Esileht Pereelu ja suhted Mehega ei saa mitte millestki rääkida

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 106 )

Teema: Mehega ei saa mitte millestki rääkida

Postitas:
Kägu

Kogu seda pikka lõime ma pole lugenud. Nõu ei oska ka kahjuks anda. Mõned inimesed lihtsalt on sellised kategoorilised ning pole lahendustele orienteeritud.

Kas te tutvusite internetis?

+2
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks see oluline on, kas tutvuti netis või mujal?

Mõned mehed on väga kategoorilised tõesti ja sellistega ei saa ju toimivat suhet luua ega hoida.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui sa püüad elada oma elu teise kõrval nii, et oled tema meeleheaks pidevalt keegi teine (võtsin kinni paarist lausekatkest, kus kirjeldad, et oled nõus ainult ennast süüdi tunnistama või enda vigu analüüsima, peaasi, et saaks teemat koos “arutada”), siis ühel hetkel läheb teie suhe lõhki nagunii. Küsimus on, et millal. Miks sa tahad enese allasurumise hinnaga seda elu elada?

Aga, noh, ma mõistan, et ega siin kägude soovituste järgi sa temast lahku nii või naa ei lähe, nii et seda eneseanalüüsi jagub sulle pikemaks ajaks. Mees ei muutu nagunii.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: left;”>Väga paljud saavad mehe emaga hästi läbi. Ma saan ka, kuigi väga lähedased me ei ole. Hea ja tore inimene on, selja taga pole ma mehe emaga tema pojast muud rääkinud kui vaid mina olen tema poega talle mõnikord kiitnud, sest hea mees on.</p>
Ütlen veelkord, et siin pole mingit reeglit, aga minu kogemuse põhjal on väike ohumärk see kui mehe ema oma poja naist väga palju kiidab, poputab ja hellitab, on vestluskaaslaseks kui poja naisel pojaga keeruline suhe on. Mul oli kunagi suhe, kus mu unistus oli, et mees ise oleks minuga sama lahke, abivalmis ja vastutulelik kui tema ema. Tagantjärele mõtlen, et mine tea kas teadlikult või alateadlikult tegeles mehe ema tookord oma poja naise hoidmisega sellepärast, et nägi ise ka, et ta pojal on nii kehv iseloom, et naised varem või hiljem ta juurest põgenevad. Nagu mina seda lõpuks tegin.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma pooldan seda lünkade jätmise ideed, vastaks hoolimatusele (või sellele poh… Ile) samaga, aktsepteerid (mõnda aega seesmiselt), et käitub mingis asjas halvasti, kuigi teab. Veendud, et ta teab, et sul on valus või ebameeldiv aga ära sõdi vastu.

Kui teine osapool tahab sinu suhet lõhkuda, lase tal seda teha. Vaata, mis saab. Kõik on kahepoolne, sa ei saa üksi seda parandada, mida teine ei taha parandada.

Jätad lüngad omalt poolt sinna, mis talle tähtis ja teata, et sul poh… Ui (sa ei pruugi seda suuta täna, aga ühel päeval ehk).

Sest inimese vastu, kel on poh..i ja ta väljendab seda, vähenebki hoolivus (ja kustub ka lõpuks).

Jäta pall tema väravasse, püüa oma lüngad ise täita, (mitte lüngad suhtes)- hoolivuse ja armastuse vms. lünk sul on.

Keskendu endale ja oma vajadustele. Sa ei saa sundida teist enesele sobivalt käituma, ka haiget mitte tegema ei saa sundida. Ta teebki kui tahab, ja suhe liigub sinna, kuhu peab liikuma.

Raske, tean, been there!

Jaksu!

 

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma lugesin kuni teemaalgataja kolmanda kommentaarini. Minu meelest ka oled sa liiga heietaja. Mul ka juhe jooksis kokku. Mida sa heietad? Mulle kangastus silme ette, kuidas mingi probleemi puhul, näiteks pole mees õhtul kööki ära koritanud, kui sinul oli vaja oluline tööprojekt ära lõpetada. Siis sa tuled, istud maha ja hakkad etteheitva häälega, võib-olla isegi nutetud silmadega heietama: tead, Timmu, nii ikka ei saa, me peame sellest rääkima! Selline lause tõmbab kolaki barjääri ette ju, mitte ainult mehel, vaid mul ka tõmbaks. Selle asemel ütle lihtsalt üle õle: oleksid ju võinud köögi ära koritada, teadsid ju, et mul on täna vaja see asi ära lõpetada! Kõik.

