Teema: mehega reisile, 2 aastane ööpäevaringselt hoidja juurde?

Laps võib haigeks jääda, aga samamoodi võib ka hoidja haigeks jääda. Me oleme teinud selliseid pikki reise küll abikaasaga, aga alati on mitu hoidjavarianti olnud, kelle vahel oleme koormust jaganud.

Aga meie hoidjad on ka sellised, keda 100% usaldame, ehk lapse mõlemad vanaemad. Eks sa ise pead teadma, kui palju sa oma hoidjat usaldad.

Meil jäi vanavanemate hoida. Ta oli ka varem olnud seal ja probleeme ei tekkinud. Süda küll kripeldas.

Haigestumise osa peaks enne läbi rääkima, et mis siis saab.

ja kindlasti võiks eelnevalt vähemal tühe öö olla laps eemal. See võib olla paras šokk, kui laps pole varem öösel teist eemal olnud ja siis kohe 1,5 nädalat korraga. Mida laps võib mõelda ja tunda?

Ma ütlen ka ausalt, et ma pole aru saanud ka, mis häda on vanematel nii pikkadel reisidel ilma lasteta käia. Et kui laps on selline tüütus, miks üldse laps tehti? Minuarust on okei nii väiekstest lastest olla 1-2 ööd eemal, aga 1,5 nädalat on palju – sest nii väike laps veel ei saa aru jutust, et sa tuled 10 päeva pärast tagasi, 2 päeva pärast on tal paanika, miks vanemaid ei ole.

10 päeva on nii väiksele ikka päris pikk aeg, ise nii kauaks oma last ei jätaks.
Ma küll ei tea, milline reis teil ees on, aga kas oleks varianti võtta hoidja reisile kaasa?

#3078844:

Haigestumise osa peaks enne läbi rääkima, et mis siis saab.

ja kindlasti võiks eelnevalt vähemal tühe öö olla laps eemal. See võib olla paras šokk, kui laps pole varem öösel teist eemal olnud ja siis kohe 1,5 nädalat korraga. Mida laps võib mõelda ja tunda?

Ma ütlen ka ausalt, et ma pole aru saanud ka, mis häda on vanematel nii pikkadel reisidel ilma lasteta käia. Et kui laps on selline tüütus, miks üldse laps tehti? Minuarust on okei nii väiekstest lastest olla 1-2 ööd eemal, aga 1,5 nädalat on palju – sest nii väike laps veel ei saa aru jutust, et sa tuled 10 päeva pärast tagasi, 2 päeva pärast on tal paanika, miks vanemaid ei ole.

Laps ei ole tüütus, lihtsalt midagi ei juhtu, kui 2-aastane laps nädalakeseks ilma vanemateta teiste lähedastega kodus on. Mindki on lapsena niiviisi vanaema hoolde jäetud. Vahel on ka vanematel vaja omaette olla. Võõrasse koju ööbima ei viiks aga oma kodus ei näe probleemi.
Mitte mingit traumat see neile ei põhjusta, pigem on kasulik kogu perele kui ema ja isa puhanuna koju naasevad.

Pigem on kahju neist alla 3a lastest kes reisidele kaasa lohistatakse, kes ei mõista veel reisimise võlu, igatsevad kodu, on häiritud režiimi muutusest, nutavad väsinuna lennuväravate järjekorras, lohisevad järgi kui väravaid muudetakse ja lakuvad rõvedaid lennujaama pinke ning roomavad mööda lennujaama põrandat ja häiritud vanemad nendega kogu aeg pahandavad.

Ise esimest korda võtsime lapsed reisile kaasa, kui lapsed olid peaaegu nelja-aastased ja siis nad juba ise selgelt väljendasid et soovivad emme-issiga reisile, kuulasid sõna ja käitusid hästi, ning pärast rääkisid vaimunustunult tuttavatele kuidas nad lennukiga reisil käsid ja mida nad seal tegid. Enne seda ei näinud mõtet.. Ja nii teemegi edaspidi ka, et ühe reisi aastas teeme mehega kahekesi, ja ühe teeme kogu perega (mõistagi need on ka oma loomult täiesti erinevad reisid)

#3078946:

#3078633:

On mõte minna reisile septembris koos mehe ja suurema seltskonnaga. Laps on selleks ajaks 2a 9k. Reis kestaks 10 päeva ja laps peaks jääma selleks ajaks hoidja juurde.

Hoidjaga on lapsel läbisaamine muidu väga hea, seal käinud juba ca aasta (kuid ööseks pole kunagi jäänud). Vanavanematest olemas vanaisa, kes elab lähedal aga kelle juurde nii väikese lapse jätmine pole mõeldav. Vanaema elab kaugel ja kohtutud paar korda aastas. Hoidja olekski nagu teine vanaema (seal käib veel 3-4 last päevasel ajal).

Alguses oli mõte, et muidugi lähme aga nüüd süda valutab, et 10 päeva on nii väikese jaoks ikka väga pikk aeg vanematest eemal olla. (Kuigi seltskonnas ka üks paar, kelle laps mõned kuud noorem ja kes jäetakse vanavanematega selleks ajaks).

On kellelgi äkki kogemusi – nii häid kui halbu? Mida arvate, kas minna või mitte?

Soovitan siiski kaaluda võimalust jätta laps kellegagi oma kodus. Koduseinad on lapsele olulisemad, ennem hakkab laps kodu igatsema kui ema ja isa (kui hoidjaga on hea kontakt).

Nõustun.
Hoidsin nädal aega 2-aastast vennapoega (vanemad pikalt planeeritu soojamaareisil, vanem vend võeti kaasa) ja elasin sel ajal nende kodus. St siis lapse kodus – tema mänguasjad, tema vanniloomakesed, õues tuttav liivakast, oma voodi, oma tekk ja padi.
Kõik läks väga hästi.

