Teema: Mehetu, lastetu, 30+, kas üldse?

Veel üks asi, mida tuleks teada. Nimelt kui fertiilse ea lõpul või selle möödudes naine jätkuvalt kindlalt väidab, et pole kunagi lapsi tahtnud ja on eluga rahul, on tegemist hälbega, kus naisel puudub soo jätkamise instinkt või on see tugevalt pärsitud. Kui sinul on see instinkt alles, siis selliste naiste vastustest ei tohiks juhinduda, sest nad tegelikult ei saa aru, millest sa räägid ja annavad isiklikust hälbest lähtuvalt sinu jaoks valed vastused.

Lapsi mitte saada on tänases maailmas vägagi mõistlik mõte.
Jah, laps pakub suurt armastust, aga ka maailma kõige suuremat muret ja valu kogu sinu ülejäänud eluks.

See vanaduses üksiolemise teema … ma isegi ei viitsi targutada. See on ju rumal, saate lühidalt isegi aru. Laste olemasolu vanuses ei anna mitte mingit lisaboonust. Näiteks on väga tõenäoline, et nad elavad välismaal või lihtsalt ei tunne su vastu huvi või muu ressurss. Ja see on veelgi halvem variant, kui see, et neid üldse olemas pole kunagi olnudki. Parem investeeri, et sul oleks vanaduses piisavalt kapitali endale mugavad viimased aastad osta.

#3504284:

Nimelt kui fertiilse ea lõpul või selle möödudes naine jätkuvalt kindlalt väidab, et pole kunagi lapsi tahtnud ja on eluga rahul, on tegemist hälbega, kus naisel puudub soo jätkamise instinkt või on see tugevalt pärsitud.

Päriselt on nii piiratud inimesi? Kolm klassi külakooli?

Mis sa tegelikult sellest biomassist saad? Enamasti toodavad keskpärased inimesed keskpäraseid inimesi. Parem osa inimestest aga nii kergelt paljunemismanipulatsioonile ei allu. Suures plaanis midagi ei muutu. Ainult termiitide arv planeedil Maa suureneb, et taaskord ressursse hävitada.

Ei kommenteeri ostust last mitte saada või saada, aga niisugune vastandumine (“parem osa inimestest paljunemismanipulatsioonile ei allu”) küll kuigi arukas pole.

/PhD/ 3 lapse ema /kõrgepalgaline ja enda arvates üsna hea inimene

Ma 30+ alles otsustasin, et ma tahan lapsi ja selle mehega küll mitte kellega siis elasin. Tegin otsused. Paar aastat hiljem kohtusin oma laste isaga. 20ndates arvasin, et ei taha lapsi aga 30ndates ikka tundsin tugevalt, et tahan seda kogemust oma ellu. Elu on risk, alati võib minna teisiti kui oled plaaninud või mõelnud, ei pruugi need lapsed elu mõtet muuta, samuti ei tea kas otsus lastetuks jääda on sama kindel 50 aastaselt. Võta seda mis elu annab ja anna endale võimalus ( ükskõik siis milleks ) .

#3504168:

Veel üks asi, mida tuleks teada. Nimelt kui fertiilse ea lõpul või selle möödudes naine jätkuvalt kindlalt väidab, et pole kunagi lapsi tahtnud ja on eluga rahul, on tegemist hälbega, kus naisel puudub soo jätkamise instinkt või on see tugevalt pärsitud. Kui sinul on see instinkt alles, siis selliste naiste vastustest ei tohiks juhinduda, sest nad tegelikult ei saa aru, millest sa räägid ja annavad isiklikust hälbest lähtuvalt sinu jaoks valed vastused.

Kas kõik peavad enda elu lapse saamisega ära rikkuma? Rahaline kulu ka lõputu mure, ning pole kindel kas nad täiskasvanuna sind hoiavad.

#3504278:

Lapsi mitte saada on tänases maailmas vägagi mõistlik mõte.
Jah, laps pakub suurt armastust, aga ka maailma kõige suuremat muret ja valu kogu sinu ülejäänud eluks.