Sa oled perekooli postitanud kolm hirmpikka ja täiesti sisutut kommentaari, suutmata tuua ühtegi head näidet, mille üle teil siis on kogu aeg vaja arutleda. See juba näitab, sul probleeme konkreetsusega.

Aga kui ei ole nii, kui sa ei ole heietaja, siis ongi su mees mölakas ja raiska oma aega sellisega.

Minu silme läbi sul kaks rasket valikut. Kas tunnistada, et sina oled tühjajutu-Tiina ja ennast muuta. Või jääda kindlaks, et mees käitub valesti, ja minna lahku. Kõik.

+21
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Paar aastat koos olnud ja esimene aasta pingutasite mõlemad….

Tohhujaaa, teil pole siis kunagi hea suhe olnudki ju.

Mul eks ka muudkui rääkis kuidas suhte nimel peab pingutama ja mõnikord ongi raske ja vahest peaks paarinõustaja juurde minema. See ei ole normaalne. Hea suhe ei ole nagu rist seljas.

Uues suhtes asjad lihtsalt loksuvad paika ja suhe ongi lihtne ja ma olen nii õnnelik, et ise ka ei usu.

+13
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kus on su eneseaustus ja eneseuhkus, et lased endale mitu korda halvasti õelda ja niiviisi käituda? See mees ei hooli sinust, kui on nii võimeline käituma. Pea selga ja minema sellise juurest, oled paremat väärt, mitte taluda päevast päeva sellist vastikut käitumist.

+9
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jätad lüngad omalt poolt sinna, mis talle tähtis ja teata, et sul poh… Ui (sa ei pruugi seda suuta täna, aga ühel päeval ehk).

Just. Mees tahab seksi, sooja toitu lauale vms, sina teatagi, et sul on pohhui ja kui talle ei sobi, siis kolid välja. Sina ei pea tema vajadusi täitma, kui tema sinu omadusi ei täida.

Lisaks mina ka ei usu, et teemaalgataja heietaja pole. Siin teemas juba kumab see heietamine nii välja. Ka minul naise ja kunagise heietajana oli raske seda esimest postitust lugeda ja järge pidada. Palju mõttetut sõnavahtu. Mis aga ei tähenda, et tegelikult probleemi poleks. Tõenäoliselt on, aga naine on muuhulgas heietaja, mistõttu mees teda tõsiselt ei võtagi ega viitsi kuulata.

Mina ka oma sellelaadses suhtes muudkui heietasin pikalt, mis on valesti ja mis ei meeldi jne. Tagantjärgi saan aru kui mõttetu see on. Ja mees oli selline, kes ei suutnudki korraga üle paari lause süveneda ega aru saada. Kui nii pikalt ja ümmarguselt jahvatada, siis läheb mõte kaotsi ja tekib endal ka küsimus, et mis see teema üldse oli.

Ja miks TA ei soovi vähemalt laiemas laastus avaldada, mis need korduvad lahendamata probleemid siis on. Minu meelest variant a) sellised “probleemid”, et TA ise ka teab, et neid nimetataks siin mõttetuteks pseudoprobleemideks b) nii suured ja fundamentaalsed probleemid (alkoholism, truudusetus, vägivald vms), et TA teab, et siin öeldaks miks üldse sellises suhtes oled ja midagi üritad.

+11
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Uskumatu, et naine laseb endaga nii rääkida, et koli välja ja mehel pohhui kõigest. Appike, mida sa ootad veel.

+7
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mehega koos peab olema hea. Halvasti võib naine üksinda ka elada.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen ka elus tundnud selliseid inimesi, kes iga probleemi peale kohe viskavad: “Mul pohui kui ei meeldi mine ära!” Reeglina neist pereinimesi lihtsalt ei saagi.