Laps peaks igal juhul ikka oma kodus olema see aeg. 1-2 ööd külas on ok aga 10 päeva ei ole.

Mina leian, et see sõltub nii lapsest kui vanematest. On lapsi, kes kergesti lepivad ilma vanemateta, ja on neid, kes on väga “emmekad” ja vajavad vanemaid pidevalt enda juures.

Teine asi on emmed ise – mul on sugulane, kelle süda lihtsalt ei luba oma last kuskile üksi jätta, olgu see või vanaema juures. Tal oli (sellest on küll kaua aega möödas) teise lapse sünnitustähtaeg kohe-kohe kukkumas ja vanem laps viisi maale vanaema juurde nendeks kolmeks-neljaks päevaks. Aga tema läks jhjuba järgmisel päeval lapsele järele, sest tema emasüda ei lubanud last sedasi mujale jätta.

Kui need asjaolud pole takistuseks, siis mina hakkaksin nüüd last harjutama öid vanematest eemal olemisega – üks korraga, nt kord kuus. Ja siis enne reisi suve lõpul juba ka pikemalt, nt paar ööd ja siis mingil hetkel kolm ööd. Sest 10 päeva on ikka meeletult pikk aeg nii väiksele lapsele.

Ja muidugi oleks hea, kui laps saaks oma kodus olla, tuttav koht, enda asjad. Kui laps magab oma voodis ja öösel kaissu ei vaja, mitmeid kordi ei ärka, siis peaks hakkama saama küll.

Vaevalt laps sellest mingi eluaegse trauma saab, kui järsku on vanemad 10 päeva kadunud (eriti kui ikka pidevalt selgitada, juba varakult), aga vabalt võib ka juhtuda, et selle kogemuse tulemusena muutub laps klammerdujaks. Ega ette ei tea.

Isiklikult ma ei tahaks jätta nii väikest nii kauaks üksi. Mina poleks hakanud planeerimagi sedasi reisimist, vaid ikka koos titega.

Kas laps on varem öösel hoidja juures olnud?

Mina näiteks ei läheks sõpradega reisile, ma läheks oma perega ja lapsed tuleksid kaasa. Niikuinii on mul pikad tööpäevad ja puhkuse veedaksin oma lastega, mitte tuttavatega. Minu noorim laps saab oktoobris 3. Ta on jäänud mõned korrad hoidja juurde ööseks ja kui vähegi võimalik, siis ma seda ei korda.

Muidugi minge. Vanemad vajavad ka oma aega kahekesi. Meie käime tihti reisil, laps 2a9k. Esimest korda oli vanaema juures pikemalt 1,5 aastaselt, nüüd alles hiljuti tulime 10 päevaselt suusareisilt. Lühemaid tripe teeme kahekesi või ükshaaval aasta läbi. Lapse aeg vanaemaga on ka väärtus lapsele.

#3080153:

Pigem laps 10 päeva hoidjaga, kui lõputud kärgpered… Sest kasvati lahku, lähedus sai otsa, teineteise jaoks ega polnud jne.

Muidugi minge. Vanemad vajavad ka oma aega kahekesi.

Nad ei lähe ju kahekesi, vaid mingi suure kambaga. Läheduse loomise ja romantikareis see pole, hea kui üldse kahekesi olla saab.
Ma läheks tõesti selle asemel kahekesi, kui tõesti laps nagunii öödeks hoida jääb. Miks seda aega mingi kambareisi peale raisata?
Aga sellest variandist mees poleks huvitatud ilmselt.

Kas selleks ajaks hoidjatädi oma “lasteaiaga” ei saaks teile kolida? Saavad teised lapsed ka natuke teises kohas hoius olla. Hoidja juures 10 päeva/ööd on tõesti kuidagi paljuvõitu ja pärast äkki enam ei julgegi hoidu minna. Nagu isegi arvasid, et äkki hakkab kartma, et te jälle ei tule. Oma last pead ise kõige paremini tundma. Lapsed on tõesti erinevad – mul paraku memmekad. Väiksem oli 5päeva vanavanemate ja hoidjaga (igapäevane hoidja oli ja juba aastaid meil päevasel ajal käinud) ja öösel/nädalavahetusel olid korraga mõlemad vanaemad meil – ehk ma ütleks oli hoidjatest ületurvatud. Laps oli siis täpselt teemaalgata lapse vanune, 2,9a. See oli 5a tagasi ja tänaseni meenutab (tal on erakordne mälu), kuidas vanaemad teda suppi sööma sundisid jne. Paraku klammerduja on ta tänaseni – nüüd juba läheb natuke paremaks, aga oli vahepeal täiesti erakorselt väsitav ja käisime psühholoogil jne. Oli see klammerdumine nüüd selle aastatetaguse 5 päevaga seotud või mitte, ei oska muidugi keegi öelda. Eks ta oli mingil määral klammerduja juba ka siis.

#3080153:

Pigem laps 10 päeva hoidjaga, kui lõputud kärgpered… Sest kasvati lahku, lähedus sai otsa, teineteise jaoks ega polnud jne.

Mul ühed sõbrad just lahutasid. Oli just selline paar, kes regulaarselt ilma lapseta reisis, nädalavahetuseks viidi ka vanaema juurde, sest vaja poodi/kinno/koristada… Ei päästa see kahekesi olemine kedagi, kui suhted sassi. Pigem vastupidi, aina tihedamini oli vaja “lapsest puhata” ja kõik koos ei osanudki enam elu nautida.

teemaalgataja ootab vaid õigustust oma teole ja loodab vaid positiivsetele vastustele, tundub.
Ilmselgelt on kõigil lapsest kahju