning õhtusöögiks kartulite koorimine tundus esialgu täiseti võimatu. Samas ma hoidsin ennast ka väga tagasi, et ise ei sekkuks ja nii saadigi ajakava kuidagi pakia ja jõuti arusaamale, et lapse magamisaeg ei ole arvutimänguaeg vaid aeg, mil saab nõudepesumasina ära täita, kartuleid koorida, kiirelt mänguasju kokku koguda jne.
Ma olen ise naisena lhp ja ma ei näe ühtegi põhjust, miks ma peaks neid asju tegema lapse uneajal – lapse uneaeg on üks väheseid hetki päevas, mida saan võtta endale.
Eks ma ikka teen neid, aga ei sunni tegema – ei juhtu ka midagi kui kõiki neid asju õhtul teha kui teine pool ka kodus on ja üks saab lapsele tegevust pakkuda.
Mänguasju saab ka lapsega koristada – kuigi jah, enamasti lõppeb sellega, et kistakse suurem osa uuesti tagasi välja. Nõudepesumasinasse üritatakse sisse ronida jne. Ehk selleks, et natukene mina ja oma mõistust säilitada proovin just võimalikult palju asju teha lapsega koos ja tema ärkvelolekul, et natukene end tema uneajal ise koguda.