Olgu, oma pruudile ütleb nii, aga naisele ja lastele? Pereelu ongi üks suur kompromisside ja läbirääkimiste kunst. Perekonnas peab kõike muudkui läbi rääkima, üle küsima, lahti harutama. Tahate kodu osta, argumenteerite ja vaidlete omavahel, tahate remonti teha, tuleb arutleda tapeedi värvi ja mööbli tegumoe üle, tulevad lapsed, siis alles algab õige aktiivse kuulamise praktiseerimine. Mitte ühelgi juhul ei lahenda ühtegi olukorda viskamine: “Mul pohui kui ei meeldi mine ära!” See pigem eskaleerib probleemi, tekitabki tavalisest arutelust konflikti. Või siis sina lihtsalt ei suhtlegi selle inimesega – ise otsustad, kas hankida lapsi ja mitu, ise otsustad, kas osta kodu ja kas teha remonti ja mis värvi tapeedi paned, ise otsustad, kuhu lasteaeda, kooli, huviringidesse lapsed paned, mees on niisama ilus, hea kui vähemalt rahaliseltki natukene panustada jaksab.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

N43333

Olen naine 40+ja olin üle kolme aasta suhtes nartsissistiga, ma ei saanud aru mis minuga toimub, tüüp manipuleeris pidevalt, erinevate situatsioonidega ja minu pea läks aina rohkem sassi ( nutsin pidevalt ja ei saanud aru, kuidas mees, kes ütleb et armastab mind, kohtleb mind sellisel viisil). Kui teistelt nõu küsisin, soovitasid sõbrad et jäta jobu maha, mina olin aga et ,,ta ju armastab mind ja meil on tore ja ta on armas,,. Alati kui meil riid oli, oli kõik minu süü, ja ta oli alati, et mine ära siis.  Aga ma ei läinud, kuna armastasin. Aga tead, oleksin pidanud minema ikka küll, ja mitte andeks andma. Peale igat nö uuesti kokkusaamist, ta kohtles mind aina kehvemalt ja me riiud läksid ikka samadel teemadel edasi, sest tema endas viga ei näinud ja ei tahtnud midagi kuulda kompromissidest, aga minu piire katsetas küll koguaeg.

Mul on tunne, et eestis on väga palju katkistest peredest mehi-naisi, kellel pole aimugi milline üks hea suhe olema peaks, kuna pole sellist eeskuju. Seega naised taluvad mehi, kuna need ei suitseta või ei joo, või ei peksa, aga unustavad ära selle, et saab ka partnerit muud moodi lõhkuda ja see on vaimselt.

Seega sulle soovitus, mõtle oma suhtele algusest peale, kas mitte too mees ei peegeldanud sulle tagasi Sinu tundeid, kas teile ei meeldinud samad asjad jne jne, ja nüüd sa vaatad ei neid siduvaid asju enam nagu pole.

Sinu tunded ei ole vähem olulisemad, mõtle järgi kui palju sa oled valmis endast kaotama, et teha Tema meele järgi.

Kust sa tead, et ta ei taha et sa tegelikult ära läheksid, kui ta ei räägi 🙂 muuseas ka selline käitumine on osa manipulatsioonist.

Kui sa otsustad minna siis mine, ja vaata kas ta tõestab sulle tegudega et ta sinust tõeliselt hoolib ja tahab sinuga olla, kui ta seda ei tee ja sa tagasi lähed sellepärast et igatsed teda, või ta ajab sulle kärbseid pähe sellega et, armatab sind ja sa oled parim, siis tea, et kui tagasi lähed TA KOHTLEB SIND SAMA SITASTI EDASI või veel hullemini.

Kui otsutasid ikka end terapeudi juures nö ravida ( mina käisin 8 kuud iga nädal), siis tea et seal hakatakase su enesehinnangut tõstma, et sa saaksid aru et tema on jobu ja sa väärid paremat.

Mõtle üldse järgi, miks on sulle see suhe ja see mees nii oluline, et sellest nii kõvasti kinni hoiad, kas ainult sellepärast, et kõigil teisel on mehed ja see annab sulle mingi staatuse. Mida too mees sulle üldse annab, mida sa ise endale anda ei saa?  Seltsi, raha, reise, head sexi?? Suhtes peavad mõlemad inimesed ikka tahtma olla ja areneda koos paremuse poole.

Jõudu ja küll sul endal käib mingi hetk peas see klõps ja saad aru et enam ei taha.

 

 

 

 

 

 

+5
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pffff. Õudne suhe. Ise oled vaimselt kokku varisemise äärel, aga ikka hoiad mehe põlveõndlast kinni ja lohised lalisedes kaasa. Tule mõistusele, naine!

