Teema: Meie jaanuaritüdruk ka sündinud :)

Tähtajad olid 6., 8. ja 9. jaanuar, tibu sündis lõpuks 15. jaanuaril.
14. õhtul kella 22.30 paiku hakkasid valud 5 min vahedega, ma ei julgenud loota, et õiged, kuna samamoodi olin valutanud juba vähemalt kuu aega. Kuid valud muutusid tugevamaks ja kuna elame haiglale (TÜ Kliinikum) väga lähedal, mõtlesin siiski igaks juhuks kohale minna.
Südaöö paiku siis tehti ktg, avatust mõõdeti 2 cm. Pakuti võimalust veel mõneks ajaks koju minna, enne võeti üks analüüs, mille vastust siis koridoris valutades ootasime. Selgus, et see on positiivne ning jäime ikkagi sisse korraga. Valud olid väga koledad. Mees püüdis kõrval kaasa hingata, kuid see ainult vihastas mind, ei tahtnud midagi kuulda ega näha. 15. hommikul kella 4 paiku tuli ämmakas ja ütles, et enam kaua ei lähe ning tegi lootekoti katki ja pani vannivee jooksma. Üsna kohe tulid ka pressid. Varsti siis jõudsin vanni, soe vesi oli leevendav. Kella 6-ni käisid pressid, ämmakas andis keele alla tableti, mis emakale jõudu juurde annaks. Tablett aitas ning kell 6.32 tuli meie tibu ilmale 🙂
7 läbi olin juba ka kinni õmmeldud, lahklihaõmblus ja ilupisted.
Sünnitasin vannis käpuli olles, tibu oli 3556 g ja 49 cm.
Sünnituse ajaks siis kusagil 7 tundi, esmasünnitaja kohta täitsa hea.
Tartu sünnitusosakond oli väga täis, alguses perepalatit ei saanud, kuid esimese päeva õhtuks oli õnnekombel juba olemas. Järgmisel päeval oli probleeme juba isegi tavapalatite kohtadega, sünnitajaid ei olnud enam kuhugi paigutada.
Koju saime 17. hommikul, eile sai ka nimi ära pandud – Emily 🙂