Mis kuradi lollust siin teemas suust välja aetakse aru ma ei saa.
Tõesti nagu mingid hälbinud indiviidid siia kokku tulnud.

#3504386:

#3504168:

Veel üks asi, mida tuleks teada. Nimelt kui fertiilse ea lõpul või selle möödudes naine jätkuvalt kindlalt väidab, et pole kunagi lapsi tahtnud ja on eluga rahul, on tegemist hälbega, kus naisel puudub soo jätkamise instinkt või on see tugevalt pärsitud. Kui sinul on see instinkt alles, siis selliste naiste vastustest ei tohiks juhinduda, sest nad tegelikult ei saa aru, millest sa räägid ja annavad isiklikust hälbest lähtuvalt sinu jaoks valed vastused.

Kes sinust jumala tegi, et otsustad hälbelisuse üle?

Suurem osa naisi suurema osa ajast hoiduvad rasedusest. Teadlikult. Ehk kõik on hälbega. Muidu oldaks non-stop rase esimesest menstruatsioonist alates.

Sa vist tõesti ei saa loetust aru – kommentaar puudutas naisi, kes algusest peale kuni fertiilse ea lõpuni väidavad, et nad lapsi ei taha.
Mis minu arvamusse puutub, siis see põhineb elementaarsetel üldhariduslikel teadmistel, kus normintellektiga inimene teab üht-teist ka instinktidest ja kõrvalekalletest.

Kui sa, teemaalgataja, oled alles 30+, siis tegelikult on sul umbes veel 10 aastat aega, et soovi korral partner leida ja lapsi saada. Kui tervis ok, saab 40-selt veel sünnitada.
Ja 10 aastat on tegelikult üsna pikk aeg – selle aja sees võib veel kõike head ja üllatuslikku juhtuda. Nii et ära lase pead norgu, mõtle oma soovid põhjalikult läbi ja asu neid täitma.

#3503918:

Olen pisut üle 30 aasta vana ja paar aastat vallaline olnud, pikk kooselu sai kahjuks otsa, kuna mehe soovid muutusid, ta ei soovinud ühtäkki enam peret ega muid traditsioonilisi väärtusi, millest olime varem rääkinud.

Olen enam-vähem paranenud sellest kogemusest, kuid avastanud end mõttelt, et ei teagi, kas ma nüüd ka ise enam lapsi soovin, kunagi ma tõesti väga soovisin. Meest minu elus hetkel pole ja vanus ka juba selline, et ega seda emaks saamise aega enam nii palju järel pole.

Kas siin on inimesi, kes on otsustanud lapsi mitte saada, kas olete kahetsenud oma otsust?

Sul on emaks saamisega aega veel oma 15 aastat ju. Milleks endale sedasi muld peale kraapida? Võiks hakata ükskord sellest naise vanuse probleemist üle saama. Kui just muidugi tervis väga kehv ei ole, siis pole mõtet tõesti ehk lapsi saada. Küll see õige mees ka tuleb. Vanus ei küsi.

#3504748:

#3504386:

#3504168:

Veel üks asi, mida tuleks teada. Nimelt kui fertiilse ea lõpul või selle möödudes naine jätkuvalt kindlalt väidab, et pole kunagi lapsi tahtnud ja on eluga rahul, on tegemist hälbega, kus naisel puudub soo jätkamise instinkt või on see tugevalt pärsitud. Kui sinul on see instinkt alles, siis selliste naiste vastustest ei tohiks juhinduda, sest nad tegelikult ei saa aru, millest sa räägid ja annavad isiklikust hälbest lähtuvalt sinu jaoks valed vastused.

Kes sinust jumala tegi, et otsustad hälbelisuse üle?

Suurem osa naisi suurema osa ajast hoiduvad rasedusest. Teadlikult. Ehk kõik on hälbega. Muidu oldaks non-stop rase esimesest menstruatsioonist alates.

Sa vist tõesti ei saa loetust aru – kommentaar puudutas naisi, kes algusest peale kuni fertiilse ea lõpuni väidavad, et nad lapsi ei taha.