+9
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ütlus, et keerulised suhted ei ole mitte “huvitavad”, vaid need ongi valed, on paraku õige. Omal nahal läbi proovitud. On minulgi olnud suhe mitterääkiva mehega, üsna analoogne eksemplar nagu teemaalgatajal. Nii nagu inimene harjub oma terviseprobleemide või liigse kehakaaluga, harjub ta ka ebaterve suhtega. Nii minagi. Aga kui see kord lõppes ja aastate pärast leidisin õige ja sobiva kaaslase, kellega ma lihtsalt elasin, naersin, reisisin, tegin remonti – mida iganes ühesõnaga –  oli see kõik suur rõõm ja õnn päevast päeva. Null vajadust kogu aeg midagi selgitada, klaarida, parandada. Siis alles sain aru, kui üdini haige mu eelmine “põnev” suhe oli olnud.

Lihtsalt teemaalgatajale mõtisklemiseks – kui palju see suhe annab sulle elujõudu, tuge, rõõmu, lootust ja lihtalt igapäevast head tuju ja mõnusat olemist ning kui palju teeb valu ja põhjustab pettumust? Kui valu osakaal on suurem, siis on see ilmselgelt vale suhe, mis tuleb lõpetada. See, kui sina pingutad, sellest ei aita, see lihtsalt ei hakka tööle. Hea ja õige suhe ei vaja kunagi pingutamist. Ma nõustun, et kui on lapsed, siis hapuks läinud suhet tasub proovida laste pärast putitatada, aga teie alles ehitate kõike üles ja kui te ei klapi, siis – milleks?

Mina näen praegu veel pragmaatilist probleemi, et teemaalgataja on sellises vanuses, kus tegelikult võiks reaalselt juba laste peale hakkama mõtlema, kui on soov neid saada. Aga käib aja, elu ning närvide raiskamine vale inimese peale. 20ndates on minu arvates tõesti suva, võib seilata ja aega raisata ka, inimesi tundma õppida, sarvi maha joosta, nurki lihvida, mida iganes. 30ndates hakkab aeg lihtsalt otsa saama.

Kirjelduse ja elukogemuse põhjal ei ole võimalik sellises koosluses toimivat peret luua. Laste saamine ongi üks suur kriis kriisi otsa, hommikust õhtuni väga intensiivselt ja selleks peab ikka väga tugev ja ühtehoidev paar olema, et sellest läbi tulla.

+13
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja pole kindlasti mingi heietaja, seda on näha igast tema kirjutisest.  Tegemist targa ja haritud naisega.  Tõenäoliselt on probleemiks mehe häiriv käitumismuster mingites olukordades ,vahet pole, on siis tegemist alkoholi tarbmise, isiklikele huvidele pühendumise või millegi muuga. Mees midagi muuta ei taha ja kriitikat ka ei kannata. Käitumismuster õpitud lapsepõlves ja esimesed suhted toiminud väetisena. Suhtumine- mul on pohhui -on õpitud reaktsioon , sest kui mul on ükskõik, siis ei pea ma kannatusi tuluma, juhul kui suhe lörri läheb. See on ka lihtsam viis, sest oma osa nägemine selles, sunniks arusaamisele, et ma olen võib olla kogu aeg midagi valesti teinud.  Ja seda on veel raskem aktsepteerida. Eitus ja tõrjumine alati lihtsam.

Sellest jõuamegi välja selleni, et armastust seal pole, tahtlikultvõi tahtmatult. Armastades paneme ennast altiks tunnetele, positiivsetele ja negatiivsetele ja võimalikule kaotusele. Aga teeme seda ikkagi, sest teine on piisavalt oluline. Kui oma tundeid kramplikult kaitsma jääme, siis neid ei tekigi. Siis on ainult äraootav ootus – kas ta jääb või kas ta läheb, mina olen nagu olen, kui ei kõlba…..

Teemaalgatajal pole häid lahendusi. Ainult hea terapeut suudaks panna mehe vastamisi iseendaga, aga see tähendaks jälle tunnistamist, et viga on minus ( olnud ja on  ja seetõttu suhted ei taha püsida ). Nii, et terapeudi juurde eitaja ei lähe. Rääkimine, et ma vajaksin toimivaks suhteks seda või toda, ka ei aita, sest jälle, see viib sama mõttekäiguni.

Nii, et kas suhte aktsepteerimine sellisena nagu on, lootmata muutustele ( mida ei tule ), või  suhtest lahkumine enne, kui liiga palju aega ja ressursse on kulutatud.

 

+8
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja palun ärge saage minust valesti aru, ma ei ole seda tüüpi naine, kes tahaks hommikust õhtuni mingeid asju arutada.

Sinu pikkade kommentaaride põhjal mulle tundub,  et sa siiski tahad arutada rohkem kui ise arvad.

