Kaks last on alles väiksed ja vajavad vanemate tähelepanu. Kõik on tegelikult hästi ja teemaalgataja tehku endale selgeks, mis teemaga tegelemise vältimiseks ja asendustegevuseks see suur beebisoov tal tuli.
Niimoodi võib ju ükskõik mida tembeldada asendustegevuseks. Naisel palju lapsi – asendustegevus, töötada ei viitsi! Naine teeb karjääri – asendustegevus, väldib pere loomist! Kaevab aias peenraid – asendustegevus, poest on odavam osta! Ja nii edasi. Ja kui naisel ongi lihtsalt tavaline töö ja tavaline kogus ehk 1-2 last, siis küllap ta jääb pinnapealseks nii töötajana kui emana.
TA, ma olen samuti 36 ja ootan neljandat last. Ma saan väga hästi aru, et neid inimesi, kes soovivad palju lapsi, ongi vähe ja samuti on vähe inimesi, kes suudavad mõista, et teistel on erinevad eelistused. Ütleks, et 3 last on hoiakute mõttes juba normaalseks saanud viimase kümne aasta jooksul. Kolmest edasi tuleb kommentaare stiilis “milleks teil veel lapi vaja on”. Samamoodi ei saa mõned nö tavaliste tööde tegijad aru karjääri-inimestest, kes võtavad tööl aina uusi väljakutseid ette. Võib ju neile samamoodi öelda, et sul ju on juba piisavalt tööd ja palka, kuhu sa veel punnitad, mida sa veel tõestada üritad.
Selles valguses ma ka täielikult mõistan, et te olite kahevahel pere suurendamise osas. Lihtne on mitte kõhelda mingisuguse standardse teeraja käimises nagu otse peale keskkooli kõrgkooli minek ja 1-2 lapse saamine. Kui sa teed midagi tavatut, nagu neljanda või viienda lapse planeerimine, mida ümberringi mõned ei mõista või mõistavad hukka, siis on loomulik, et sa kõhkled rohkem, isegi kui seesmiselt usud, et see on õige samm sinu enda ja su pere jaoks. Nii et kõhelda ja teadlikult veidi riske võtta rasestumisvastaste vahenditega, lastes nö saatusel otsustada – ka täiesti mõistetav minu jaoks.
Nüüd mis puudutab su mehe edasist reageeringut, siis see on jube olukord küll. Ma soovitaksin pöörduda professionaalsesse perenõustamisse. Ausalt ei kujuta ette, mida ma ise sarnases olukorras teeksin või otsustaksin. Suur osa põhjusest, miks last soovida, on ju saada see laps abikaasaga koos ühiseks rõõmuks ja teadmine, et ollakse üksteisele toeks.
Ära võta südamesse neid kaagutajaid siin, et viiendat last polegi mitte kellelegi vaja ja kõik on eos sinu süü, et sul selline ebanormaalne soov üleüldse tekkis. 90% inimestest ei oska asju mujalt vaadata kui ainult oma mätta otsast. Laste arv ei ole siin üldse oluline, samasuguse mölakliku meelemuutuse võib mõni mees teha ka esimese või kolmanda raseduse puhul. Me siin loeme su mehe kohta läbi sinu prisma ja täiesti mõistetavalt olete mõlemad praegu blokkis üksteise suhtes. Sellepärast tasukski minna rääkima nõustaja juurde, mis ei ole ka lihtne ja meeldiv, aga teil on, mille nimel pingutada.