Mis minu arvamusse puutub, siis see põhineb elementaarsetel üldhariduslikel teadmistel, kus normintellektiga inimene teab üht-teist ka instinktidest ja kõrvalekalletest.

Katsu oma üldteadmiste juurde ka eriteadmisi koguda.

#3504915:

Ligi 50a lapsi saada on ülimalt egoistlik samm.

Anna Karenina ajal oli 28 juba ürgvana, sest inimeste keskmine eluiga oli madal. Tänapäeval on keskmine eluiga nii palju tõusnud, et mis vahet seal on, millal naine rasestub. Iseasi, kas 50+ enam rasestutakse.

30+ naine nüüd küll ei peaks paanikas bioloogilise kella helisedes lollusi tegema.

Mina sain esimese lapse 35-aastaselt, mehega, kellega olin selleks hetkeks 3 a koos olnud. Nüüd ootame teist last. Tean paljusid paare, kes tutvunud 30+ vanuses ja lapsed saanud. Ei maksa ennast nii noorelt juba maha matta, parem hoia silmad lahti ja meel avatud ja õige inimene leiab tee sinuni. Sinu jutu järgi tegelikult ei tundu, et sa lapsi üldse ei tahaks.

#3503941:

#3503920:

Aga miks sa meheotsimisega ei tegele? Aktiivselt?

Näiteks siin on suurepärane 52a 9 lapse isa sulle teemaalgataja

Off topic, aga kas selle tõutäku lapsi kasvatavad laste emad täiesti üksinda ja kuskil mujal kinnisvaral, et mehel endal nii palju aega on internetis olla, et isegi minule on ta silma jäänud? Mitte heas mõttes.

#3504953:

#3504932:

Antud teemas pole eriharidusteadmisi vaja, kõik on selgitatav üldharidustasandil ja ehk saab mõni kägu siis isegi aru, millest jutt käib.

Kui sa nüüd ilmutaksid veel teemas argumenteerimise võimekust ka, olekski kõik juba peaaegu hästi.

Asi on selles, et mõtleval inimesel on peale soojätkamise instinkti muid toimivaid funktsioone ka, mis lapse saamise otsust mõjutavad.

Soovimatus last saada ei võrdu soojätkamise instinkti puudumisega, aga inimene pole loom ja teda ei juhi vaid insiktid.

Loomulikult on inimene loomult loom, keda juhivad suures osas instinktid, räägi ükskõik millise bioloogiga tahes. Kui inimeste elu ei juhiks instinktid, poleks inimliiki enam ammu olemas.
Kohe huvi pärast küsiks, millises koolis sa käinud oled, kus nii kehva haridust antakse.
Ja muidugi sellele võiksid ka vastata, millised toimivad funktsioonid siis keelavad inimesel lapse saamise otsust vastu võtta.

#3503955:

ca 20 aastat tagasi ütles üks inimene, et ta ei vaja peret, lapsi. Ja kui ta suri haiglas pärast pikka haigust , siis oli ta ikka väga üksik. Ma olen tema üle mõelnud, et kui oled noor, terve – siis tundub, et vanadus, haigused, üksildus on ikka nii kauged asjad, et ei pea selle üle muretsema ja milleks pere, lapsed – kui sul on huvitav töö, sõbrad. Aga mingi hetk kaovad need ära ja siis jäävad lähedased. Vanaduses üksi olla on väga hirmutav, sa võid küll olla kallis hooldekodus, pansionaadis, aga see ei leevenda seda.

Ma ei ole ka teab, mis lapselemb ja lapsed sain 30+ – aga need on mu elu parimad otsused.

Loomulikult ei puuduta mu jutt neid, kes meditsiinilises põhjusel lapsi ei saa.

See oleneb elustiilist, vanasti oligi nii, et kui pere oli, siis sõpradega nii palju ei suheldud. Kui üksikuid on rohkem, siis omavahel nad hakkavad ka suhtlema. Mees ja lapsed ei garanteeri seda, et keegi vanaduses vaatama tuleb, mees võib enne ära surra ja lastega võib samuti midagi juhtuda, surevad, elavad välismaal või ei taha vanainimest iga päev näha.