Mina sellisel suhtel pikka tulevikku ei näe,  et paistate mehega väga erinevad olevat.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja pole kindlasti mingi heietaja, seda on näha igast tema kirjutisest. Tegemist targa ja haritud naisega.

Ahah 🙂

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Klassika… aju tuleb kasvatada endale, mitte munad ning mõistlike hobidega tegeleda, mitte mehe torkimise ja suhete pideva lahkamisega. Teist naist üritad endale kõrvale vormida sinna või mis? Suhted sellest moodsast suhte päästmisest ja muudest sarnasestest lollustest lõhki lähevadki. Kust kurat sellised naised tulevad karjakaupa tänapäeval, perekooli foorumist või?

Pigem ahvist inimest.

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mõni suhe vajab tõesti armastuse nimel suuremat tööd, aga ohumärk on see, kui sina end igas tülis süüdi tunned, end eel-tsenseerima hakkad, sisuliselt stressis elad. See on vaimselt väga kahjulik.
Minu esimene suhe oli ka mehega, kes alguses oli väga võluv, aga üsna ruttu hakkas tekitama tunde, et kõik, mis ma teen, teen valesti – isegi võileiva tegin “vale”. Lihtsalt pea läks nii sassi sellest, olin suures stressis, õnneks sain temast 2 aastaga lahti.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, anna palun tagasiside, kuidas läinud on vahepeal ja kas oled uusi mõtteeid saanud ning muudad midagi? Huvitav ja kõnetav teema, kuna olin ka varasemalt sellises suhtes ja mõtlen, miks ma nii loll olin ja lasin nii kaua sellel jätkuda.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kunagi oli ka minul selline suhe, lugesin perekooli ja sain depressiooni juurdegi, kõik aina soovitavad lahkuda, lahutada iga teema peale. Jätsin selle lugemise ära, ikkagi lahutasin.

Täna on mul ka hea kaaslane, kes tahab minu pärast pingutada, teha, mis mulle meeldib, see vist ongi tema hobi. Ja ma saan aru alles 40 aastasena, milline on hea suhe – mees teeb just seda,  mis teeb mul olemise heaks, ja mina tema heaks sama.

Kunagi ei lähe ma enam suhtesse ega kokku mehega, kes teeb midagi, mis teeb mulle haiget ise seda teades. Sellise jätan kohe, see pole armastus. Ükskõik kui ideaalse põhjenduse toob… (loll kes põhjuseid ei leia., üteldi vanasti).

Mõtle teisipidi – kui mees tahab sulle rääkida, et tal on mõne su tegevuse pärast valus, ta paluks, et ära tee.  Otse loomulikult armastav inimene kuulab ära, kas sa ei kuulaks? Ma lõpetaks kohe, mul oleks piinlik, et ma ei taibanud varem lõpetada…kahetseksin kohe kõiki mõtlematusi.

Isegi kui ta ei ütle (mehed tihti ei nurise), mõtlen kogu aeg tegutsedes ja elades, et ma talle haiget või pahameelt ei teeks, otse vastupidi, tahan teha ja mõtlen tihti, kuidas kaaslase tuju veelgi tõsta. Ja näha, kuidas tema samuti imepisikesi asju minu rõõmustamiseks pidevalt teeb. See on armastus – minu arvates.

Armastus ei ole see, et sa prõmmid teisele – ise oled süüdi, ise oled selline, mul poogen, koli välja…kui teine püüab rääkida, et tal on valus ja halb. Ja tegutsed edasi teades, et teisel on valus (eeldan, et oled talle siiski suutnud mõne probleemi ära selgitada, ta teab, mis on halvasti).

Kurb lugeda. Sest ise olen sarnaselt tundnud ja elanud.

+8
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tegelikult on sõnadetagi selge, kui suhtes käitutakse halvasti. See paistab kodus välja niisamagi, kaklemine ja rääkimine ongi tegelt ülearune.

Point on siin selles, et kas sa lähed ja teed neid asju, mis teisele pahameelt valmistavad ja  haiget teevad kogu aeg edasi, isegi siis kui sa tead, et tal on valus ja halb (mitte siis need hambapastatuubi pigistamise või wc poti kaane ülesjätmise pisidetailid)…

Või kas teed korra ja kui teine väljendab kasvõi näoilme ja pilguga, et tal valus ja halb, kas jätad kohe järele. Siin seisnebki hoolimise ja hoolimatuse vahe.

No ja kui teisel on niigi valus, ja sa veel hagu ka juurde paned, et ise oled selline, ise oled süüdi ja lased aga edasi…

No mis neist näidetest armastus ja hoolimine on, valib igaüks ise.

 

 

 

 

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Armastus ja hoolimine on minu jaoks see, et ma ei suuda teha neid asju, mille osas ma tean, et see teeb kallile inimesele haiget.

 

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teemaalgatuses oli ka juttu pingutamisest. Ma loen seda ja ma ei saa päris täpselt aru, mida inimesed selle all mõtlevad, et tuleb suhte nimel pingutada. Mis asi vajab pingutust? Kaaslase vigadega leppimine? Või seda nt, et naine tahab õpetada ja tänitada pidevalt aga siis pingutab ja on rohkem vait,sest teab et mehele ei meeldi? Või peab pingutama,et olla heas vormis, sest kaaslasele meeldib nii?

Mida inimesed selle pingutuse all mõtlevad? Ja kas oodatakse siis kaaslastelt samasugust pingutust?

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui juba suhte alguses peab kõvasti pingutama, siis soovitan kohe pigem lahku minna. Inimesed ei muutu! Nii on. Elu on liiga lühike, et pidevalt kannatada ja pingutada selle nimel, kes sellest ei hooli. 41 aastat elukogemust. Ps. Olen palju vigu teinud ise ka, see on tagantjärele tarkus.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Temaga on võimatu midagi rääkida, absoluutselt iga asja peale, kus ma soovin meie suhte päästmise nimel rääkda ja olen nõus kasvõi enda halbadest külgedest ainult rääkima, kui seda on vaja, ütleb tema, et tal savi ja tee mis tahad, koli välja kui soovid.

Kallikene, sellise jutu peale oleksin mina juba väga ammu välja kolinud.

Või siis vähemalt koostanud realistlikud kolimisplaanid – korjanud korteriüüri tagatisraha, uurinud üürikuulutusi, käinud kortereid vaatamas, ära visanud või ära andnud neid endale kuuluvaid asju, milleta läbi saab, hoidnud oma dokumente ja eluvajalikke asju enda läheduses, vältinud mehe kodu ja ühiste ürituste peale raha, aja ja tähelepanu kulutamist, lapanud uusi töökohti, kui vaja, jne, jne.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Reaalselt ta aga ei soovi, et ma ära lähen.

Kui ta päriselt seda ei soovi, siis ta teeks selle nimel kah midagi – tuleks kasvõi sinuga koos nõustaja juurde. Kui ta ei tule, siis ta on lihtsalt mugav.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

ma ei saa päris täpselt aru, mida inimesed selle all mõtlevad, et tuleb suhte nimel pingutada.

Pingutamisi on mitmesuguseid. Üks on see, et kuigi tahaks midagi öelda, hoiad suu kinni, sest näed, et teine on väsinud/ pahas tujus vms. Ehk siis: jätad teise pärast tegemata selle, mida parajasti tahaks teha.

Pingutamine on see, kui ise oled tüdinud ja väsinud, siis võtad end ikka kokku, et teise heaks väike liigutus teha (rõhutan: väike), mis nõuab mugavuse ületamist, aga ei kurna liialt. No näiteks tead, et teisele ei meeldi su sokid kest põrandat, tõstad need üles ja paned “oma kohale”. Ehk siis: teed teise heaks midagi, mis talle meeldib, aga mida üksi elades ei teeks.

Teise eripäradega leppimine on ka muidugi pingutus (kelle puhul rohke, kelle puhul vähem), aga see kuulub nii ehk naa asja juurde.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teen koos miljon asja rohkem kui üksi olles ja seda ilma pingutuseta.  Õigemini reaalsuses pingutan üleväsimuseni, rõõmuga. Üksi ei näe mingit uba pingutamisel, vajun õhtul voodisse, pesen hambad ja kõik.

Pere nimel teen ja korraldan pea kõike. Ma ei nimeta seda pingutuseks,  tööks. Hindan seda teisiti, panustamiseks hoolitsemiseks-hoolimiseks (töö ja pingutus kõlab kuidagi primitiivselt) vms.

Nagu trenni ei pea ainult pingutuseks ega tööks vaid hoolitsemiseks keha ja vaimu eest vms.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 106 )


Esileht Pereelu ja suhted Mehega ei saa mitte millestki rääkida